Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

EKRE: Venemaa terroristlikuks kuulutamisega peavad kaasnema selged poliitilised sammud

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas Venemaa terroristlikuks kuulutamise eelnõusse viis parandusettepanekut, et parlamendi avaldus ei jääks ainult deklaratiivseks.

„Kõigepealt peame vajalikuks ümber lükata libauudise, nagu ei toetaks osa meie fraktsioonist Riigikogus kavandatavat avaldust. Seni on parlamendis kehtinud põhimõte, et toetust eelnõule näitab hääletus, mitte eelnõu esitajate hulk. Meie fraktsioon kavatseb avaldust toetada ja meie saadikud on selle algatajate seas,“ ütles EKRE esimees Martin Helme. „Küll aga peame vajalikuks avalduse teksti täiendada, et see ei jääks tavaliseks parlamentaarseks poosi võtmiseks ja omaks ka praktilist väärtust. Venemaa terroristlikuks kuulutamisega peavad kaasnema selged poliitilised sammud.“

EKRE fraktsiooni ettepaneku kohaselt peaks Riigikogu avalduse tekstis sisalduma üleskutse kõigile Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidele kutsuda Moskvast tagasi oma suursaadikud ning sulgeda Venemaal kõik muud diplomaatilised esindused peale suursaatkonna.

„Diplomaatiliste esinduste taseme vähendamine saadab selge ja ühese sõnumi Venemaa rahvusvahelise staatuse vähenemisest. Tegemist on konkreetse ja arusaadava sammuga Venemaa diplomaatilise staatuse vähendamiseks,“ selgitas Helme.

„Samuti peaks avalduses sisalduma üleskutse mitte lubada Vene kodanikele varjupaiga saamist EL-i liikmesriikides ning anda Venemaale välja mobilisatsiooni alla kuuluvad kodanikud. Julgeolekuasutuste hinnangul kujutavad mobilisatsiooni eest põgenevad Vene kodanikud endast selget ohtu, sest nende hulgas on ka sabotööre ja provokaatoreid. Eestil ja teistel EL-i riikidel puudub moraalne kohustus aidata agressorriigi kodanikke, kes toetavad ülekaalukalt selle riigi poliitikat.“

EKRE fraktsiooni hinnangul peaks Riigikogu avaldus kutsuma ühtlasi Eesti valitsust üles teavitama Vene võime Eesti otsusest loobuda edasisest piirilepingu sõlmimise protsessist, kui Venemaa nõuab selle raames Eesti poolelt seadusliku territooriumi loovutusi.

„Olukorras, kus Riigikogu võtab mõistetavalt ja põhjendatult väga selge positsiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse suhtes ning kinnitab üle, et vägivaldselt riigist eraldatud territooriumite loovutamist ei saa ega tohi tunnustada, on mõistetamatu, miks Eesti ise on jätkuvalt valmis Teise maailmasõja käigus meilt vägivaldselt eraldatud territooriumitest loobuma. Loovutusliku piirilepingu protsessi peatamine tuleb välja öelda nii poliitiliselt kui ka diplomaatiliselt,“ ütles Helme.

EKRE parandusettepaneku kohaselt peaks Riigikogu avalduses sisalduma ka üleskutse Eesti valitsusele sulgeda piiriületus Eesti–Vene piiril, et minimeerida julgeolekuriski Eesti suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

„Eesti idapiir on kujunenud üheks oluliseks liikluskoridoriks Vene kodanikele ja kaupadele. Tegemist on Venemaa vastaste sanktsioonide mõtte ja kaalu kahjustamisega. Samuti liigub üle idapiiri Eestisse massiliselt inimesi, kellel on korraga mitme riigi, näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Armeenia passid, kuid kelle meelsust me ei suuda kontrollida. Ulatuslik liiklus idapiiril kujutab endast selget julgeolekuohtu Eestile,“ selgitas Helme.

