Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Eelnõu andmed

Algataja: Vabariigi Valitsus
Algatatud: 10.01.2022
Juhtivkomisjon: Sotsiaalkomisjon
Juhtivkomisjoni esindaja: Helmen Kütt
Vastutav ametnik: Heidi Barot

Eelnõu algteksti tutvustus

Eelnõuga nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste. Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid. Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma. Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt. Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega peaks pöörduma. Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on inimesel õigus abi vastuvõtmisest keelduda. Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust, vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist.

Tekstid

510 SE Eelnõu menetluskäik

10.01.2022
Algatatud
11.01.2022
Menetlusse võetud
17.01.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 17.01.2022 kell 11.10
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26.01.2022 14:00
Otsus: Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helmen Kütt
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
26.01.2022
Täiskogu korraline istung kolmapäev, 26.01.2022 14:00
Otsus: Esimene lugemine lõpetatud
07.03.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 7.03.2022 kell 11.10
14.03.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 14.03.2022 kell 11.10
15.03.2022
Komisjoni istung teisipäev, 15.03.2022 kell 14.00
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 06.04.2022 14:00
Otsus: Teha ettepanek teine lugemine lõpetada
Otsus: Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 13.04.2022 14:00
04.04.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 4.04.2022 kell 11.10
Otsus: Anda esimehele volitus eelnõu teise lugemise menetlusdokumentide allkirjastamiseks.
06.04.2022
Täiskogu korraline istung kolmapäev, 6.04.2022 14:00
Otsus: Saadetud kolmandale lugemisele
11.04.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 11.04.2022 kell 11.10
Otsus: Kinnitada eelnõu kolmanda lugemise menetlusdokumendid
13.04.2022
Täiskogu korraline istung kolmapäev, 13.04.2022 14:00
Otsus: Vastuvõetud
14.04.2022
Saadetud Vabariigi Presidendile
21.04.2022
Välja kuulutatud
28.04.2022
Avaldatud Riigi Teatajas
10.01.2022
Algatatud
11.01.2022
Menetlusse võetud
17.01.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 17.01.2022 kell 11.10
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26.01.2022 14:00
Otsus: Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Helmen Kütt
Otsus: Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada
26.01.2022
Täiskogu korraline istung kolmapäev, 26.01.2022 14:00
Otsus: Esimene lugemine lõpetatud
07.03.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 7.03.2022 kell 11.10
14.03.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 14.03.2022 kell 11.10
15.03.2022
Komisjoni istung teisipäev, 15.03.2022 kell 14.00
Otsus: Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 06.04.2022 14:00
Otsus: Teha ettepanek teine lugemine lõpetada
Otsus: Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 13.04.2022 14:00
04.04.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 4.04.2022 kell 11.10
Otsus: Anda esimehele volitus eelnõu teise lugemise menetlusdokumentide allkirjastamiseks.
06.04.2022
Täiskogu korraline istung kolmapäev, 6.04.2022 14:00
Otsus: Saadetud kolmandale lugemisele
11.04.2022
Komisjoni istung esmaspäev, 11.04.2022 kell 11.10
Otsus: Kinnitada eelnõu kolmanda lugemise menetlusdokumendid
13.04.2022
Täiskogu korraline istung kolmapäev, 13.04.2022 14:00
Otsus: Vastuvõetud
14.04.2022
Saadetud Vabariigi Presidendile
21.04.2022
Välja kuulutatud
28.04.2022
Avaldatud Riigi Teatajas

Muudatusettepanekud

  • Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme R. Kaljulaidi muudatusettepanekud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 SE kohta

    Muudatusettepanek asice Muudatusettepanek

Arvamused

  • 04.04.2022

    Sotsiaalministeeriumi arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 SE kohta

  • 14.03.2022

    Eesti Linnade ja Valdade Liidu arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 SE kohta

  • 08.03.2022

    SA Liikva Päikesekodu arvamus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 SE kohta

  • Kõik arvamused
Tagasiside
 

Prindi

Heidi Barot

Haridus

  • Haridustase
    Kõrgharidus (magistrikraadile vastav kvalifikatsioon)
  • Eriala
    Õigusteadus ( - 1997)
  • Õppeasutus
    Tartu Ülikool