Kaljurand eitas USA diplomaadi sekkumist Eesti siseasjadesse

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas arupärimise seoses 3. novembril 2015 Õhtulehe arvamusrubriigis ilmunud USA saatkonna tollase ajutise asjuri Chever Voltmeri artikliga “Rassism puudutab meid kõiki”. Fraktsiooni hinnangul sekkub USA diplomaat selle artikliga vaieldamatult Eesti Vabariigi siseasjadesse, mis Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artikli 41 punkti 1 kohaselt on diplomaadile sobimatu tegevus.

Välisminister Marina Kaljurand vastas, et mingit protesti USA saatkonnale seoses nimetaud diplomaadi käitumisega plaanis esitada pole. Veelgi enam „Rassism puudutab meid kõiki,” kirjutas USA Saatkonna ajutine asjur Õhtulehe artiklis 3. novembril 2015. aastal ja selle väitega saab Kaljuranna sõnul ainult nõustuda. “Mis puudutab inimõiguste kaitset ja demokraatlike väärtuste edendamist ühiskonnas, siis nii Eesti, USA kui ka kõik teised demokraatlikel väärtustel põhinevad ühiskonnad seisavad selgelt vastu igasugusele rassismile, sallimatusele ja diskrimineerimisele. Välisministeerium jälgib, mida ütlevad välisriikide esindajad ja vajaduse korral me sellele ka reageerime. Antud juhtumit ei saa tõlgendada kui sekkumist meie siseasjadesse, kuna tegemist on arvamusavaldusega teemal, mis kattub meie enda põhiseadusega kaitstud väärtushinnangutega. Ka ei ole kavas kutsuda USA saatkonna ajutine asjur Välisministeeriumisse nimetatud asjaolude kohta täiendavaid seletusi andma.”

Mart Helme kommenteeris Kaljuranna vastust kuuldes, et Eestis kui õigusriigis kehtivad selliste asjade arutamiseks teatud põhimõtted, mitte kuulujutud ja Facebooki postitused: “Palun, needsamad kõrged Ameerika diplomaadid, sõjaväelased, kes väidavad, et nende sõdureid on siin solvatud või ähvardatud peavad esitama vastava tõendusmaterjali ja pöörduma meie õiguskaitseorganite poole, mitte süüdistatama oma rahvast selles, et me ei oska käituda ja me seame ohtu oma liitlassuhted,” rääkis Helme.”Eestis ei ole rassismi. Ei ole vaja endale tuhka pähe raputada ja teha nägu, et meil on ja me hakkame seda eemaldama. See on niivõrd nõukogulik suhtumine, võin ma öelda oma küpses eas, et isegi nõukogude ajal ei olnud inimesed nii ülipüüdlikud kui praegu. Võtke ennast kokku, käituge nii, nagu suveräänse riigi esindajatele on kohane.”

Konservatiivide fraktsioon kohtus välisminister Marina Kaljurannaga

11. novembril külastas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni viimase kutsel välisminister Marina Kaljurand, kes tutvustas riigikogu menetluses olevat Eesti-Vene piirilepingut. Kohtumine toimus konstruktiivses ja asjalikus õhkkonnas. Marina Kaljurand andis lühiülevaate sõlmitavast piirilepingust ja vastas saadikute küsimustele.Tõdeti, et poolte seisukohad enamuses küsimustes on kardinaalselt erinevad. Konservatiivide sõnul ei paku uus piirileping eriti mitte midagi peale probleemide ja allaheitlikkuse Venemaa nõudmistele, vastu saadavad julgeolekugarantiid pole aga piisavad.

Esiteks on sõlmitav piirileping põhiseaduse vastane eriti punktides 2 ja 122 ning nõuaks Riigikohtu ekspertiisi. Ka on sealt puudu viited Tartu rahule, mis tagaksid Eesti ja Venemaa vaheliste suhete ajaloolise ja õigusliku järjepidevuse. Marina Kaljuranna arvetes on see küsimus lahendatud mitmete õiguskantslerite hinnangutega, kes uues lepingus vastuolu Põhiseadusega ei näe.

Teiseks ei ole konservatiividele vastuvõetav, et Eesti annab oma territooriumist (5,2%) niisama ära ise midagi vastu saamata. Äraantavate alade alla jääb suur hulk põlevkivi ja teisi väärtuslikke maavarasid, samuti tuleks kompenseerida omanike vara, mis jääb teisele poole piiri.

Kui valitsus ja välisminister leiavad, et piirileping on puhtalt tehniline asi, siis EKRE seevastu on kindel, et iga piirileping on nii või teisiti poliitiline ning võimaldab ühte või teist poolt survestada, kui viimast ei sõlmita pariteetsetel alustel. Eesti pool on teinud Vene poolele liiga palju järeleandmisi, praktiliselt midagi vastu saamata. Milleks meile sellist kahjulikku lepingut tegelikult vaja on, kui seni oleme ilma hakkama saanud? Seda ei suutnud välisminister veenvalt selgitada.

Tuli veel välja, et enne lepingu sõlmimist kokku leppimata rida piiri mahamärkimise ja hüdrorajatiste küsimusi, millega Vene pool võib hakata hiljem venitama ja Eestit survestama. Samuti võidakse üles võtta vene kodanike või venekeelse elanikkonna “inimõiguste” probleemid Eestis, kuna needki jäävad piirilepinguga määratlemata. Meetod “enne leping, siis muud küsimused” on ehk sobilik suurriiklikule Venemaale, mitte aga pisikesele Eestile, kes võib langeda väljapressimise ohvriks.

Konservatiivid usuvad, et kuna Venemaa puhul on tegu agressiivse riigiga, kes on olemasolevaid lepinguid pidevalt rikkunud (sõjategevus Gruusias ja Ukrainas, Krimmi annekteerimine) ei oma nendega sõlmitud leping erilist usaldusväärsust ja ei suurenda seetõttu ka Eesti julgeolekut.

Marina Kaljurand ei suutnud fraktsiooni arvates uue piirlepingu plusse piisavalt hästi selgitada ning konservatiivide vaateid veenvalt ümber lükata. EKRE fraktsiooni saadikud hääletavad seetõttu suure tõenäosusega antud piirilepingu ratifitseerimise vastu.