Eelnõu andmed

Algataja: Vabariigi Valitsus
Algatatud: 23.02.2026
Juhtivkomisjon: Põhiseaduskomisjon
Vastutav ametnik: Karin Tuulik

Eelnõu algteksti tutvustus

Seadust muudetakse, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja rändehalduse reform ehk ELi ühise varjupaigasüsteemi uuendatud õigusaktid. Reformi põhieesmärgid on kindlamalt kaitstud ELi välispiir, kiirem rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlus, liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism. Muudatuste suure mahu tõttu on koostatud uus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu jõustumisel muutub rahvusvahelise kaitse menetlus Eestis kiiremaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Samal ajal muutub ELi varjupaigasüsteemi kuritarvitamine oluliselt raskemaks. Eelnõu seadusena jõustumisel paraneb kontroll sisserände üle ning ebaseaduslik sisenemine ELi välispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Piirimenetluse rakendamine lubab teha otsuseid juba piiril, taotlejal ei teki menetluse ajal Eestis viibimise õigust ning kaitse andmata jätmise korral on võimalik inimene kiiresti tagasi saata. Menetlused muutuvad ELis ühtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama üksteise toiminguid, mis välistab olukorra, kus isik, kellele on näiteks Saksamaal kaitse andmisest keeldutud, saab uue menetluse Eestis. Samuti luuakse ELi-ülene rändeinfosüsteem (Eurodac), mille kaudu kogutakse ja vahetatakse rohkem andmeid. Varjupaigataotlejate kohustused täpsustuvad ning nende täitmata jätmisel on tagajärjed. Näiteks on võimalik piirata liikumisvabadust (sh kohustus elada kindlaksmääratud kohas või regulaarselt registreeruda), mis on Eestis juba kasutusel ja muutub nüüd ELi-üleselt ühtsemaks. See vähendab loata liikumist liikmesriikide vahel. Taotlejate õigused on samal ajal paremini tagatud. Taotlejatel tekib õigus tasuta õigusabile juba menetluse algul, mis aitab kaitsta nende huve ja võib vähendada hilisemaid kohtuvaidlusi. Lisaks käivitub solidaarsusmehhanism, mille kaudu liikmesriigid saavad rändesurve korral üksteist toetada. See tähendab kas rahalist panust, ekspertide ja tehnika lähetamist või vajadusel inimeste ümberpaigutamist. Eesti saab igakordselt otsustada, millisel viisil panustada. Juba varasemalt on valitsus võtnud vastu seisukoha, et Eestisse inimesi ümber ei paigutata.

Tekstid

831 SE Eelnõu menetluskäik

23.02.2026
Algatatud
26.02.2026
Menetlusse võetud
09.03.2026
Komisjoni istung esmaspäev, 9.03.2026 kell 11.15
Otsus: Lükata menetlusotsuste tegemine edasi
17.03.2026
Komisjoni istung teisipäev, 17.03.2026 kell 14.00
Tagasiside