1937
Õli, lõuend
110 x 204 cm

Eesti Kunstimuuseum

Tekst: Darja Jefimova

1936. aastal korraldas Kultuurkapital konkursi, kus sooviti leida Toompea lossi Valgesse saali uksepealsetesse niššidesse vaikiva ajastu ideoloogiale vastavaid kunstiteoseid. Konkursi võidutööks osutusid August Janseni (1881–1957) lünettmaalid „Tööstus ja põllundus“ ning „Võit“. Jansen on kasutanud propagandistlikuna mõjuvaid stereotüüpe, püüdes luua rahva ettekujutusele vastavaid sümboleid noore riigi võimust ja rikkusest. Maalide sõnum ja eestistamiseks kasutatud võtted vastasid üldiselt levinud töö, kodumaa ja kangelaslikkuse ideaalidele 1930. aastate Euroopas.
Rahvamajandust kujutaval maalil on esindatud riigi majandust edasi viivad tööstusharud, nagu kalandus, põllumajandus, aga ka sepa ja inseneri näol uue parema tuleviku ehitamine. Kompositsioonis „Võit“ kasutas kunstnik paatoslikult antiikseid allegooriaid, mille puhul on ammutatud konkreetseid kujundeid kohalikust tegelikkusest (võidujumalanna kaarikus blond eesti neiu) ja müütidest (ajatu kehaideaaliga Kalevipoeg).
Ilmselt mõjusid need taiesed juba valmimisajal anakronistlikult ja antiiksust parodeerivalt, mistõttu neid ei pandud ettenähtud kohale. Maalid paigutati neile mõeldud asukohta Valges saalis alles peale 2013. aasta renoveerimistöid. Kunstiajaloolane Mart Kalm on ajalehes Sirp (19.09.2013) öelnud: „Aastaks 2013 peaks Eesti olema vabanenud riigikrambist ja me võime humoorika pilguga vaadata tagasi oma ajaloo heroiseerimise katsetele.”