Riigihangete seadus

Majanduskomisjon algatas uuesti riigihangete seaduse eelnõu, mis oli Riigikogu menetluses eelnõuna (204 SE), kuid langes 3. mail lõpphääletusel menetlusest välja seoses nõutava toetuse puudumisega. Vajalik oli vähemalt 51 poolthäält. Eelnõu suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob eelnõu eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks. Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti näevad seadusemuudatused ette, et väikesemahulised (10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest) muudatused hankelepingus on tulevikus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus tekib üle minna e-riigihangetele täielikult 18. oktoobriks 2018. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega ning teha sujuvaks üleminekuks vajalikke infotehnoloogilisi arendustöid.