Eesti on demograafilise kriisi lävel ja selle ärahoidmine nõuab kiiret tegutsemist
Riigikogus toimus 17.veebruaril konverents teemal „Eesti demograafiline seisund ja selle suundumused“. Arutelu initsiaatoriks oli Riigikogu rahvastiku toetusrühm, mille liikmeteks on nii koalitsiooni kui ka opositsiooni saadikud.
Sissejuhatava sõnavõtu tegi Rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu, kes ütles, et antud konverentsi mõtteks on suured murekohad – kahanev sündimus ja vähenev rahvaarv, väljaränne ja võõramaalaste sisserände oht. Eesti rahvastik vananeb ja tema taastepotensiaal halveneb. “Need asjad seavad kõik Eesti senised saavutused pikemas perspektiivis kahtluse alla. Seepärast tuleb antud probleemidest ausalt ja avameelselt rääkida ning otsida teid olukorra lahendamiseks“
Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhtivteadur Allan Puur andis ülevaate Eesti rahvastiku sündimuse ja iibe probleemistikust. Kaks põhilist tegurit, mis Puuri arvates mõjutavad kõige enam elanikkonna taastootmist on esiteks pereloome eas rahvastiku suurus, mis kahjuks pidevalt väheneb ning teiseks sünnitusea jätkuv tõus, mis vähendab nii sündide arvu kui ka muid sündimusnäitajaid. Elanikkonna taastetasemeks on 2,2 last naise kohta. „Sündimuskordaja 1,9 last naise kohta tooks 90-aastases edasivaates rahvaarvu vähenemise 960 tuhandeni. Stabiliseerumine 1,64 lapse tasemel (2004-2014 Eesti tase oli keskmiselt 1,6 last) tähendaks aga rahvaarvu vähenemist ligi poole võrra 780 tuhandele. Eestile eelmise sajandi kõrgeim näitaja 1,94 (1970) jääb taastetasemest kõigest seitsme protsendi võrra madalamaks. Targa poliitika ülesadeks oleks see eesmärk lõpuks saavutada“
Rahvastiku sisse- ja väljarände teemadel peatus Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru. Eesti rändesaldo on alates 1989 aastast olnud negatiivne ja rahvastik on vähenenud 200 000 inimese võrra, õnneks on enamus neist olnud muulased, mitte eestlased. Eestlaste osakaal on seetõttu protsentuaalselt isegi tõusnud. Lisaks on eestlased sellised, kes küll töötavad ja elavad võõrsil, kuid pöörduvad kõige rohkem koju tagasi. Kahjuks ei käsitlenud ettekanne viimase migratsioonikriisi valguses rahvaste jõulist sisserännet Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidest, mis ilmselgelt ei jäta mõjutamata ka Eestit.
EELK Usuteaduste Instituudi dekaan professor Randar Tasmuth peatus rahvastikuprotsessidel teoloogi pilguga. Tema ettekanne keskendus pigem rahvastiku ja perekonna sisulistele aspektidele, mis sündivust ja rännet kõige enam mõjutavad ning kuidas saaks rahva iivet tõsta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas kes on ka ise parlamendi Rahvastiku toetusrühma liige ütles, et kuna olukord Eesti rahvastiku ja madala iibe ümber on väga terav, siis tuleks kiiresti tegutseda ning astuda vajalikke samme, et nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim asjaga kaasa tuleksid: „ Konkreetsed sammud oleksid Riigikogus alalise komisjoni loomine rahvastiku- ja rändeküsimustega tegelemiseks ning täitevvõimu poolt Rahvastikuministri ametikoha taastamine.“