EKRE fraktsioon peab samuti vajalikuks, et Riigikogu avalduses kutsutaks Eesti valitsust üles kiirendatud korras relvitustama Eestis viibivad Venemaa ja Valgevene kodanikud.

„Eestis viibib seaduslikult umbes 80 000 Vene Föderatsiooni kodaniku. Neist tuhandetel on relvad. Tõdedes, et Venemaad valitseb terroristlik režiim, tuleb tunnistada reaalsust, et taoline režiim kasutab oma kodanikke teistes riikides enda poliitika instrumentidena. Venemaa ja tema liitlase Valgevene kodanikud, kellel on Eestis relvad, kujutavad endast Eestile julgeolekuohtu ning nad tuleks viivitamatult relvitustada,“ ütles Helme.

Martin Helme: Eesti majanduse arengu ja inimeste heaolu huvides ei tohi elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi tõsta

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule ettepaneku muuta eelmise valitsuse ajal langetatud aktsiisimäärad alaliselt kehtivaks.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul püütakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõule (370 SE) esitatud muudatusettepanekuga tõkestada valitsuse plaani tõsta aktsiisimäärad tagasi 2020. aasta 1. maile eelnenud tasemele.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

„Reformierakonna lubatud elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi tõstmisega kaasneks üldine hinnatõus ja loodaks taas tingimused piirikaubanduse tekkeks ja riigieelarve laekumiste vähenemiseks. Eriti suure löögi alla satuks transpordisektor ja põllumajandus. Kaja Kallase valitsuse otsus majandust eelarvekärbete ja maksutõusudega pidurdada on põhjendamatu olukorras, kus enamik Euroopa riike on otsustanud koroonast räsitud majandust stimuleerida.“

Helme tuletas meelde, et Riigikogu eelmine koalitsioon ja valitsus kiitis mullu heaks diislikütuse, kütteõli, maagaasi ja elektrienergia aktsiisimäärade langetuse, et elavdada majandust, hoida tööhõivet, parandada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, vähendada energia hinnasurvet ning tuua piiriülene tarbimine ja maksulaekumised riiki tagasi.

„Maksumäärad tehti esialgu ajutised, et oleks võimalik hinnata uute määrade mõju nii majandusele kui ka riigieelarvele. Veidi enam kui aasta jooksul on maksualandused saanud positiivse kinnituse, nimetatud eesmärgid on täitunud. Prognoosid näitavad, et kehtivate maksumäärade jätkumisel on diisliaktsiisi laekumised saavutanud aasta-kahe jooksul taseme, mis oli enne kõrgemate määrade puhul. Praeguses olukorras ei ole mitte mingisugust vajadust makse tõsta. Seniste madalate aktsiismääradega jätkamine on Eesti majanduse arengu ja kõigi meie inimeste heaolu huvides,“ ütles Helme.

Martin Helme: kooseluseaduse pooldajate teerull on põhjalikult mudas

„Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond olid täna sunnitud leppima esimese suure lüüasaamisega praeguses koalitsioonis. Kooseluseaduse pooldajate teerull on põhjalikult mudas,“ ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme.

Helme sõnul oli täna Riigikogus toimunud poliitiline tsirkus tingitud sellest, et nii Taavi Rõivas, Sven Mikser kui ka Jevgeni Ossinovski üritasid IRl-i esimeest Margus Tsahknat sundida IRL-i saadikuid hääletama kooseluseaduse rakendusaktide poolt.

„Kõige olulisem oli neil ära rääkida õiguskomisjoni liige Raivo Aeg. Veenmistööd tehti solvangute ja ähvarduste saatel kõigi nende õiguskomisjoni liikmete aadressil, kes ei toeta kooseluseadust,“ ütles Helme.

