Pakosta: personaalne riik peab pakkuma pensionite kojukannet kõigile
Eelnõu seletuskiri ütleb, et sotsiaalkindlustusamet ei korralda uuest aastast rahaliste hüvitiste posti teel kojukannet, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda muud hüvitist arvelduskontole.
Pakosta rõhutab, et igaühel peab olema võimalus saada osa raha ka edaspidi sularahas koju kätte ja osa raha pangaarvele, et seda koguda näiteks selleks mõeldud kogumiskontole.
„Ikka küsitakse, et mis see personaalne riik ka täpsemalt on. See ongi üks näide. Ametnike töö lihtsustamiseks mõeldud eelnõu on hea, aga peab ka selge olema, kuidas erinevate vajadustega inimesed saavad riigilt edasi just sellist teenust, nagu temal vaja on. Riik peab arvestama iga inimese soovide ja vajadustega ning Eesti 200 seisab selle eest, et riik peab olemas olema inimese jaoks ja mitte vastupidi,“ lausus Pakosta.
Tema sõnul seisab Eesti 200 selle eest, et riik on inimese jaoks olemas personaalsena, nagu iga inimene seda vajab. „Kui sügava puudega memmeke soovib, et edaspidigi on osa tema rahast kogumiskontol näiteks kirsturahaks kogunemas ja teine osa tuuakse talle sularahas koju kätte, sest ta maksab naabri-Jürile selle eest, mis naabri-Jüri talle poest toitu toob ja et ta ka küttepuud tuppa tõstab, siis personaalses riigis on memmekesele see personaalne teenus olemas,“ rääkis Pakosta.
„Praegu lähtub makseviiside ühtlustamise soov seletuskirja järgi üksnes ametnike mugavusest. Seletuskirjast ei selgu, kuidas inimene endale vajalikud teenused kätte saab ka siis, kui tema vajadused on veidi erilisemad. Eesti 200 jaoks on see lähenemine vastuvõetamatu, sest riik peab olema ikkagi olemas iga inimese jaoks personaalselt,“ ütles Pakosta.
Liisa Pakosta sõnul on personaalne riik iga üksiku inimese poole näoga, efektiivselt ja just nii, nagu inimene seda vaja.
Riigikogu langetab pensionifondide valitsemistasusid
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on tegu väga mõistliku ja tarviliku seadusega, mis aitab parandada kohustuslike pensionifondide tootlikkust. „Fondide valitsemistasud peaksid nüüd langema Euroopa riikide keskmisele tasemele. Need muudatused puudutavad rohkem kui 6000000 pensioniks koguja tulevikku,“ märkis riigikogu esimees.
Seadus hakkab kehtima juba alates 2019. aasta jaanuarist. Teise pensionisamba fondide valitsemistasu piirmäär kukub peagi tänaselt kahelt protsendilt 1,2 protsendile pensionifondi vara väärtusest.
Täiendav info: Eiki Nestor, 5183432
