Perearstid said õiguse osutada patsientidele radioloogiateenuseid
„Perearstid said nüüd võimaluse osutada radioloogiateenuseid röntgeniülesvõtete ja sonograafiliste uuringute mahus. Senini oli seadusandlus välistanud sisulise diagnostika meditsiini esmatasandil ehk siis perearstikeskustes” ütles sotsiaalkomisjoni esimees ja seaduse üks algatajaid Helmen Kütt.
Küti sõnul aitab see pikalt oodatud muudatus perearstidel paremini inimesi ravida, kuna osa uuringuid saab kohapeal ära teha. ”Just maal elavad patsiendid hoiavad aga kokku aega ja raha, kuna nad ei pea ühe röntgeniülesvõtte pärast suuremasse keskusesse sõitma. Lõppkokkuvõttes aitab riigikogu otsus lühendada ravijärjekordi ning liigub selles suunas, et patsient oleks õigel ajal õiges kohas. Kaks kolmandikku erakorralise meditsiini osakondade ja kitsama erialaspetsialistide patsientidest on täna need, kes võiksid saada head arstiabi kodulähedasest perearstikeskusest,” rääkis Kütt.
Tema kinnitusel on täiesti alusetud hirmud, nagu võiks perearstide rolli laiendamine patsiente ohustada. „Kui on täidetud nõuded uuringu valikule, ruumile, aparatuurile, personali koolitusele ning toimub koostöö radioloogiga ja uuringud arhiveeritakse pildipangas, siis on tagatud nii kvaliteet kui ohutus. Arstil on suur vastutus patsiendi ees ja esimene reegel on mitte kahjustada patsienti,” selgitas Kütt. Tema sõnul ei saa ega tohigi olla vahet, kas röntgenikabinet asub Tartus või suuremas maa-asulas, sest nõuded on kõigile samad. Samas ei teki ühelegi perearstile kohustust tegeleda radioloogiliste uuringutega.
Sotsiaaldemokraat Helmen Küti kõrval algatasid selle seaduse 2016. aastal Mark Soosaar, reformierakondlane Jüri Jaanson ja Isamaa poliitik Andres Metsoja.
Täiendav info: Helmen Kütt, 5114339
Kalvi Kõva: ideel jagada Eesti euroraha pärast kaheks on jumet
„Euroopa Liidu reeglid lubavad liikmesriikidel eurotoetuste taotlemisel oma riigi regioonideks jagada ja sel moel regionaalset ebavõrdsust vähendada. Eesti on selles küsimuses olnud siiani lubamatult passiivne, mistõttu on piltlikult öeldes lennanud tuulde sadu miljoneid eurosid,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva. „Usume, et hea tahtmise korral on Eesti kaheks jaotamine teostatav. Seega leiame, et valitsusel tuleb pingutada selle nimel, et Eesti saaks tulevikus rohkem euroraha ja mitte otsida bürokraatlikke takistusi, miks selline variant ei sobi.“
Eesti kaheks regiooniks tegemine annaks Kõva sõnul arenguhoogu kaugematele piirkondadele ja oleks ühtlasi tõhus relv ääremaastumise vastu. „Meie riik on praegu lausa karjuvalt kaldu Tallinna ja Harjumaa suunas, mis on ülejäänud Eestist palju rikkamad. Kui me tahame toimivat regionaalpoliitikat, siis tuleb tegutseda,“ lisas ta.
Eesti peab 1. veebruariks esitama Eurostatile ettepanekud oma territoriaalüksuste liigituste muutmise kohta. Seda võimalust saab kasutada iga kolme aasta järel.
Täiendav info: Kalvi Kõva, 5216732
Inara Luigas: Reformierakonna tegemata töö on läinud Eestile maksma sadu miljoneid eurosid
„Eestil, nagu ka teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel, on võimalik jaotada riik kaheks regiooniks ja saada nii rohkem rahalisi vahendeid. Riigi kaheks jagamine pole rehepaplus, vaid ametlik võimalus, mida paljud riigid kasutavad oma vähemarenenud alade turgutamiseks,“ ütles Luigas. Tema sõnul on tegu lubatud ja õiglase lahendusega, mille eesmärgiks on aidata Euroopal areneda võrdsemas tempos. Jaotamise tulemusena saaks Harjumaa vähem euroraha, kuid teistesse Eesti piirkondadesse tuleks rohkem toetusi ja kogusumma oleks palju suurem, lisas Luigas.
„Paraku on seis selline, et täiendava euroraha saamisega ei ole vaevutud tegelema Miks me seda võimalust ei ole kasutanud? Miks on Eesti areng niivõrd Tallinna poole kaldu? Kas me oleme tõesti juba sedavõrd rikkad, et täiendavate kümnete, paarisaja või koguni 700 miljoni euro teenimiseks ei viitsi enam pabereid määrida,“ rääkis Luigas. „Ei saa olla nõus sellega, et euroraha tuleb paigutada sinna, kus sellest on saajatel rohkem kasu. Ehk siis rikkamad mingu veelgi rikkamaks ja vaesed istugu söötis põllu ääres.“
Luigase hinnangul tulnuks Eesti kaheks jagamisega tegeleda juba 4-5 või veel rohkem aastaid tagasi. „See on küsimus toonastele rahandusministritele ja nende meeskondadele. Või oli see ministeeriumiametnike suurlinnalik veendumus, et Eesti maapiirkondi pole mõtet toetada, et niikuinii ei võta need jalgu alla,“ sõnas ta. „Ei tasu uskuda neid reformierakondlasi, kes nutavad taga saamata tulu. Just nende tegemata töö on läinud Eestile miljoneid maksma,“ ütles Luigas.
