Martin Helme sõnavõtt soolise võrdõiguslikkuse probleemkomisjoni moodustamise istungil
Täna 10.11.15 läbis esimese lugemise otsuse eelnõu Soolise võrdõiguslikkuse probleemkomisjoni loomisest. Toome ära fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnavõtu.
“Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetas eelnõu täies koosseisus. Aga tänase esinemise järel on meil pisukesed kõhklused. Meile tundub, et meile on pisut nagu põrsast kotis müüdud. Jutt käis palgalõhe vastasest võitlusest eelkõige. Me oleme täiesti nõus, et see probleem on Eestis olemas ja see probleem vajab lahendamist. Me siiski ei usu, et inimesed on üks ühele võrdsed, me usume võrdõiguslikkusesse. See tähendab, et meil kõigil peaks olema ühesugused võimalused ennast elus teostada, mitte võimalikult ühesugused tulemused. See on selle tegeliku, ütleme, kogu filosoofilise diskussiooni kaks täiesti erinevat positsiooni.
Nüüd, nagu juhiti korduvalt tähelepanu, on meil selline täiskoosseisus alfaisaste fraktsioon, ei ühtegi naist. Probleem ei ole selles, et meie erakond oleks naistevaenulik. Sugugi mitte. Meie oma valimisnimekirja kokku pannes tegime konkreetselt ettepanekuid oma erakonna liikmetele, naisliikmetele, kandideerida ja pakkusime neile ka väga häid kohti või kõrgeid kohti, mis praeguse valimistulemuse põhjal kindlasti oleks garanteerinud nende sissesaamise Riigikogusse. Probleem oli selles, et meie erakonnas ei olnud sellise ambitsiooniga naisi. Mitmed inimesed ütlesid, et nad parema meelega teevad seda tööd, mida nad praegu teevad. Ja mitmed inimesed ütlesid, et nemad ei taha tulla poliitika esiliinile löögi alla, selle jaoks on ka vaja kutsumust. Nüüd, minul on neli last, nendest kolm on tütred. Minul on kaks õde, tegelikult kolme õde. Ja mina näen iga päev tublisid naisi. Mina näen, kuidas nad, lisaks sellele, et nad teevad tööd, on ajanud endale välja korraliku kõrghariduse. Ja lisaks sellele on nad ka veel, teevad kodus. Mehed tulevad töölt koju ja istuvad teleka taha, naised hakkavad koristama ja süüa tegema. Selline see traditsiooniline soorollide jaotamine Eestis on. Aga ma sellegipoolest arvan, et eriti selle eelnõu kontekstis me siiski peaksime endale aru andma, et eri sood ehk mehed ja naised ei hakka kunagi olema võrdsed, vaid komplimenteerivad üksteist – üks teeb ära ühe asja, mida teine ei saa teha, ja teine teeb ära teise asja, mida esimene ei saa või ei oska või ei taha teha. Meie eesmärk peaks olema mitte võitlevast feministlikust ideoloogiast lähtuv meestevastane viha õhutamine, vaid Eesti tublide, töökate, korralike ja kõrgelt haritud naiste võimaluste avamine, et nad saaksid ennast teostada. Kusjuures ma väga rõhutan seda, et alati peab olema võimalus olla ka kodus ema. Seda rolli tuleb ka väga tähtsustada, seda rolli tuleb ka majanduslikult motiveerida. See on suurem töö, kui tihtilugu üheksast viieni kontoris tagumikutundide ärategemine, see on vastutusrikkam töö igal juhul.
Ma arvan, et kui me viskame kõrvale rängalt laetud ideoloogilised ja üldse mitte head ideed, kvootidest näiteks, siis kindlasti on olemas nii palgalõhele kui ka üldistele sellistele soorollide, ütleme, jaotamisele praktilised ja mõistlikud lahendused. Neid lahendusi peakski otsima, see oli meie arvates selle komisjoni eesmärk. Ma arvan, et me kindlasti peaksime aktsepteerima, et on ka n-ö päris elu. Praegune tööjõu puudus aitab kaasa selle probleemi lahendamisele, kui me anname õige sisendi. Olukorras, kus Eesti naised on kõrgemalt haritud kui Eesti mehed, ei tohiks tegelikult palgalõhe olemas olla, aga ometi ta on. Ja kui me leiame põhjused, siis on kindlasti võimalik leida ka lahendusi. Seda me võiksime toetada. Mingisuguseid kvoote, triibulisi või muud moodi tehtud nimekirju, sellega me kindlasti kaasa tulla ei saa või seda me toetada kindlasti ei saa. Nii et kui meil õnnestub näha, et see komisjon ei muutu mingisuguseks selliseks feministlikuks löögirusikaks – ma loodan, nii nagu sa lubasid –, siis loomulikult on vaja teemaga tegeleda. Kinnitan, et Konservatiivne Rahvaerakond hindab Eesti naisi äärmiselt kõrgelt ja soovib, et neil oleksid sama head võimalused ennast teostada Eesti ühiskonnas, kui on meestel.
