Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus

Seletuskirjas märgitakse, et 25. aprilli 2022 seisuga on tulnud Eestisse Ukrainas aset leidva sõja tõttu ca 33 500 inimest, kellest suur osa on lapsed, kellel on east tulenevalt täita koolikohustus ning kellel on õigus õppida üldhariduskoolis. Selleks, et nimetatud välisriigist tulnud lastele tagada jõukohane õpe, on osadel juhtudel vajalik laste suhtes neile toe tagamiseks koolidele soovituste andmine koolivälise nõustamismeeskonna poolt, osadel juhtudel aga tagada õppes osalemise võimalus viisil, mis ei ole osa tasemeõppest. Kuna tasemeõppest osavõtmine on kõigi laste jaoks riigikeele oskuse puudumise tõttu äärmiselt keeruline. Eelnõu näeb ette lahendada need kitsaskohad – tagada kooliväliste nõustamismeeskondade poolt menetluse läbiviimine praktikas mõistuspärasemalt ja kiiremalt, viisil, kus kaasatakse üksnes need spetsialistid, kelle osalemine on vajalik; luuakse Ukrainast saabunud lastele võimalus saada osa ka lisaõppest, mis on põhiharidusele järgnev õpe, kuid mis ei ole osa tasemeõppest ehk, et ei ole osa gümnaasiumiõpingutest. Täna on selline võimalus loodud üksnes haridusliku erivajadusega Eestis õppinud õpilastele. Eelnõuga nähakse ette ka muudatused, mis tagavad võimaluse rakendada lisaõpet lisaks haridusliku erivajadusega õpilastele ning Eestis riikliku õppekava järgi lõpetanutele ka neile, kes on põhihariduse omandanud välisriigis. Lisaõppe sihtrühma laiendamine aitab lahendada Ukraina kriisiga tekkinud olukorda ja rakendussäte on esialgu kavandatud üksnes järgmiseks õppeaastaks.