Perearstid saavad õiguse kasutada röntgeni- ja ultraheliaparaate

Sotsiaaldemokraatide Helmen Küti ja Mark Soosaare, reformierakondlase Jüri Jaansoni ning Isamaa poliitiku Andres Metsoja algatatud eelnõu on tuntud ka Madise Veskimäe eelnõuna. Tõstamaa perearst Madis Veskimägi on aastaid võidelnud õiguse eest kasutada kiirgusseadmeid ja osutada patsientidele esmast diagnostikat, mis seni on kuulunud eriarstide pädevusse.

„Tegu ei ole pelgalt ühe perearsti võitlusega, vaid laiema eesmärgiga – muuta üldarstiabi efektiivsemaks ja tulemuslikumaks. See samm võimaldab vähendada eriarstide koormust ja hoida kokku nii haigekassa vahendeid kui ka patsientide aega ja raha. Kaugemates kohtades, metsatagustes külades ja saartel elavad inimesed võidavad üheselt, kui neil ei ole vaja enam sõita röntgeniülesvõtte pärast suuremasse keskusesse,“ ütles sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm. “Tänapäevane tehnika võimaldab saata elektroonilisi pilte edasi mõnesse keskhaiglasse ja saada kasvõi paari-kolme minuti pärast kõrge kvalifikatsiooniga spetsialisti käest vastus, kuidas edasi toimida.”

Haukanõmme sõnul tohivad perearstid uuringuid teha vaid siis, kui nad on selleks pädevad ja omavad vastavaid seadmeid. „Ühelegi perearstile ei teki kohustust hakata tegelema eriarstiabi diagnostikaga,“ lisas Haukanõmm.

Tema kinnitusel kiirendab seadusemuudatus inimeste jõudmist eriarstideni ning aitab kindlasti lühendada ravijärjekordi. „Olen suhelnud palju oftalmoloogidega, kellelt olen kuulnud, et umbes 60–70 protsenti inimestest, kes saatekirjaga silmaarsti poole pöörduvad, võiksid oma silmaprobleemidele lahenduse saada juba perearsti tasandil.“

Eelnõu toetab ka Eesti Perearstide Selts.

Täiendav info: Monika Haukanõmm, 56966326

Monika Haukanõmm: lõpuks ometi saab paraspordist spordi loomulik osa

„Parasportlastele teeb rõõmu, et järgmisest aastast liigub paraspordi tegevuse rahastamine ja koordineerimine sotsiaalministeeriumist kultuuriministeeriumisse. Tegu on märgilise sammuga, sest viimases on spordiosakond, kus on ka vajalikud teadmised ja oskused spordi edendamiseks. Paraspordist saab spordi loomulikuks osa. Arusaam, et paraspordi puhul pole tegu spordi mängimisega või hoolekandelise tegevusega, on muutunud valdavaks. Muutus võttis 10 aastat, kuid hea tahte korral leiab lahenduse ka keerulistele olukordadele,“ rääkis Haukanõmm. Parasport pole tema sõnul enam ammu teisejärguline nurgategevus, vaid professionaalne ja tulemusele suunatud igapäevane tegutsemine.

Sotsiaaldemokraatide nimel kõne pidanud Haukanõmm tõi välja ka selle, et riik suunab üle paljude aastate lisaraha paraspordi edendamiseks – 2019. aastal 400000 eurot ja 2020. aastast veel 200000 eurot. „See loob oluliselt paremad võimalused tippspordi rahastamiseks ja lubab pöörata rohkem tähelepanu liikumisharrastusele. Just viimasest saavad tuule tiibadesse parasportlastest tulevikutähed,“ sõnas Haukanõmm.

Ta avaldas lootust, et edaspidi haaratakse Team Estonia programmi ka paraspordi tipud, kes on sealt praegu välja jäänud. „Nii ei peaks olema. Sport on sport ning meie parasportlased võistlevad kogu maailma tippudega,“ märkis Haukanõmm.

