Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

EKRE fraktsioon: riik peab lõpetama Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmise

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Siim Pohlak andis täna parlamendis fraktsiooni nimel üle Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse ettepanek kaotada riigikogu liikme kuluhüvitised. Sarnase eelnõu on rahvuskonservatiivid esitanud varem kaks korda, kuid kummalgi korral pole see läbi läinud.

“Viimastel aastatel kulub erakondade rahastamisele üle viie miljoni euro maksumaksja raha aastas. Sellele lisanduvad Riigikogu liikmete palgad ja kuluhüvitised. Praegu kehtiva seaduse järgi hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Ühes aastas kulub Riigikogu liikmete kuluhüvitiste peale praegu 1,96 miljonit eurot,” seisab ettepanekus. “2023. kevadel ametisse astunud Riigikogu saadikud on napilt poole aastaga kulutanud üle 500 000 euro kuluhüvitisteks ajal, kui riigieelarve on suures miinuses. Riigikogu liikmel on kuluhüvitiste raames võimalik liisida ka autot kuni 450 euro eest kuus. Kuluhüvitised tänasel kujul ei täida oma eesmärke.”

Tavakodanikud peavad oma kulud, sealhulgas autoostud ja liisingud tegema põhipalga arvelt, ent Riigikogu liikmed on justkui priviligeeritud kodanikud, kellele sama põhimõte ei kehti. Riigikogul on selles olukorras võimalus arvestada rahva tahtega ning hoida kokku kulutusi, mis on Eesti olusid arvestades ebamõistlikult suured. Uuringud kinnitavad ühiskonna ülekaalukat toetust erakondade ja poliitikute rahastamise vähendamisele.

Olukorras, kus valitsuskoalitsioon otsib katteallikaid valimislubaduste täitmiseks, oleks esimeseks lihtsaks ja vajalikuks tulude leidmise kohaks lastetoetuste tõstmiseks või sotsiaalmaksu langetamiseks just kuluhüvitised ja riigieelarvelised eraldised erakondadele.

Esitatud eelnõu vähendab riigi kulusid ega nõua asemele mingite katteallikate leidmist. Kuluhüvitiste küsimus on olnud ka selleks probleemiks, mis kahandab kodanike usaldust oma rahvaesinduse suhtes. Esinduskogu usalduse kasv aga aitab kaasa riigivalitsemise legitiimsuse kasvule. Kuluhüvitiste kaotamine aitab säästa riigi valitsemiskulusid ning looks vajaliku eeskuju rahvaesindajate poolt, kes tahavad kärpida erinevaid kulusid riigi toimimise juures.

Eelnõu ei too kaasa täiendavate rakendusaktide vajadust ja seadus jõustub üldkorras.

EKRE: Riik peab tulema inimestele appi ning langetama toiduainete ja ravimite käibemaksu!

Riik peab tulema inimestele appi ning langetama toiduainete ja ravimite käibemaksu!
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et langetada toiduainete ja ravimite käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 5 protsendile.

EKRE fraktsiooni aseesimehe Siim Pohlaku sõnul toetaks käibemaksu langetamine inimeste toimetulekut, teeks toidukaubad ja ravimid kättesaadavamaks ning parandaks elanikkonna tervist ja elukvaliteeti.

„Riik peab inimestele appi tulema. Eestis vaesuvad inimesed Euroopa kiireimas tempos, inflatsioon püstitab taasiseseisvumisaja rekordeid, kodulaenumaksed tõusevad, ettevõtted pankrotistuvad ja inimesed jäävad tööta. Üüratute energiahindade tõttu töötab ka suur osa Eesti toiduainetööstusest ellujäämise piiril. Enamik toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30%,“ ütles Pohlak.  

„Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% rahvastikust ehk üle 300 000 inimese, seda on ligi 30 000 võrra rohkem kui 2020. aastal. On prognoositav, et suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk suureneb majanduskriisi tõttu tänavu veelgi.“

Pohlak osutab, et samal ajal on Eesti üks neljast kõige kõrgema toiduainete käibemaksuga riigist Euroopa Liidus.

„Sarnaselt Eestile rakendatakse 20% käibemaksumäära toiduainetele Bulgaarias, Leedus on standardmäär 21% ja Taanis 25%. Enamikus EL-i liikmesriikides kehtib toiduainetele soodsam käibemaksu, mis jääb sõltuvalt riigist ja tootegrupist vahemikku 0-15%. Näiteks Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib kohalikele värsketele puu- ja köögiviljadele viieprotsendiline käibemaks. Eesti praegune 20 protsendine käibemaksumäär seab ebasoodsasse olukorda nii Eesti tarbijad kui ka kodumaised toidutootjad,“ ütles Pohlak, lisades, et ravimite käibemaksu on viimastel aastatel langetanud näiteks Island, Kreeka, Tšehhi ja Sloveenia.
Pohlak juhtis tähelepanu, et Eesti leibkondade eelarvest võtavad toit ja ravimid suurima osa.

„Juba enne hüppelise hinnatõusu algust moodustasid Eestis toiduhinnad 96% Euroopa Liidu keskmisest, samal ajal, kui ostujõu pariteeti arvestades on meie SKT 82 protsenti EL-i keskmisest. See tähendab, et toidu hinnad olid Eestis suhteliselt kallid juba enne tänavust hinnašokki,“ ütles Pohlak.

„Käibemaksulangetus 20 protsendilt 5 protsendile leevendaks karmi hinnatõusu, tõstaks Eesti toidujulgeolekut ja parandaks kodumaise majanduse konkurentsivõimet. Kvaliteetne toit ja ravimid muutuksid sadadele tuhandete inimestele kättesaadavamaks.“