Täiendav info: Inara Luigas, 5168422
Monika Haukanõmm: lõpuks ometi saab paraspordist spordi loomulik osa
„Parasportlastele teeb rõõmu, et järgmisest aastast liigub paraspordi tegevuse rahastamine ja koordineerimine sotsiaalministeeriumist kultuuriministeeriumisse. Tegu on märgilise sammuga, sest viimases on spordiosakond, kus on ka vajalikud teadmised ja oskused spordi edendamiseks. Paraspordist saab spordi loomulikuks osa. Arusaam, et paraspordi puhul pole tegu spordi mängimisega või hoolekandelise tegevusega, on muutunud valdavaks. Muutus võttis 10 aastat, kuid hea tahte korral leiab lahenduse ka keerulistele olukordadele,“ rääkis Haukanõmm. Parasport pole tema sõnul enam ammu teisejärguline nurgategevus, vaid professionaalne ja tulemusele suunatud igapäevane tegutsemine.
Sotsiaaldemokraatide nimel kõne pidanud Haukanõmm tõi välja ka selle, et riik suunab üle paljude aastate lisaraha paraspordi edendamiseks – 2019. aastal 400000 eurot ja 2020. aastast veel 200000 eurot. „See loob oluliselt paremad võimalused tippspordi rahastamiseks ja lubab pöörata rohkem tähelepanu liikumisharrastusele. Just viimasest saavad tuule tiibadesse parasportlastest tulevikutähed,“ sõnas Haukanõmm.
Ta avaldas lootust, et edaspidi haaratakse Team Estonia programmi ka paraspordi tipud, kes on sealt praegu välja jäänud. „Nii ei peaks olema. Sport on sport ning meie parasportlased võistlevad kogu maailma tippudega,“ märkis Haukanõmm.
Täiendav info: Monika Haukanõmm, 56966326
Helmen Kütt: tervema rahva ja parema arstiabi nimel tuleb pingutada igal rindel
„Meie laiapõhjaline debatt näitas, et selleks, et inimesed pääseksid kiiremini arsti juurde tuleb muudatusi ellu viia meditsiini erinevatel tasanditel. Teisisõnu tuleb tervema rahva ja parema arstiabi nimel pingutada igal rindel. Seda tehes ei tohi unustada suurt pilti ega koostööd,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.
Küti sõnul ei tohi ära unustada ka seda, et kõik algab inimestest endist ja arusaamast, et tervislikud eluviisid ja regulaarne tervisekontrolli aitavad sageli suuremaid tervisemuresid ära hoida. „Leian samuti, et haigekassa peaks tagama sõeluuringutele pääsu ka ravikindlustuseta inimestele, sest siis on ravi tulemuslikum ja kulu ühiskonnale väiksem. Eesti jaoks on kindlasti hädavajalik pikaajalise vähistrateegia väljatöötamine,“ märkis Kütt. „Ka on täna nõrk, et mitte öelda olematu tervishoiu- ja hoolekandeteenuste omavaheline side. Eri rahastamisskeemide tõttu on põhjendamatult suur surve kallitele teenustele, mis ei pruugi olla abivajajatele kõige sobivamad,“ osutas Kütt veel ühele lahendamist vajavale kitsaskohale.
Ühtlasi tõi sotsiaalkomisjoni esimees välja mitmed sammud, mida on tehtud või mida praegu tehakse rahva parema tervise huvides. Hambaravi ja ravimite kättesaadavust on Küti sõnul oluliselt parandanud nii hambaravihüvitise süsteemi kui ka ravimihüvitise maksmise korra täiendamine. “Alates jaanuarist saavad ettevõtjad panustada aastas 400 euro ulatuses maksuvabalt oma töötajate tervisesse. Üle Eesti on valmimas enam kui 60 uut tervisekeskust – sealsed meeskonnad pakuvad nö esmatasandil varasemast palju rohkem erinevaid tervishoiuteenuseid. Suurem koostöö perearstide ja eriarstide vahel tagab inimestele parema ja kiirema abi. Oleme seadustanud õdede suuremad õigused ja sotsiaalkomisjoni laual on eelnõu, mis annaks ka perearstidele suurema rolli ja õigused,“ loetles Kütt.
Teiste seas esinesid täna riigikogus Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller, Viljandi Haigla juhatuse liige, psühhiaater Katrin Kaarma ning Eesti geenivaramu asedirektor Tõnu Esko.
Täiendav info:
Helmen Kütt, 5114339
