Avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus

Eelnõuga täpsustatakse avaliku teabe seaduses e-riigi personaalsete teenuste õiguslikke aluseid. Seaduse jõustumisel tekib selgem õiguslik alus andmenõusolekuteenusele ja personaalsete digiteenuste pakkumisele riigiportaalis eesti.ee ning volituste haldamise süsteemile, mis lihtsustab nii inimeste kui ettevõtete suhtlust riigiga. Eesti on maailmas esmakordselt loomas lahendust, mis koondab avaliku ja erasektori volitused ja andmenõusolekud ühte keskkonda, et inimene ja ettevõte saaks neid mugavalt ja turvaliselt hallata. Riigi infosüsteemi kuuluvatele asutustele tehakse andmenõusolekusüsteemi kasutamine kohustuslikuks nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil, tingimusel et see toimub vastava X-tee teenuse vahendusel. Suured andmekogud, näiteks rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, saavad seejuures ise otsustada, kas, mis osas ja millal andmenõusolekuteenusega liidestuda. Luuakse andmenõusolekusüsteem, kus inimesed saavad anda, hallata ja tagasi võtta oma nõusolekuid, ning volituste haldamise süsteem, kus ettevõtjad saavad hallata oma volitusi (nt volitada raamatupidajat esitama majandusaasta aruannet); kasutajatele on see vabatahtlik. Eesti teabeväravast eesti.ee saab sündmusteenuste pakkumiseks keskne kontaktpunkt, mida arendatakse tehnoloogianeutraalseks. Portaalis hakatakse kuvama kogu teenuseprotsessi isikustatud kujul täpsete sammudena – millised vajalikud sammud on juba astutud ning mida on vaja veel teenuse saamiseks teha. Luuakse Tõlkevärav, kus riigiasutused saavad ühtses keskkonnas hallata tellitavaid tõlkeprojekte. See aitab tõsta tõlgete kvaliteeti ja toetab eesti keele elujõudu digiühiskonnas, kuna anonüümitud tõlkemälusid, millele ei kehti juurdepääsupiirangud, jagatakse avaandmetena ka erasektoriga. Alates 2027. aastast oleks Tõlkevärav kõigile avatud (n-ö Eesti Google Translate), võimaldades nii masintõlget kui ka anonüümitud tõlkemälude kasutamist. Arendused toovad kaasa ligikaudu 20,7 miljoni euro suurused arenduskulud, sh u 19,2 mln eurot RRF vahendeid ja 1,5 mln eurot riigieelarvelist raha.