Täiendav info: Monika Haukanõmm, 56966326

Haukanõmm: puuetega lastel ei ole aega oodata, mil maailm saab valitsuse meelest lõplikult valmis

Riigikogus läbis esimese lugemise Vabaerakonna algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi tõusevad puuetega laste toetused pärast kaksteist aastat kestnud vaikelu.

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi sotsiaalkomisjoni aseesimehe Monika Haukanõmme sõnul on erinevad valitsused jätnud puuetega lapsed viimase tosinkonna aasta jooksul täielikku unarusse. „Kuna puuetega laste toetust ei ole tõstetud 2006. aastast, siis pole mõtet teha näilikku tõstmist minimaalsete summadega mängides, vaid tõsta toetusi märgatavalt ja oluliselt. Puudega lapse sünd perre või puude tekkimine hilisemas eluetapis on alati ootamatu. Mitte ükski inimene ei ole selleks valmis ega valmistunud ega kogunud selleks igaks juhuks ka rahalist tagavara,“ räägib Haukanõmm.

Haukanõmme sõnul peab toetusi tõstes arvestama, et puuetega lastel oleks võimalik toime tulla oma igapäevaelus võrdselt teiste lastega nii palju, kui see on vähegi võimalik. „Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude hüvitamine puudega lapse õppimist ja töötamist ning aitab täita ka abi vajava lapse rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärke,“ märgib Haukanõmm.

Statistikaameti andmetel on kaheteist aasta jooksul elukallidus tõusnud tervelt 47,1 protsenti. Haukanõmme sõnul tunnistab sotsiaalministeerium, et puuetega laste toetused on naeruväärselt madalad, kuid valitsus soovib enne toetuste tõstmist korrastada kogu erivajadustega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi. „Vabaerakonna hinnangul vajavad puuetega lapsed suuremat abi nüüd ja praegu. Need pered on olemas täna. Nad elavad praegu ja võitlevad igapäevaselt oma ellujäämise nimel. Ja neil ei ole aega oodata seda, millal kõik analüüsid saavad tehtud ja kõik töögrupid on oma töö ära teinud ja kogu maailmaparanduslikud ideed on juba peaaegu rakendatavad igapäevaellu,“ ütleb Haukanõmm.

Sotsiaalkomisjoni aseesimehe sõnul oli tal väga kummaline kuulda komisjonis valitsuse seisukohta kaitsnud ametniku väiteid selle kohta, et puuetega laste toetusi ei ole vaja tõsta kõigil puudega lastel ühetaoliselt. „Samal ajal makstakse universaalset lastetoetust kõigile lapsevanematele võrdses suuruses, olgu lapsevanem siis miinimumpalgaline või riigikogu liige. Ses osas ei ole ma valitsustest kuulnud ühtki etteheidet. Küsimus ei ole rahas, vaid tahtmises aidata kõige nõrgemaid,“ on Haukanõmm veendunud.

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis jaanipäeva eel üle puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu. Selle järgi tõstetakse alates uuest aastast keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapsetoetus kolmekordseks. Kui praegu on keskmise puudega lapse sotsiaaltoetus 69,04 eurot, siis eelnõu vastuvõtmise järel tõuseks see 138,08 euroni kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu järgi kerkiks raske puudega lapse sotsiaaltoetus 161,10 euro ja sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni kuus. 2017. aastal maksti puudetoetust kokku 12 896 lapsele.

Vabaerakonna algatatud puuetega laste toetuse tõstmise eelnõu jõuab riigikogu saali

Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis ühehäälselt heaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu esimesele lugemisele saatmist,
kuigi Jüri Ratase juhitav valitsus ei toetanud uuest aastas puuetega laste
toetuste tõstmist.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees, vabaerakondlane Monika Haukanõmm ütles sotsiaalkomisjoni istungi järel, et teemaga minnakse kindlasti edasi. „Kõik tunnetavad, et praegune olukord on ebaõiglane. Valitsus jättis eelnõu toetuseta, kuna soovib teemat veel analüüsida ja anda 2021.
aastast puuetega inimeste sotsiaaltoetused üle kohalikele omavalitsustele. Probleem on aga selles, et KOV-id on väga erineva võimekusega. Juba 2017. aastal jätsid kohalikud omavalitsused puuetega lastele mõeldud rahast kaks miljonit eurot kasutamata,“ ütleb Haukanõmm.

