Monika Haukanõmm: lõpuks ometi saab paraspordist spordi loomulik osa

„Parasportlastele teeb rõõmu, et järgmisest aastast liigub paraspordi tegevuse rahastamine ja koordineerimine sotsiaalministeeriumist kultuuriministeeriumisse. Tegu on märgilise sammuga, sest viimases on spordiosakond, kus on ka vajalikud teadmised ja oskused spordi edendamiseks. Paraspordist saab spordi loomulikuks osa. Arusaam, et paraspordi puhul pole tegu spordi mängimisega või hoolekandelise tegevusega, on muutunud valdavaks. Muutus võttis 10 aastat, kuid hea tahte korral leiab lahenduse ka keerulistele olukordadele,“ rääkis Haukanõmm. Parasport pole tema sõnul enam ammu teisejärguline nurgategevus, vaid professionaalne ja tulemusele suunatud igapäevane tegutsemine.

Sotsiaaldemokraatide nimel kõne pidanud Haukanõmm tõi välja ka selle, et riik suunab üle paljude aastate lisaraha paraspordi edendamiseks – 2019. aastal 400000 eurot ja 2020. aastast veel 200000 eurot. „See loob oluliselt paremad võimalused tippspordi rahastamiseks ja lubab pöörata rohkem tähelepanu liikumisharrastusele. Just viimasest saavad tuule tiibadesse parasportlastest tulevikutähed,“ sõnas Haukanõmm.

Ta avaldas lootust, et edaspidi haaratakse Team Estonia programmi ka paraspordi tipud, kes on sealt praegu välja jäänud. „Nii ei peaks olema. Sport on sport ning meie parasportlased võistlevad kogu maailma tippudega,“ märkis Haukanõmm.

Täiendav info: Monika Haukanõmm, 56966326

Helmen Kütt: tervema rahva ja parema arstiabi nimel tuleb pingutada igal rindel

„Meie laiapõhjaline debatt näitas, et selleks, et inimesed pääseksid kiiremini arsti juurde tuleb muudatusi ellu viia meditsiini erinevatel tasanditel. Teisisõnu tuleb tervema rahva ja parema arstiabi nimel pingutada igal rindel. Seda tehes ei tohi unustada suurt pilti ega koostööd,“ ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Küti sõnul ei tohi ära unustada ka seda, et kõik algab inimestest endist ja arusaamast, et tervislikud eluviisid ja regulaarne tervisekontrolli aitavad sageli suuremaid tervisemuresid ära hoida. „Leian samuti, et haigekassa peaks tagama sõeluuringutele pääsu ka ravikindlustuseta inimestele, sest siis on ravi tulemuslikum ja kulu ühiskonnale väiksem. Eesti jaoks on kindlasti hädavajalik pikaajalise vähistrateegia väljatöötamine,“ märkis Kütt. „Ka on täna nõrk, et mitte öelda olematu tervishoiu- ja hoolekandeteenuste omavaheline side. Eri rahastamisskeemide tõttu on põhjendamatult suur surve kallitele teenustele, mis ei pruugi olla abivajajatele kõige sobivamad,“ osutas Kütt veel ühele lahendamist vajavale kitsaskohale.

Ühtlasi tõi sotsiaalkomisjoni esimees välja mitmed sammud, mida on tehtud või mida praegu tehakse rahva parema tervise huvides. Hambaravi ja ravimite kättesaadavust on Küti sõnul oluliselt parandanud nii hambaravihüvitise süsteemi kui ka ravimihüvitise maksmise korra täiendamine. “Alates jaanuarist saavad ettevõtjad panustada aastas 400 euro ulatuses maksuvabalt oma töötajate tervisesse. Üle Eesti on valmimas enam kui 60 uut tervisekeskust – sealsed meeskonnad pakuvad nö esmatasandil varasemast palju rohkem erinevaid tervishoiuteenuseid. Suurem koostöö perearstide ja eriarstide vahel tagab inimestele parema ja kiirema abi. Oleme seadustanud õdede suuremad õigused ja sotsiaalkomisjoni laual on eelnõu, mis annaks ka perearstidele suurema rolli ja õigused,“ loetles Kütt.

Teiste seas esinesid täna riigikogus Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller, Viljandi Haigla juhatuse liige, psühhiaater Katrin Kaarma ning Eesti geenivaramu asedirektor Tõnu Esko.

Täiendav info:
Helmen Kütt, 5114339