EKRE fraktsioon tegi välismaalaste kaitse muutmise seaduseelnõusse 28 parandusettepanekut

Kolmapäeval 28.oktoobril kukkus tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks SE 81, mis oli esimesel lugemisel täiskogu 14.oktooobri istungil. Eelnõu puudutas täiendavate meetmete seadustamist rahvusvahelise kaitse saajatele.

EKRE frakstioon esitas kokku 28 muudatusettepanekut. Fraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul jättis seaduseelnõu algversioon tõsiselt soovida. “See sisaldas pigem otseseid Brüsselist saabunud direktiive kui vastas Eesti reaalsetele huvidele ja võimalustele ning hea seadusloome tavadele. Meie üks peaeesmärk on muuta seadus selliseks, et Eesti saaks ise oma asjade üle otsustada.” Eestil peab olema võimalus iseseisvaks pagulaspoliitikaks ning teistest riikidest pagulaste üleandmine ja ümberasustamine ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu pädevuses.

EKRE muudatusettepanekute peamine eesmärk on ära hoida uue priviligeeritud võõramaalaste klassi tekkimist oma riigi sees võrreldes põliselanikega. “Sellise olukorra tekitamine antud seaduse sees on väga kummaline, halvendab põlisrahva toimetulekut ja ei ole vastuvõetav. Nii näiteks panid konservatiivid ette vähendada kümme korda asüülisaajate üüritoetusi, samuti ära muuta remondi- ja sisustustoetused, kuna nende eest on võimalik soetada luksuskortereid, samas kui riigi oma elanikkond peab elama kasinates oludes.

Eestis on kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda iga pereliikme kohta, lisaks 15 m2 perekonna kohta. Seega üheliikmelisele perele 33, kaheliikmelisele 51, viieliikmelisele 105 m2. Kehtiva seaduse järgi võib viieliikmelise perekonna üürikulu olla 2835 eurot kuus. Leibkondade suurused pagulaste lähteriikides ulatuvad kümne inimeseni. Sellisel juhul ulatuks neile kompenseeritav üürikulu lausa 5265 euroni ühes kuus. Nii kalleid luksuskortereidki on Eestis väga raske leida. Seoses toimetulekupiiri tõstmisega tõuseks pagulastele makstav üürimäär veelgi. See tekitab liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi. 0,03 toimetulekupiiri teeb 2,7 eurot ruutmeetri kohta. See on täiesti piisav summa elamispinna üürimiseks.

Ühe isiku kohta teeb remondikulu 135 eurot ruutmeetri kohta, ehk 4455 eurot sotsiaalselt põhjendatud eluruumi kohta. Viieliikmelisel perel 14 175 eurot ja kümneliikmelisele 26 325 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas ja mis põhjusel on selline summa ja toetus kehtivas seaduses sätestatud. See tekitab liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi.

Eluaseme sisustamise kulu kompenseerimine ei ole põhjendatud. Kehtiva seaduse järgi makstaks ühele isikule 1170, viiele 5850 ja kümnele lausa 11 700 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas ja mis põhjusel on selline summa ja toetus kehtivas seaduses sätestatud. See tekitab liigse koormuse riigieelarvele ning rikub pagulaste ja eesti elanike võrdse kohtlemise printsiipi.

EKRE fraktsioon tegi muudatusuettepanekuid ka küsimustes, mis tingimustel saab kaitset taotleda ja vastupidi ära võtta. Eelnõu projekt on selles mõttes vastuoluline ja ebaproportsionaalne. Kui kaitse saamiseks piisab vaid teatud psühholoogilise vägivalla kogemisest, siis kaitse äravõtmiseks peab asüülitaotleja sooritama üliraske kuriteo, samas kui kergemad kuriteod rääkimata räigest valetamisest oma isiku kohta, ei ole piisav alus asüüli äravõtmiseks. See ei ole Põlluaasa sõnul proportsionaalne.