Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel)

Eelnõuga laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut. Kehtiva õiguse kohaselt on elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute pidamisel ja otsuste vastuvõtmisel juriidiliste isikute liigiti väga erinev. Teatud määral on vastavad võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel. Eriti teravalt on kriisi ajal esile kerkinud probleem, et praktiliselt puuduvad elektroonilised võimalused mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel. Eelnõu eesmärk on võimaldada kõigi juriidiliste isikute koosolekutel elektrooniliste vahendite abil osalemist ning võtta otsuseid vastu koosolekut korraldamata kirjalikult. Eelnõuga kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb üldkoosolekust osavõtnutel igaühel allkirjastada protokolli lisana osavõtnute nimekiri, mille originaal tuleb esitada (saata postiga) ka siis, kui kandeavaldus ise esitatakse elektrooniliselt. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega. Lisaks sisaldab eelnõu ka äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega. Oluline on veel märkida, et kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil 2020 väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu.