Energiamajanduse korralduse seadus

Valitsuse 11. jaanuaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse eelnõuga (162 SE) võetakse üle EL-i vastav direktiiv, mille eesmärgiks on säästa 20 protsenti Euroopa Liidu primaarenergia, ehk maavarade ja kütuste tarbimisest, aastaks 2020 ja tagada energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Eelnõuga rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eelnõu näeb ette avaliku sektori energiatõhususe arendamise, milleks kohustatakse keskvalitsust rekonstrueerima igal aastal vähemalt 3 protsenti hoonete pinnast energiatõhususe miinimumnõuete tasemele ning hankima energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Keskvalitsuse hulka kuuluvad eelnõu kohaselt Vabariigi Presidendi kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikohus, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigiprokuratuur ning valitsusasutused. Eelnõu näeb ette üldise energiatõhususkohustuse, mille täitmiseks maksustab riik kütuseid ja elektrit aktsiisiga, toetab korterelamute ja tänavavalgustuse rekonstrueerimist jne. Suurettevõtjatele, ehk ettevõtjatele, kellel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot, kehtestatakse nõue viia regulaarselt läbi energiaauditeid. Esimene energiaaudit tuleb teha kuus kuud pärast seaduse jõustumist ning edaspidi iga nelja aasta järel. Eelnõu kehtestab ka auditite miinimumnõuded ja energiaaudiitori pädevuse nõuded. Suurettevõtjaid on Eestis ligikaudu 250. Eelnõu kohustab energiatarbimise juhtimiseks energiaettevõtjaid mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui ka tagantjärgi.