Eelnõu andmed

Eelnõu algteksti tutvustus

Eelnõuga luuakse ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, rakendades selleks vajalikke abinõusid. Võetakse kasutusele kaitseolukorra mõiste, mis hõlmab endas nii erakorralist kui sõjaseisukorda. See võimaldab lähtuda riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel samadest alustest. Täpsustatakse Vabariigi Valitsuse ja peaministri rolli kaitseolukorra lahendamisel ning suurendatakse kaitseolukorda lahendava asutuse volitusi. Kaitseolukorra juhtimine on viidud võimalikult madalale tasemele, et haldusesisene koostöö toimiks takistusteta ja oleks selge. Kaitseolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kaitseolukorras ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigivõimu teostamise põhimõtetes. Eelnõuga jaotatakse pädevused ja antakse selged volitused strateegilise tasandi ning operatiivtaktikaliseks juhtimiseks. Luuakse ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem, millega tagatakse, et riik kohaldab neid piiravaid meetmeid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. Eelnõus lähtutakse, et olenemata olukorrast tuleb säilitada tasakaal põhiõiguste ja -vabaduste riive ulatuse ja intensiivsuse ning riivega taotletava eesmärgi kaalukuse vahel. Eelnõu järgi peab iga asutus ja inimene täitma üldjuhul oma seniseid ülesandeid edasi ka kaitseolukorra ajal. Selleks, et tagada kaitseolukorra kiire lahendamine, täpsustatakse riigikaitseülesannete regulatsiooni ning määratakse isikutele riigikaitseülesanded. Riigikaitseülesanded määratakse näiteks elutähtsa teenuse osutajale, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Rahvusringhäälingule, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale ja õhukvaliteedi taseme hindajale. Lisaks täpsustatakse kohalike omavalitsuste üksuste riigikaitseülesandeid. Püsivate riigikaitseülesannete määramise peamine eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal kriisiolukorras riigi jaoks olulise ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks. Eelnõuga lisatakse riigikaitse eesmärkide hulka elanikkonna turvalisus. Lisaks ühtlustab eelnõu riigikaitseõiguse regulatsioone, sh lahendab kehtiva riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja korrakaitseseaduse koos rakendamisel kerkinud probleeme ja kõrvaldab kehtivast õigusest dubleerivad ja vastukäivad regulatsioonid, ning koondab riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse. Eelnõus on ühendatud ja uuendatud seni eraldi seadustena kehtivad riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus. Eesti lähtub riigikaitses laiast käsitusest, mille kohaselt võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks panustavad riigikaitsesse vastavalt oma pädevusele nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. Kaitseolukorra lahendamiseks või avaliku korra kaitseks võib riigil olla vaja võtta kasutusse või sundvõõrandada tsiviilsektorile kuuluvaid asju või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja kaasata neid korrakaitsesse. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse kehtivat asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, töökohustuse panemise ja isikute korrakaitsesse kaasamise regulatsiooni, et tagada kiire ja paindlik tsiviilsektori ressursside kaasamine nii avaliku korra kaitsesse kui ka riigikaitsesse. Uudsena nähakse ette riivest tulenevalt hüvitise maksmine.

Tekstid