Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eelnõu andmed

Algataja: Vabariigi Valitsus
Algatatud: 04.05.2020
Juhtivkomisjon: Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjoni esindaja: Priit Sibul
Vastutav ametnik: Heidi Barot

Eelnõu algteksti tutvustus

Eelnõuga täpsustatakse lastetoetuse maksmist üle 16-aastasele lapsele. Kehtiva perehüvitiste seaduse kohaselt on põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetust makstakse tagasiulatuvalt suvekuude eest, juhul kui noor pärast põhikooli lõpetamist õpinguid samal aastal jätkab. Samas nende noorte puhul, kes lõpetavad gümnaasiumi klassi või kutsekoolis tasemeõppe ja soovivad sügisest õppida teises koolis või teisel erialal, ei ole täna otsest seaduslikku alust suvekuude eest peretoetusi maksta. Seaduse varasemas redaktsioonis olid selleks reeglid olemas, kuid need on seaduse muutmise käigus ekslikult välja jäänud, kuigi seadusandja pole soovinud vastavat praktikat sisuliselt muuta. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on taastada varasem kord ja tagada lapsetoetuse maksmine suvekuudel ka nende laste eest. Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eelnõuga täpsustatakse, et vanemahüvitist võib peatada ja jätkata alles pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist. Muudatusega tagatakse õigusselgus, et ka emad, kellel ei ole õigust sünnitushüvitisele, saaksid kasutada oma individuaalõigust hüvitisele lapse esimese 70 elupäeva jooksul ja seda õigust ei saaks vanemahüvitise peatamisega hiljem üle kanda isale. Ka seni kehtinud regulatsiooni puhul on sünnitushüvitise õiguseta emadel olnud ainuõigus esimese 70 päeva ulatuses vanemahüvitist saada, mis on seotud vajadusega tagada naise ja lapse tervisekaitse lapse esimestel elukuudel. Eelnõuga nähakse ka töölepingu seaduses ette isikud, kellel on õigus isa täiendavale vanemahüvitisele sarnaselt 1. juulist 2020 jõustuva perehüvitiste seaduses ette nähtud isikutega. Perehüvitiste seaduse kohaselt on õigus saada isa täiendavat vanemahüvitist ema abikaasal, lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal. Töölepingu seaduses isapuhkuse õigustatud isikuid täpsustatud ei ole. Kuna aga töö- või teenistussuhtes isikutel on isa täiendava vanemahüvitise taotlemise eelduseks isapuhkusel viibimine, on oluline, et isapuhkusele õigustatud isikute ring oleks kirjas ka töölepinguseaduses.

Tekstid

185 SE Eelnõu menetluskäik

Esimene lugemine
04.06.2020 Komisjoni istung neljapäev, 4.06.2020 kell 14.00
20.05.2020 Täiskogu korraline istung kolmapäev, 20.05.2020 14:00
Otsus: Esimene lugemine lõpetatud
11.05.2020 Komisjoni istung esmaspäev, 11.05.2020 kell 11.10
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.05.2020 14:00
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
Otsus: Määrata ettekandjaks Priit Sibul

Protokoll

Algatamine
05.05.2020 Menetlusse võetud
04.05.2020 Algatatud

Arvamused

Tagasiside
 

Prindi

Heidi Barot

Haridus

  • Haridustase
    Kõrgharidus (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon)
  • Eriala
    Õigusteadus ( - 1997)
  • Õppeasutus
    Tartu Ülikool