EKRE: Ukrainast tulnud mehed, kes kuuluvad mobilisatsiooni alla, tuleb tagasi oma kodumaad kaitsma saata
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas riigikogu otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek muuta töökorraldust ja õigusakte, millega keeldutakse nendele Ukrainast Eestisse tulnud 18–60-aastastele meestele ajutise kaitse andmisest, kes kuuluvad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi mobilisatsiooni alla, samuti saata need isikud, kellel ei ole luba Ukrainast lahkuda, koostöös Ukraina riigiga tagasi nende kodumaale, et toetada Ukraina kaitsevõimet.
„Viimastel kuudel on Eestisse tulnud Ukraina põgenike seas järsult suurenenud meeste osakaal. Ajutise kaitse andmisel aga ei arvestata, kas nad on Ukrainast lahkunud legaalselt. Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida. Samuti õõnestab Eesti Ukraina võitlusmoraali, murendades usku Ukraina võidu võimalusse. Tõelised liitlased nii ei käitu,“ ütles eelnõu autor Jaak Valge.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on 18. juulist kuni 28. augustini üle idapiiri tulnud põgenike hulgas alaealisi 17%, naisi 39% ja mehi 44%. Viimastest oli vaid 10% vanuses 60 ja rohkem. Seega olid täisealistest põgenikest umbes pooled mehed vanuses 18-60.
Ajutise kaitse saanutest on 18-60 aastasi mehi praegu üle viie tuhande ning ka nende osakaal suureneb järjest, nende hulgas on palju või suurem osa isikuid, kel on keelatud Ukrainast lahkuda.
Ajutise kaitse andmisel ja üle piiri tulijate puhul seda ei kontrollita. Koostöö Ukraina institutsioonidega on nõrk, ning kui isegi selgitatakse välja, et isikutel puudub õigus riigist lahkuda, ei johtu sellest mingeid edasisi tegevusi.
Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida.
Vajalik on koheselt asuda kontrollima lõunapiiri Lätiga ning piiriületusi lennujaamades ja sadamates.
Ajutise kaitse andmisel tuleb selgitada, kas tegemist pole illegaalselt Ukrainast lahkunutega. Viimastele tuleb ajutisest kaitsest keelduda ning nad Ukrainasse tagasi suunata. Isikud, kellele on antud ajutine kaitse, kuid kellel pole olnud õigust Ukrainast lahkuda, tuleb välja selgitada ning nad samuti Ukrainasse tagasi suunata.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kehtestas juba Venemaa agressiooni alguses keelu 18-60 aastastele meestele riigist lahkuda. Mainitud keeld ei kehti puuetega inimestele, üksikisadele ega isadele, kellel on kolm või enam last, samuti neile, kes õpivad välismaal ülikoolis, elutähtsat kaupa vedavatele autojuhtidele, alalise elamisloaga välismaal viibivatele isikutele ning mõningatele erialaspetsialistidele.
Marianne Mikko: Ukraina vajab meie abi
„Kriis Kertši väinas pole lakmuspaber mitte ainult Euroopa Liidule või NATOle, vaid ka meile endile. Hädas on suurriik, kellega me oleme jaganud ühist saatust Nõukogude Liidus,“ märkis Mikko. „Eesti on olnud Ukraina üks suurimaid eestkõnelejaid. Seda nii riigi kui ka üksikisiku tasandil ja siin ei tohi olla taganemisteed.“ Mikko sõnul näitab riigikogus Ukraina toetuseks vastu võetud avaldus, et Eesti jääb kindlaks väärtuspõhisele välispoliitikale ja seisab selle eest, et agressori vastu suunatud sanktsioone tuleb laiendada.
Eesti ENPA delegatsiooni juht ja parlamendi riigikaitsekomisjoni liige meenutas, et riigikogu kiitis 2014. aasta kevadel, kohe pärast Krimmi annekteerimist, heaks Ukrainat toetava avalduse. „Tugevam relv Venemaa taltsutamiseks on sanktsioonid. Rahvusvaheline õigus peab kehtima kõikidele maailma riikidele, kaasa arvatud Venemaale. Kui rahvusvahelistest reeglitest kinni ei peeta, siis on omavolitseja trahvipingil ehk maksab trahvi. See majanduslik hoob on päris hästi töötanud,“ rääkis Mikko. „Samas on Euroopa lõunatiiva riikidel tekkinud taas mõtteid Venemaa vastu suunatud sanktsioonide leevendamisest või lausa maha võtmisest. Suurem osa nii Euroopa Liidu kui ka NATO üheaegseid liikmesriike soovib siiski sanktsioonidega jätkata või neid tugevdada. Kahjuks pole Ukraina selle nädala vältel kiiret ja jõulist toetust saanud.“
Mikko sõnul saab ta iga päev oma nutitelefonisse ärevaid uudiseid Kiievist. Nimelt palub ENPA Ukraina delegatsiooni juht Volodymyr Ariev levitada infot Aasovi merel toimuva kohta. „Kui andsin talle teada, et riigikogu tahab võtta vastu avalduse Ukraina toetuseks, oli ta juba ette tänulik. Ukraina teab, kes on tema sõbrad,“ lisas Mikko.
Täiendav info: Marianne Mikko, 56463614
