EKRE tahab Eestis elavatel Vene kodanikel keelata relva omamise

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, millega lubataks tulirelvi omada üksnes Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikel ning võimaldataks Eesti relvaloaeksamit sooritada ainult eesti keeles.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liige Anti Poolamets juhib tähelepanu, et Eestis elab 2020. aasta avalike andmete järgi ligi 1300 Vene Föderatsiooni kodanikku ja määratlemata kodakondsusega isikut, kes omavad Eesti relvaluba ja tulirelvi.

„Nende seas on ligi 375 sportlaskurit, kellel on õigus omada suuri padrunikoguseid. Pole saladus, et osa neist on Putini Venemaa agressioone toetavate vaadetega. Sotsiaalmeediakontodel poseeritakse Venemaa sümboolikaga, samuti on dokumenteeritud juhtumeid, kus võistlusel tõuseb grupp Eesti relvaluba omavaid laskureid püsti ja laulab üheskoos Vene hümni. Samuti käib vene laskurklubidel tihe koostöö Venemaa laskesportlaste ja -instruktoritega,“ ütles Poolamets.

„Tegu on suure sisejulgeolekuriskiga. Vene julgeolekuasutustel võib tekkida huvi leida Vene kodanike hulgast isikuid, kelle abil ühiskonda destabiliseerida. Ukrainas on kasutatud riigile ebalojaalseid Venemaa kodanikke Ukraina-vastases tegevuses juba alates 2014. aastast.“

Poolamets möönab, et ka praegune relvaseadus võimaldab isiku relvaluba peatada, kui ilmneb kahtlus, et ta võib ohustada Eesti julgeolekut. “Küll aga ei ole praeguse sõja taustal otstarbekas hakata 1300 relvaomaniku tausta ja meelsust individuaalselt uurima, see oleks töö- ja ressursimahukas, mistõttu on põhjendatud, et agressiivselt käituva riigi kodanikel ei võimaldata Eestis relva omada.“

EKRE eelnõu näeb ka ette, et relvaloa taotlemiseks vajaliku relvaeksamit saab sooritada ainult eesti keeles.

„Riigikeeles eksamite sooritamine annab suurema kindluse relvaomanike seaduskuulekamale ja teadlikumale käitumisele. Relvaluba taotlev isik peaks oskama riigikeelt, et mitte seada iseennast ja oma kaasmaalasi relva käitlemisel ohtu, suhelda ja hoiatada teisi inimesi ning saada aru temale antud korraldustest,“ ütles Poolamets.

„Kehtiv seadus sätestab ühtlasi, millal peavad need isikud relvad ära andma, kes eelnõu järgi relvi enam omada ei tohi. Kõige rohkem on nende hulgas Vene Föderatsiooni kodanikke. Vastavalt seadusele saavad nad relvad kolme kuu jooksul ära müüa või need sundvõõrandatakse.“

Poolametsa sõnul aitab seadusemuudatus tagada Eesti Vabariigi julgeolekut ning vähendab õiguskaitseorganite koormust uurida Venemaa, Valgevene ja teiste riikide kodanike tausta relvaloa omandamisel, samuti langeb ära edaspidine järelevalvekohustus.

EKRE tahab lihtsustada kodus sündinud laste registreerimise korda

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tahab muuta perekonnaseisutoimingute seadust, et kodus sündinud last oleks võimalik probleemideta registreerida.

Riigikogu liikme Anti Poolametsa sõnul on EKRE esitatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk täiendada lapse andmete registreerimise korda.

„Eelnõu on vajalik, et lõpetada olukord, mille tõttu kodus sündinud lapsi ei saa registreerida. Kui toimub ootamatu sünnitus või kodusünnitus ning ema ei jõua haiglasse, siis tekib olukord, mille puhul laps võib jääda registreerimata, sest praegu saab sünnitõendi välja anda ainult meditsiiniteenuse osutaja. Ametnikud keelduvad registreerimast last, kes tuleb ilmale väljaspool tervishoiuteenuse osutaja vaatevälja. See omakorda tähendab, et lapsele ei saa panna ametlikku nime, võtta toetusi ega puhkust,“ ütles Poolamets.

„Tõsi, meditsiinisüsteem püüab sellise jäiga käitumisega pärssida assisteerimata kodusünnitusi, mis võivad olla ohtlikud, aga riik ei tohi tekitada oma kodanikele absurdseid probleeme. Ajakirjanduse vahendusel oleme kuulnud lugusid kodus sündinud lastest, keda isegi järgmisel päeval haiglas ei registreeritud, sest haigla asus seisukohale, et kuna nemad sündi pealt ei näinud, ei saa nad olla kindlad, kust ja kellelt laps tegelikult tuli. Ainus variant probleem lahendada on minna kohtusse ja tõestada põlvnemist DNA-testi abil.“

Poolametsa sõnul ei tohiks laps ja tema vanemad sattuda juriidilisele eikellegimaale ning läbida keerukat kohtumenetlust, et lapse põlvnemist kinnitada.

