Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eelnõu andmed

Algataja: Vabariigi Valitsus
Algatatud: 27.09.2018
Juhtivkomisjon: Kultuurikomisjon
Juhtivkomisjoni esindaja: Krista Aru
Vastutav ametnik: Urvo Klopets

Tutvustus

Eelnõuga seostatakse kutseõpe paremini tööturu vajadustega, uuendatakse kutseõppe rahastamise põhimõtteid, võimaldatakse parem ligipääsu kutseõppele ja tõhustatakse kutseõppe kvaliteedi hindamise protsessi. Kavandatavad muudatused lähtuvad Eesti elukestva õppe strateegias 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kutseharidusprogrammis 2018-2021 seatud eesmärkidest. Eelnõu järgi kinnitab koolituskohtade arvu kalendriaastaks kooli nõukogu, mille on eelnevalt kooskõlastanud kooli nõunike kogu. See tähendab, et riik koostöös partneritega räägib läbi iga kooli koolitusmahud. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega. Eelnõu järgi eraldatakse koolidele riigieelarvest tegevustoetust ja vajadusel sihtotstarbelist toetust. Tulemusrahastamine moodustab kuni 20 protsenti baasrahastamise mahust ja sõltub kooli õpitulemustest. Baasrahastamine annab koolile tegevuskulude katmise kindluse, tulemusrahastamine suurendab motivatsiooni ja autonoomiat. Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetuse sihtrühma, mille järgi eraldatakse koolidele koolilõuna toetust statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate keskhariduseta õpilaste eest olenemata nende vanusest. Kehtiva korra alusel antakse koolilõuna toetust 20-aastaseks saanud keskhariduseta õpilasele jooksva õppeaasta lõpuni. Eelnõuga muudetakse kutseõpetaja lähetoetuse saamise tingimusi ning lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus kutsekooli õpetama asuvad õpetajad. Muudatuste kohaselt hakatakse 1. septembrist 2020 lähtetoetust maksma välja ühes osas, praegu makstakse seda kolmes osas. Samuti nähakse ette lähtetoetus esimest korda kutseõppeasutusse tööle asuvatele tugispetsialistidele. Tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot. Eesmärgiga avardada juurdepääsuvõimalusi tasemeharidusele, nähakse eelnõuga ette võimalus viia kutseõppeasutustes läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis. Põhihariduse omandamine mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule tagab praegu ka kohaliku omavalitsuse üksus, samuti on võimalus vastavat õpet läbi viia riigigümnaasiumis. Eelnõuga soovitakse muuta senist kutseõppe akrediteerimise korraldust, mis asendub kvaliteedi hindamisega. Õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õigusega kool saab kvaliteedi hindamise protsessis sisulist tagasisidet nii õpiprotsessi kui korralduse paremaks muutmiseks vähemalt kord iga kuue aasta jooksul.

Tekstid

704 SE Eelnõu menetluskäik

Esimene lugemine
17.10.2018 Täiskogu korraline istung kolmapäev, 17.10.2018 14:00
Otsus: Esimene lugemine lõpetatud
08.10.2018 Komisjoni istung esmaspäev, 8.10.2018 11:00
Otsus: Ettepanek võtta täiskogu päevakorda 17.10.2018 14:00
Otsus: Määrata ettekandjaks Krista Aru
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
Otsus: Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 31.10.2018 17:15

Protokoll

Protokoll

Algatamine
27.09.2018 Menetlusse võetud
27.09.2018 Algatatud

Arvamused

Tagasiside
 

Prindi

Urvo Klopets

Haridus

  • Haridustase
    Kõrgharidus (bakalaureusekraad)
  • Eriala
    Riigiteadused (2006)
  • Õppeasutus
    Tartu Ülikool
  • Haridustase
    Kõrgharidus (magistrikraad)
  • Eriala
    Õigusteadus (2011)
  • Õppeasutus
    Tartu Ülikool