„Tänane päev oli kriitilise tähtsusega, sest järgmisest nädalast lisandub õiguskomisjoni praegusele kümnele liikmele üks liige Keskerakonnast. Nimelt on keskfraktsioonil õigus omada igas komisjonis kolme liiget, aga õiguskomisjonis oli seni neil ainult kaks esindajat. Uue liikme tulekuga patiseis lõppeb ning kooseluseaduste vastastel tekib häälte ülekaal. See tähendab, et kooseluseaduse rakendamise saab edaspidi õiguskomisjoni päevakorrast üldse maha võtta.“

Helme sõnul on kooseluseaduse rakendamine õiguskomisjonis päevakorrast maas nii kaua, kuni Margus Tsahkna sotside ja reformierakondlaste survele järele ei anna.

„Allaandmine kooseluseaduse küsimuses tähendaks IRL-ile poliitilist enesetappu. Konservatiivne Rahvaerakond on väga rahul sellega, et meil on õnnestunud olla see ühendav jõud, kes on suutnud mobiliseerida kooseluseaduse vastased väärtustele ja oma valijatele antud lubadustele truuks jääma.“

Martin Helme infotunni küsimus: Oleg Ossinovski mõjust SDE poliitikale

Tänases 11.11 riigikogu infotunnis uuris Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme Jevgeni Ossinovski käest viimase isa Oleg Ossinovski mõjust Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale:

“Paari nädala eest liikus meedias lugu, millest selgus, et teie isale kuuluva ettevõtte kaitseks astus välja teie erakonnakaaslane, tollal ministriks olnud Urve Palo, püüdes ära rääkida suurt trahvi, sellele ettevõttele määratud trahvi Leedus. Enam-vähem samal ajal tegi teie isa erakonnale 40 000 euro suuruse annetuse. Väärib märkimist, et samas kvartalis sai kogu erakond kokku 51 000 eurot, nii et see 40 000 oli märkimisväärne osa. Nüüd iga mõtlev inimene esitab küsimuse, milline on see loogiline seos minister Palo tegevuse ja teie isa annetuse vahel ja kui palju teie olete sellega seotud, sest korruptsioon poliitikas on tõsine asi. Me sooviksime teada, kuidas need asjad teie erakonnas siis käivad.”

Jevgeni Ossinovski vastas: “Mis puudutab seda meedias levinud lugu, siis nii nagu asjaosalised on mitu korda ka kinnitanud, nii tollane ettevõtlusminister Urve Palo kui ka majandusministeerium on seda kinnitanud, et mingisugust erikohtlemist olnud ei ole. Igapäevaselt kõik Eesti Valitsuse liikmed, aga eeskätt majandusminister, ettevõtlusminister, välisminister ja ka vastavates ministeeriumides töötavad ametnikud ja diplomaadid teevad kõik endast oleva, et aidata Eesti ettevõtteid välismaal, kui neil selleks võimalusi on. See on täiesti normaalne igapäevane praktika. Minule teadaolevalt selle konkreetse kirja puhul selle kirjutamise palve tuli Eesti suursaadikult Leedus. Nii et tegemist on täiesti tavapärase normaalse kaubandusdiplomaatia protsessiga. Mis puudutab teie võimalikke viiteid Oleg Ossinovski mõjule Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikale, siis seda mõju ei ole. Aga seda kimbatust ma mõistan. Tõepoolest, maailmas on mitmeid näiteid, on ka Eestis neid näiteid, kus isa ja poja poliitiline tegevus on tihedalt põimunud, näiteks siis, kui mõlemad üheaegselt poliitikas kaasa löövad. Ma ei oska küll kommenteerida, aga võimalik, et sellistel puhkudel tõesti isa avaldab poja poliitilisele tegevusele olulist mõju. Aga nagu ma ütlesin, ma seda täpsemalt kommenteerida ei oska, sest mina ei ole selles olukorras kahjuks kunagi olnud. Nii et lühidalt öeldes on minu isa mõju SDE poliitikale mõõtmatult väiksem kui teie isa Mart Helme mõju EKRE poliitikale.”