Haukanõmme sõnul tunnistab sotsiaalministeerium, et puuetega laste toetused on naeruväärselt madalad, kuid valitsus soovib enne toetuste tõstmist korrastada kogu erivajadustega inimeste toetuste ja teenuste
süsteemi. „Vabaerakonna hinnangul vajavad puuetega lapsed suuremat abi nüüd ja praegu, mitte kolme või nelja aasta pärast. Me ei saa oodata, millal Eesti riik ja kogu maailm saavad valmis. Mul oli väga kummaline kuulda
komisjonis valitsuse seisukohta kaitsnud ametniku väiteid selle kohta, et puuetega laste toetusi ei ole vaja tõsta kõigil puudega lastel ühetaoliselt. Samal ajal makstakse universaalset lastetoetust kõigile lapsevanematele võrdses suuruses, olgu lapsevanem siis miinimumpalgaline
või riigikogu liige. Ses osas ei ole ma valitsustest kuulnud ühtki etteheidet. Küsimus ei ole rahas, vaid tahtmises aidata kõige nõrgemaid,“ on Haukanõmm kriitiline.

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis jaanipäeva eel üle puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu. Selle järgi tõstetakse alates uuest aastast keskmise ja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapse
toetus?kolmekordseks. Kui praegu on keskmise puudega lapse sotsiaaltoetus 69,04 eurot, siis eelnõu vastuvõtmise järel tõuseks see 138,08 euroni kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu järgi kerkiks raske puudega lapse sotsiaaltoetus 161,10 euro ja
sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni kuus. 2017. aastal maksti
puudetoetust kokku 12 896 lapsele.

Vabaerakond soovib tõsta 2006. aastast muutumatuna püsinud puuetega laste toetusi

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe, Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liikme Monika Haukanõmme sõnul on Eesti ühiskond ammugi nii valmis, et hoolitseda ka oma kõige nõrgemate ja abitumate eest. "Puudega lapsed ja nende pered elavad vaesusriskis. Kui kolm aastat tagasi oli suhtelise vaesuse määr kuni 18aastaste hulgas 18,5 protsenti, siis puudega laste seas ulatus vaesusrisk 26,2 protsendini," ütleb Haukanõmm. Eelmisel aastal viis Turu-uuringute AS koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu "Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring". Sellest selgus, et puudega laste leibkondade hinnang enda majanduslikule toimetulekule on halvem kui
kõikidel teistel lastega leibkondadel Eestis keskmiselt. "Kõikidest puudega lastega peredest tajub ainult 19-26 protsenti, et tuleb toime hõlpsalt. Samas kõikide lastega leibkondade hulgas on selliseid peresid 40-51 protsenti. Peaaegu kõigi puudega laste vanemate hinnangul on pere puudega lapse heaks teinud spetsiaalseid kulutusi," kirjeldab
Haukanõmm eelnõu algatamise ajendit.

Kui praegu on keskmise puudega lapse sotsiaaltoetus 69,04 eurot, siis eelnõu vastuvõtmise järel tõuseks see 138,08 euroni kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu järgi kerkiks raske puudega lapse sotsiaaltoetus 161,10 euro ja sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni kuus. 2017. aastal maksti puudetoetust kokku 12 896 lapsele.

Puudega laste toetuse suurus arvutatakse sotsiaaltoetuse määra alusel, mille kinnitab riigikogu igal aastal riigieelarvega. Alates 2006. aastastei ole toetuse määr muutunud olles siiani 25,57 eurot. Kui riigikogu otsustaks puuetega laste ja nende vanemate olukorda kergendada, kuluks selleks riigieelarvest kaks miljonit eurot aastas.