Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eelnõu andmed

Algataja: Vabariigi Valitsus
Algatatud: 29.09.2022
Juhtivkomisjon: Õiguskomisjon
Juhtivkomisjoni esindaja: Vilja Toomast
Vastutav ametnik: Carina Rikart

Eelnõu algteksti tutvustus

Ohvriabi seaduse (OAS) eelnõu eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem ohvrisõbralikumaks. Eelnõuga sätestatakse seni õiguslikult reguleerimata teenused, nende eesmärk ja sisu ning nõuded teenuseosutajale. Kehtivas seaduses puuduvad järgmised, käesolevas eelnõus sätestatud teenused: psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumites, seksuaalvägivalla kriisiabi, taastava õiguse teenused ja vägivallast loobumise toetamine. Täpsustatakse neid teenuseid, mis on kehtivas seaduses juba olemas, kuid mille tingimused on kohati ebaselgelt sõnastatud või vastupidi, need on liiga detailsed: inimkaubandusohvrite teenus ja naiste tugikeskuse teenus. Esmakordselt on eelnõus sätestatud psühhosotsiaalse abi andmine. Ohvrite abivajadusele vastamiseks on vajalik laiahaardeline lähenemine, mis sisaldab sotsiaalsete, psühholoogiliste ja emotsionaalsete aspektidega arvestamist ning inimese terviklikku käsitlemist. Psühhosotsiaalse abi tagamine võib sisaldada psühholoogilise esmaabi pakkumist äsja avalikus kohas ründe ohvriks langenud inimesele, pikemat tuge turvatunde taastamisel ja oma elu paika sättimisel perevägivalla ohvrile, aga ka ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi korral kümnete inimeste elu mõjutavate protsesside käivitamist. Eelnõuga sõnastatakse kõikide ohvriabiteenuste osutajate kohustus pakkuda püshhosotsiaalset abi. Kehtivas seaduses on ebapiisavalt sätestatud SKA kohustused ohvriabi osutamisel ja korraldamisel. Eelnõu sõnastab ohvriabiteenuste eesmärgi ja sisu ning sätestab SKA ülesanded ohvriabi korraldamisel. Eelnõu kõikides asjakohastes paragrahvides sätestatakse ohvriabi osutamise erisused alaealise ohvri puhul. Kõik nimetatud täpsustused on olulised, et tagada selgus, milliseid teenuseid ja kuidas tuleb osutada, arvestades ka laste vajadusi ja õigusi. Eelnõu eesmärk on anda ka ohvriabi osutamise ühised põhimõttelised alused, mida erinevad vägivallaohvrite õigusi puudutavad direktiivid ja konventsioonid esile toovad. Kehtiv seadus selliseid põhimõtteid ei esita, kuigi ohvri kogetud vägivalla iseloomu ja ohvri esmavajaduste arvestamine, taasohvristamise vältimine, ärakuulamise tagamine, ohvri kaasamine kõikides abistamise etappides jms on ohvri taastumise seisukohalt äärmiselt olulised. Eelnõuga sätestatakse andmete vahetamise õiguslikud alused ohvrile ohvriabi tagamiseks. Praegu jõuab ohvriabisse oluliselt vähem ohvreid kui menetlusse kuritegusid. Eelnõu eesmärk on võtta kõige raskemas olukorras olevatelt ohvritelt kohustus ise aktiivselt abi otsimisega tegeleda. Andmevahetuse alused antakse nii erikohtlemise ja kaitse vajadusega ohvrite, kõrge riskiga perevägivalla ohvrite kui teiste ohvrite, sealhulgas alaealiste puhul. Lisaks sätestatakse konfidentsiaalsuskohustus, st ohvriabi osutamisel teatavaks saanud andmed ohvri ja vägivalla toimepanija kohta peavad olema hoitud. Olulisel kohal eelnõus on sätestada ohvriabi osutajate hariduse ja täiendkoolituse nõuded, mille eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid. Eelnõu eesmärk on lisaks eeltoodule tagada traumast taastumist toetav vaimse tervise abi (kehtivas seaduses sõnastatud kui psühholoogilise abi kulu hüvitis) ka nendele seksuaalvägivalla ja perevägivalla ohvritele ning nende lastele, kellega juhtunu suhtes ei ole menetlust alustatud asitõendite puudumise, kuriteo aegumise vm tõttu, kuid kelle abivajadus on säilinud ja kogetud trauma takistab eluga edasi minekut. Vägivallakuriteo ohvritele makstava hüvitise osas on eesmärk muuta hüvitis kättesaadavamaks ja taotlemine kasutajasõbralikumaks. Selleks muudetakse hüvitise arvutamise põhimõtteid. Kehtiva seadusega võrreldes ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi (kohaliku omavalitsuse makstav matusetoetus, toitjakaotuspension, töövõimetoetus), tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist Töötukassas, teatud juhtudel ei ole vaja kuludokumente esitada.

Tekstid

702 SE Eelnõu menetluskäik

Teine lugemine
07.12.2022 Täiskogu korraline istung kolmapäev, 7.12.2022 14:00
05.12.2022 Komisjoni istung esmaspäev, 5.12.2022
Otsus: Jääda 22.11.2022 õiguskomisjoni istungi menetlusotsuste juurde.
22.11.2022 Komisjoni istung teisipäev, 22.11.2022 kell 14.00
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 07.12.2022 14:00
Otsus: Teha ettepanek teine lugemine lõpetada
Otsus: Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14.12.2022 14:00

Protokoll

Protokoll asice

Esimene lugemine
15.11.2022 Komisjoni istung teisipäev, 15.11.2022 kell 14.00
Otsus: Jätkata arutelu komisjonis

Protokoll asice

Protokoll

24.10.2022 Täiskogu korraline istung esmaspäev, 24.10.2022 15:00
Otsus: Esimene lugemine lõpetatud
18.10.2022 Komisjoni istung teisipäev, 18.10.2022 kell 14.00
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24.10.2022 15:00
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
Otsus: Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 07.11.2022 16:00
Otsus: Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Vilja Toomast

Protokoll asice

Lisa 1

Protokoll

Algatamine
29.09.2022 Menetlusse võetud
29.09.2022 Algatatud

Muudatusettepanekud

Arvamused

Tagasiside
 

Prindi

Carina Rikart

Haridus

  • Haridustase
    Kõrgharidus (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon)
  • Eriala
    Õigusteadus ( - 2000)
  • Õppeasutus
    Sotsiaalteaduste Erakõrgkool Veritas