Ühelt poolt Kanada ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ratifitseerimise seadus 466 SE
Muudatusettepanekute tähtaeg: 22.09.2017 / 16:00
Eelnõu andmed
Algataja: Vabariigi ValitsusAlgatatud: 15.05.2017
Juhtivkomisjon: Väliskomisjon
Juhtivkomisjoni esindaja: Marko Mihkelson
Vastutav ametnik: Ivar Mölder
Eelnõu algteksti tutvustus
Eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa Liidu ja Kanada vaheline majandus- ja kaubandusleping (CETA), millele Eesti kirjutas alla 28. oktoobril 2016. CETA puhul on tegemist majanduslikus mõttes Euroopa Liidule tervikuna olulise ja seni kõige ambitsioonikama lepinguga, mida ELil on õnnestunud kolmanda riigiga läbi rääkida. CETAga saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad. Näiteks avaneb CETAga esmakordselt välispartneritele Kanada provintside ja kohalike omavalitsuste riigihangete turg. CETA kaotab 99 protsenti tollimaksudest ja seda suures osas alates lepingu ajutisest kohaldamisest. Tööstus-ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti ELile olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine. Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid. Lepinguga lihtsustub näiteks ka ettevõttesiseselt ajutiselt üleviidud spetsialistide ja juhtivtöötajate liikumine Euroopa Liidu ja Kanada vahel. Eestil pole Kanadaga kehtivat investeeringute soodustamise ja kaitse lepingut. CETAs sisaldub ELi uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele. Kõnealune leping on investeeringute osas – võrreldes Eesti tänaseni sõlmitud investeeringute kaitse kahepoolsete lepingutega – oluliselt õiguskindlam. Lepingus käsitletakse sundvõõrandamise tingimusi ja õigust pöörduda kohtusse. Seega tuleb see ratifitseerida Riigikogus, sest leping ise sisaldab selliseid üksikisikutele otsekohaldatavaid õigusi ja kohustusi, mida põhiseaduse kohaselt saab sätestada ainult seadusega. Nimelt saavad lepinguosaliste kodanikud otse CETA alusel lepinguosalise riigi (k.a Eesti) vastu investeeringute peatüki sätete kohaselt nõudeid esitada. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Tekstid
Algatamine | |
Esimene lugemine | |
Teine lugemine | |
Jõustamine |
466 SE Eelnõu menetluskäik
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.09.2017 14:00
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
Otsus: Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 22.09.2017 16:00
Otsus: Teha ettepanek saata eelnõu teisele lugemisele, kui esimene lugemine lõpetatakse, 27.09.2017 14:00
Otsus: Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus
Otsus: Määrata ettekandjaks väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Otsus: Saadetud teisele lugemisele
Lisad
StenogrammOtsus: Kinnitada eelnõu ja seletuskiri teiseks lugemiseks.
Otsus: Vastuvõetud
Lisad
StenogrammOtsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.09.2017 14:00
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
Otsus: Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 22.09.2017 16:00
Otsus: Teha ettepanek saata eelnõu teisele lugemisele, kui esimene lugemine lõpetatakse, 27.09.2017 14:00
Otsus: Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus
Otsus: Määrata ettekandjaks väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Otsus: Saadetud teisele lugemisele
Lisad
StenogrammOtsus: Kinnitada eelnõu ja seletuskiri teiseks lugemiseks.
Otsus: Vastuvõetud