„Probleem on tõsine seda enam, et sünnitushaiglad on paljudes kohtades pika vahemaa kaugusel ja kodusünnitusi toimub rohkem. Lapsed peavad saama registreeritud lihtsama menetlusega, kui üksnes kohtu kaudu. Selleks näeb seadusemuudatus ette, et eelpool kirjeldatud juhtudel annab registreerimiseks vajaliku tõendi välja perearst. Perearst teab oma nimistusse kuuluvaid isikuid kõige paremini ning omab ülevaadet oma perearstikeskuse alla kuuluvate inimeste terviseandmetest,“ ütles Poolamets.

EKRE esitas Riigikogule eelnõu koroonapiirangute kaotamiseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et vabariigi valitsus kuulutaks kehtetuks Covid-19 levikuga kehtestatud piirangud.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Anti Poolametsa sõnul ei tohiks Eesti jääda piirangute lõpetamisel viimaste hulka ning eeskuju tuleks võtta Leedust, Taanist ja Suurbritanniast, kes on otsustanud piirangutele lõpu teha.

„Olukord, kus enam kui neljandik täisealisi ühiskonnaelus sisuliselt osaleda ei saa, on kestnud juba pool aastat ning alates veebruarist ei pääse ühiskonnaelus osalema ka kümned tuhanded varasemad topeltvaktsineeritud isikud. Diskrimineerimise jätkumiseks puuduvad teaduslikud ja juriidilised argumendid. Mastaapne ja põhiseadusvastane diskrimineerimine suure osa elanikkonna suhtes tuleb kiiremas korras lõpetada,“ ütles Poolamets.

„Põhiseaduse järgi tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning kedagi ei tohi kohelda väärikust alandavalt. Tänaseks on aga Covid-19 viirusega seonduvaid analüüse ja andmeid piisavalt, et lükata ümber väide, nagu oleks vaktsineeritud isikutel võrreldes vaktsineerimata isikutega oluliselt väiksem tõenäosus Covid-19 viirusesse nakatuda ja viirust edasi levitada.“

Poolametsa sõnul on vaieldamatu tõsiasi, et ka vaktsineeritud võivad nakatuda Covid-19-sse ja nakkust edasi anda ning pelk vaktsineerimispassi olemasolu ei anna ülevaadet ega garantiid inimese tervisliku seisundi kohta.

„Seetõttu on seadusvastane, et vaktsineerimata isikud ei saa osa võtta ühiskondlikust elust või teenuseid tarbida samal moel kui vaktsineeritud isikud. See, et koroonateste aktsepteeritakse valikuliselt ehk noorte, aga mitte täiskasvanud elanikkonna puhul, tõestab, et uued piirangud on otseselt seotud vaktsineerimisele sundimise, mitte ühiskonna nakkusohutuse tagamisega. Valitsuse valikuline ja põhjendamatu lähenemine nakkusohutuse tõendamisse süvendab ühiskonna umbusku kasutusele võetud meetmete suhtes ning pärsib ühiskonna toimimist ja sidusust.“

Poolametsa sõnul ei ole erinevate elanikkonna gruppide erineval kohtlemisel legitiimset põhjust ning Covid-19 leviku tõkestamiseks mõeldud piirangud tuleb kohe tühistada, ootamata täiendavate tingimuste täitmist.

EKRE tahab muuta presidendi ametihüve seadust

Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tahab vabariigi presidendi ametihüve seadusesse sisse kirjutada punkti, et ekspresidendi ametipensioni maksmine ja muud hüved peatatakse, kui ta kandideerib või osutub valituks Riigikokku, Euroopa Parlamenti või nimetatakse ministriks.

Presidendi ametihüve seaduse muutmise eelnõu üle andnud Riigikogu liige Anti Poolamets ütles, et riigil ei ole põhjust mitmesaja tuhande euro eest aastas ülal pidada sellist ekspresidenti, kes osaleb aktiivselt tegevpoliitikas ja saab riigilt palka.

„Riigikogu liikme või ministri palk võimaldab ekspresidendil oma esindusülesandeid edukalt täita ning nendel juhtumitel ei ole täiendavad ametihüved enam põhjendatud. Poliitilise kultuuri tõstmise huvides tahame vältida ka olukorda, kus ametihüvesid kasutatakse sisepoliitilise tegevuse rahastamiseks,“ ütles Poolamets.

Kehtiv seadus näeb ametist lahkunud presidendile ette mitmesuguseid hüvesid: elu-, esindus- ja tööruumid, hüvitis elukoha korrashoiuga seotud kulude eest, nõunik ja sekretär, ametiauto ning hüvitis lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest. Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ka ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalgast.

Poolamets märkis, et eelnõu kohaselt taastuksid presidendi ametihüved pärast Riigikogu liikme või Euroopa Parlamendi liikme staatuse lõppemist või ministri ametikohalt vabastamist.