Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muutmise seadus

Eelnõuga luuakse täiendav võimalus kasutada looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamiseks lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka teisi allikaid selleks, et tagada riigi kohustuse tõhusam täitmine. Eelnõuga antakse Riigimetsa Majandamise Keskusele õigus osta looduskaitsealuseid maid. Eelnõu täiendamine võimaldab kasutada lisaks riigieelarvest eraldatud vahenditele ka riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegevuseks mittevajalike kinnisasjade müügist saadud tulu ning puhaskasumit, et omandada kaitstavat loodusobjekti sisaldavaid kinnisasju ning seeläbi oluliselt lühendada vastavate kinnisasjade omandamise menetlustähtaegu. Eelnõuga sätestatakse, et RMK kasutab kinnisasjade müügist saadavat tulu RMK-le kinnisasjade omandamiseks riigimetsa majandamise või tulu saamise eesmärgil. Seletuskirjas märgitakse, et kehtiv seadus ei näe ette võimalust kasutada tulu mõnel muul eesmärgil. Seetõttu on vajalik sätet täiendada nii, et RMK riigi esindajana saaks kinnisasjade müügist saadud tulu kasutada ka muu riigi ülesande täitmiseks, kui vaid riigimetsa majandamiseks või tulu saamiseks. Konkreetselt looduskaitseseaduse § 20 alusel looduskaitsepiirangutega maa riigile omandamise eesmärk on kompenseerida maaomanikule olulised piirangud. Eelnõuga täiendatakse RMK-le vara omandamise otsustajate loetelu. Looduskaitseseaduse § 20 lõike 2 teise lause kohaselt otsustab kinnisasja omandamise valdkonna eest vastutav minister. Seletuskirjas märgitakse, et kuna sama sätte viimase lause muudatusettepaneku kohaselt luuakse looduskaitsepiirangutega maade riigile omandamisel lisaks riigieelarvest ettenähtud vahendite kasutamisele võimalus kasutada ka RMK vahendeid ning kehtima jääb ka senine kord, kus maade omandamise otsused valmistab riigi esindajana ette Maa-amet, ei ole selles osas põhjendatud looduskaitsepiirangutega maade omandamise otsustajat muuta. Seetõttu on vajalik lisada muudetavasse sättesse erisus, et looduskaitseseaduse § 20 alusel maa omandamisel on otsustajaks valdkonna eest vastutav minister.