Kaitseväe korralduse seaduse, julgeolekuasutuste seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus

Riigikohus tunnistas 2019. aasta 19. detsembri otsusega kohtuasjas nr 5-19-38 Riigikogus 29. mail 2019 vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust (KKS), andes Kaitseväele täiendavad õigused taustakontrolli ülesande eesmärgipäraseks täitmiseks ja inimallikaluure volituse rakendamiseks. Lisaks nähakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel uue ülesandena ette koguda ja töödelda teavet Kaitseväe julgeolekuala kaitseks. Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada kaitseväeluure efektiivsust Kaitseväe julgeoleku tagamisel ja ohtude ennetamisel nii Kaitseväe personali kui ka Kaitseväega koostöösse kaasatavate isikute valikul otseste ja Kaitseväe julgeolekuala ohustavate asjaolude väljaselgitamisel. Eelnõuga kehtestatakse isiku varjatud jälgimisest teavitamata jätmise põhjendatuse põhiseaduspärane regulatsioon. Eelnõus lähtutakse asjalust, et mida intensiivsem on isikuandmete varjatud töötlemise toiminguga isiku põhiõigustesse sekkumine, seda konkreetsemad ja tõhusamad peavad olema menetluslikud garantiid, mis tagavad teavitamiskohustuse täitmise.Eelnõuga täiendatakse õiguskantsleri seadust, mille järgi õiguskantsler vähemalt iga kahe aasta tagant teostab järelevalvet Kaitseväe üle, eelkõige isiku toimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle.