Eelnõu andmed

Eelnõu algteksti tutvustus

Uuendatud julgeolekupoliitika alustel on kolm peamist eesmärki: kirjeldada julgeolekukeskkonda 2023. aasta alguse seisuga, selgitada Eesti eesmärke pingelisemaks muutunud julgeolekukeskkonnas ja kirjeldada seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme. Eelmised julgeolekupoliitika alused võeti vastu 2017. aastal. Julgeolekupoliitika aluseid täiendatakse või muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad julgeolekukeskkond ja Eesti julgeoleku tagamise võimalused, kuid iga Riigikogu koosseis uuendab neid vähemalt iga nelja aasta järel. Seletuskirjas märgitakse, et praeguse ehk viienda julgeolekupoliitika aluste uuendamisega alustati 2021. aastal. Pärast 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas tekkis vajadus hinnata uuesti julgeolekukeskkonna muutusi ning täiendada julgeolekupoliitika põhimõtteid ja töösuundi. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2022–2023 nägi ette julgeolekupoliitika aluste uuendamist lähtudes eesmärgist tugevdada laiapindset julgeolekut. Viies julgeolekupoliitika aluste eelnõu valmis seetõttu 2022. aasta lõpus. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on märkimisväärselt halvenenud. Venemaa Föderatsioon alustas Ukraina vastu täiemahulist agressiooni. Sellele eelnenud COVID-19 pandeemia näitas tsiviilkriisiga kaasnevate mõjude olulisust. Need suundumused on muutnud julgeolekupoliitilist mõtlemist nii Eestis kui ka lääneriikides laiemalt. See tingib riigis ja ühiskonnas tervikuna vajaduse olla valmis varem mõeldamatuna tundunud riskideks. Eesti peab tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi julgeoleku tugevdamiseks. Tulenevalt Venemaa Föderatsiooni kasvanud sõjalisest ohust on julgeolekupoliitika alustes fikseeritud erakondadeülese kokkuleppena sõjalise kaitse kulude tase vähemalt 3% SKP-st, millele lisandub Eesti kui liitlasi vastuvõtva riigi kulude rahastamine.

Tekstid