1971
õli, lõuend

Riigikogu Kantselei

Tekst: Darja Jefimova

Lepo Mikko (sünninimi Leonid Mikk; 1911–1978) oli kõrgema kunstikooli Pallas viimase sõjaeelse lennu lõpetajaid, kelle loomingu algaastatel takistasid tema võimete rakendamist esmalt sõjaaastate ebakindlad olud ja seejärel range stalinistlik kunstipoliitika. Oma potentsiaali suutis kunstnik realiseerida alles 1960. aastatel, mil Hruštšovi sulast tingitud vabanev vaimne atmosfäär pakkus loomeinimestele innustust. Eesti sõjajärgse modernismi kõrgperioodil valminud Mikko teoseid iseloomustab Pallase maalikooli põhimõtete ja isikliku stiili sümbioos, kus kunstnik kompab natuuriläheduse ja abstraktsiooni piirialasid. Mikko maastikumaalid väljendavad kunstniku erilist sidet lapsepõlvest tuttava Lõuna-Eesti loodusega. Neis väljendub talle iseloomulik jõuline kontuur ja geometriseeritud pindadega kubistlik stilisatsioon.