Krediidiinkassode ja -ostjate seadus

Eelnõu reguleerib inkassofirmade ja nendega seotud isikute, võlgade ülesostmise finantseerijate, tegevust, samuti võetakse inkassofirmade tegevus Finantsinspektsiooni kontrolli alla. Eestis tegelevad inkassofirmad erinevat liiki võlgade sissenõudmisega ja/või ka nende nõuete ülesostmisega. Eelnõu reguleerimisalasse ei kuulu aga siiski mitte kõik inkassofirmad, vaid üksnes need, kes tegelevad pankade või teiste krediidiandjate laenudest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega. Muuhulgas kohaldub eelnõu lisaks tarbijakrediidile ka ettevõtjatele antud pangalaenudest tekkinud võlgnevustega seotud tegevustele. Seepärast määratleb nii eelnõu pealkiri kui eelnõu sisu inkassofirmad ning nendega seotud isikud krediidiinkassodena. Teadaolevalt tegelevad aga enamik Eestis asutatud ja tegutsevad inkassofirmad krediidilepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega ja seega võiks eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Siiski kui mõni inkassofirma tegeleb näiteks üksnes trahvide või elatisvõlgnevuste sissenõudmisega, siis eelnõu sellise inkassofirma suhtes ei kohaldu. Hinnanguliselt kohalduks eelnõu ca 7 – 8 Eestis tegutsevale inkassofirmale. Eelnõu kohaselt tuleb inkassofirmadel taotleda finantsinspektsioonilt tegevusluba, samuti antakse finantsinspektsioonile volitus teha järelevalvet krediidiinkassode üle, sh erinevad sanktsioneerimisvõimalused (alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni). Nähakse ette minimaalne kapitalinõue 25 000 eurot ja eraldi reeglid, kuidas krediidiinkasso peab nö võlglastelt laekunud vahendeid hoidma. Samuti nähakse ette usaldusväärsuse nõuded krediidiinkassode juhtidele ja omanikele, nt nõue, et krediidiinkasso juhiks ei saa olla isik, kes on varasemalt tegelenud liigkasuvõtmisega.