Eelnõu andmed

Eelnõu algteksti tutvustus

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn CER direktiiv, mille eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutaja (ETO) toimepidevus. Seaduse muutmisega laieneb Eesti ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate teenuste osutajate ring ja suureneb nende teenuste kättesaadavus erinevat laadi kriisides. Kavandatud muudatustega lisandub praegu hädaolukorra seaduses sätestatud 14 teenusele seitse elutähtsat teenust: aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused, samuti ravimite ja toiduga varustamine ning perearstiteenus. Pärast eelnõu seadusena jõustumist on elutähtsaid teenuseid kokku 23 ning elutähtsat teenust pakkuvate ettevõtete arv suureneb 315 ettevõtte võrra ehk 424ni. ETOde arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate arvelt, kuna edaspidi on hõlmatud kõik nimetatud ettevõtjad, mitte ainult need, kes tegutsevad vähemalt 10 000 elanikuga kohalikus omavalitsuses. Eelnõu järgi peab riik hakkama koostama üleriigilist riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat ning kohalikud omavalitsused peavad koostama oma riskianalüüsid. Üleriigiline riskianalüüs peab sisaldama elutähtsate teenuste sektoripõhist vaadet ja selle aluseks on kohalike omavalitsuste riskianalüüsid. Lisaks tavapärastele loodusest ja inimesest tingitud riskidele peab üleriigiline riskianalüüs sisaldama ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist, sealhulgas õnnetusi, looduskatastroofe, selliseid rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud või muid, vaenulikest aktidest tingitud ohte, mh terroriakte, kuritegevuse sisseimbumist ja sabotaaži. Kohaliku omavalitsuse riskianalüüsis peab omavalitsus hindama riske endale ja KOV-i osutatavale või korraldatavale teenusele, samuti peab KOV hindama enda haavatavust ja valmisolekut riskidele reageerimiseks. Seaduseelnõuga täpsustatakse asutustevahelist ja rahvusvahelist koostööd. Eesti õigusesse ülevõetav CER direktiiv käsitleb energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, keskvalitsuse, kosmose- ja toidusektorit. Uuendusena peavad liikmesriigid välja selgitama teenuseosutajad, kelle teenusel on Euroopa Liidus laiema mõju, mida hindab Euroopa Komisjon. Eelnõu teisel lugemisel nõustus Riigikogu juhtivkomisjoni muudatusettepanekuga ülevõetavat direktiivi Eesti jaoks laiendada ja määratleda elutähtsa teenusena ka avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ning selleks vajaliku üleriigilise ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. Selleks lisati elutähtsa teenuse osutajate hulka Eesti Rahvusringhääling ja sideettevõtja AS Levira.

Tekstid