EKRE: Ukrainast tulnud mehed, kes kuuluvad mobilisatsiooni alla, tuleb tagasi oma kodumaad kaitsma saata
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas riigikogu otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek muuta töökorraldust ja õigusakte, millega keeldutakse nendele Ukrainast Eestisse tulnud 18–60-aastastele meestele ajutise kaitse andmisest, kes kuuluvad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi mobilisatsiooni alla, samuti saata need isikud, kellel ei ole luba Ukrainast lahkuda, koostöös Ukraina riigiga tagasi nende kodumaale, et toetada Ukraina kaitsevõimet.
„Viimastel kuudel on Eestisse tulnud Ukraina põgenike seas järsult suurenenud meeste osakaal. Ajutise kaitse andmisel aga ei arvestata, kas nad on Ukrainast lahkunud legaalselt. Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida. Samuti õõnestab Eesti Ukraina võitlusmoraali, murendades usku Ukraina võidu võimalusse. Tõelised liitlased nii ei käitu,“ ütles eelnõu autor Jaak Valge.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on 18. juulist kuni 28. augustini üle idapiiri tulnud põgenike hulgas alaealisi 17%, naisi 39% ja mehi 44%. Viimastest oli vaid 10% vanuses 60 ja rohkem. Seega olid täisealistest põgenikest umbes pooled mehed vanuses 18-60.
Ajutise kaitse saanutest on 18-60 aastasi mehi praegu üle viie tuhande ning ka nende osakaal suureneb järjest, nende hulgas on palju või suurem osa isikuid, kel on keelatud Ukrainast lahkuda.
Ajutise kaitse andmisel ja üle piiri tulijate puhul seda ei kontrollita. Koostöö Ukraina institutsioonidega on nõrk, ning kui isegi selgitatakse välja, et isikutel puudub õigus riigist lahkuda, ei johtu sellest mingeid edasisi tegevusi.
Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida.
Vajalik on koheselt asuda kontrollima lõunapiiri Lätiga ning piiriületusi lennujaamades ja sadamates.
Ajutise kaitse andmisel tuleb selgitada, kas tegemist pole illegaalselt Ukrainast lahkunutega. Viimastele tuleb ajutisest kaitsest keelduda ning nad Ukrainasse tagasi suunata. Isikud, kellele on antud ajutine kaitse, kuid kellel pole olnud õigust Ukrainast lahkuda, tuleb välja selgitada ning nad samuti Ukrainasse tagasi suunata.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kehtestas juba Venemaa agressiooni alguses keelu 18-60 aastastele meestele riigist lahkuda. Mainitud keeld ei kehti puuetega inimestele, üksikisadele ega isadele, kellel on kolm või enam last, samuti neile, kes õpivad välismaal ülikoolis, elutähtsat kaupa vedavatele autojuhtidele, alalise elamisloaga välismaal viibivatele isikutele ning mõningatele erialaspetsialistidele.
EKRE esitas eelnõu välismaise odavtööjõu sissevoolu piiramiseks
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas muudatusettepanekud välismaalaste seadusese ja kõrgharidusseadusesse, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks ning peatada ülikoolide muutumine nn migratsioonipumbaks.
Eelnõu kohaselt oleks lühiajaline Eestis töötamine lubatud senise aasta asemel pool aastat ning lühiajaliselt töötavale välismaalasele peaks tööandja maksma vähemalt 1,5 kordset keskmist palka senise keskmise asemel.
Samuti muudab eelnõu raskemaks Eestisse õppima asunud tudengil kaasa võtta oma pereliikmeid ning näeb ette elamisloa tühistamise, kui õpilane jätab õppekava nõutavas ulatuses täitmata.
Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on Eesti riik praeguse valitsuse lõdva ja vastutustundetu immigratsioonipoliitika tulemusel muutumas odava tööjõu sissevoolu maaks, mis omakorda surub alla Eesti töötajate palgataset.
„EKRE eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ ütles Valge.
Valge sõnul on vaja korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.
„Korrastamine on vajalik, sest senine praktika näitab, et õpingud lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle,“ ütles Valge.
„Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamine motiiv ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine.“
Jaak Valge sõnul viivad EKRE eelnõus sätestatud ettepanekud Eesti rändepoliitika rohkem kooskõlla Eesti põhiseadusega.
„Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Suuremahuline immigratsioon ohustab põhiseaduse täitmist,“ märkis Valge.
