Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Pakosta: personaalne riik peab pakkuma pensionite kojukannet kõigile

 

ENPA Eesti delegatsiooni juht Liisa Pakosta. Foto: Riigikogu Kantselei

Eelnõu seletuskiri ütleb, et sotsiaalkindlustusamet ei korralda uuest aastast rahaliste hüvitiste posti teel kojukannet, kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda muud hüvitist arvelduskontole.

Pakosta rõhutab, et igaühel peab olema võimalus saada osa raha ka edaspidi sularahas koju kätte ja osa raha pangaarvele, et seda koguda näiteks selleks mõeldud kogumiskontole.

„Ikka küsitakse, et mis see personaalne riik ka täpsemalt on. See ongi üks näide. Ametnike töö lihtsustamiseks mõeldud eelnõu on hea, aga peab ka selge olema, kuidas erinevate vajadustega inimesed saavad riigilt edasi just sellist teenust, nagu temal vaja on. Riik peab arvestama iga inimese soovide ja vajadustega ning Eesti 200 seisab selle eest, et riik peab olemas olema inimese jaoks ja mitte vastupidi,“ lausus Pakosta.

Tema sõnul seisab Eesti 200 selle eest, et riik on inimese jaoks olemas personaalsena, nagu iga inimene seda vajab. „Kui sügava puudega memmeke soovib, et edaspidigi on osa tema rahast kogumiskontol näiteks kirsturahaks kogunemas ja teine osa tuuakse talle sularahas koju kätte, sest ta maksab naabri-Jürile selle eest, mis naabri-Jüri talle poest toitu toob ja et ta ka küttepuud tuppa tõstab, siis personaalses riigis on memmekesele see personaalne teenus olemas,“ rääkis Pakosta.

„Praegu lähtub makseviiside ühtlustamise soov seletuskirja järgi üksnes ametnike mugavusest. Seletuskirjast ei selgu, kuidas inimene endale vajalikud teenused kätte saab ka siis, kui tema vajadused on veidi erilisemad. Eesti 200 jaoks on see lähenemine vastuvõetamatu, sest riik peab olema ikkagi olemas iga inimese jaoks personaalselt,“ ütles Pakosta.

Liisa Pakosta sõnul on personaalne riik iga üksiku inimese poole näoga, efektiivselt ja just nii, nagu inimene seda vaja.

Pakosta tunnustas Dublinis politsei ja ajakirjanduse head tööd

ENPA Eesti delegatsiooni juht Liisa Pakosta. Foto: Riigikogu Kantselei

“Eesti meedia üksmeelne hukkamõist näiteks mu enda koduhoovi tungimisele ja laste magamistoa akende ees seisnud auto rikkumisele aitab luua kultuuri, kus sellistel inimese enda vastu suunatud rünnakutel pole kohta,” sõnas Pakosta. 

Konkreetsete lahendustena saadikutevastase vägivalla vastu tõi Pakosta esile, kui oluline on meediapoolne avalik hukkamõist sellistele rünnakutele. Ta tõi esile ka Eesti Politsei hea töö, kes pakub ohustatud poliitikule personaalset tuge ja nõustamist. 

“Loomulikult vajab personaalset abi iga kuriteo ohver, lihtsalt oluline ongi üldine arusaam, et mitte ühegi inimese vastastel füüsilistel- ja küberrünnakutel ei tohi olla meie demokraatlikus kultuuris kohta,” lausus Pakosta. 

Ta rõhutab, et praegu Riigikogu menetluses olev vaenukõne eelnõu ei tegele üldse selle murega, kuna sõnavabaduse kaitse on väga oluline demokraatia toimimiseks. 

“Poliitikutevaheline debatt ning eriarvamuste väljatoomine on ülioluline, aga isiklikud rünnakud aga isiklike rünnakute ja pereliikmete ahistamise tegelik eesmärk on ühiskonnas lõhesid suurendada, mitte debatti edendada,” ütles Pakosta.

Seminari ettekannetes tõid poliitikud ja teadlased välja, et viimase paari aasta jooksul on hüppeliselt kasvanud parlamendiliikmete ja kohalike omavalitsuse juhtide vastased rünnakud. Selle taga on jõud, kes soovivad demokraatia vähenemist ja autoritaarsuse suurendamist, kasutades hirmu tekitamist oma tööriistana. Ahistatakse mitte ainult poliitikuid, vaid ka nende lapsi ja teisi pereliikmeid. Eriti ohustatud on naissoost parlamendiliikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude liikmed ja eriti halb on pilt siis, kui poliitikat teeb noorem naine või rahvusvähemuse esindaja. Hirmutamise eesmärk on sundida inimest poliitikast loobuma ja naised loobuvadki üha enam kandideerimise mõtetest. Euroopa Parlamendi valimiste eel on olukord väga tõsine kõikide riikide jaoks. Ahistajate pilt on kirju, sealhulgas on nii vaimse tervise häirega inimesed, inimesed teistest erakondadest kui ka isegi erakonnakaaslased ning muidugi infooperatsioonid anonüümsete sotsiaalmeediakontode abil.

Eesti 200 moodustas parlamendifraktsiooni

Fraktsiooni esimeheks valiti Marek Reinaar, aseesimeesteks Kadri Tali ja Toomas Uibo.

Fraktsioon otsustas ka esimehed neljale Riigikogu komisjonile:

1. Euroopa Liidu asjade komisjon – Liisa Pakosta.
2. Põhiseaduskomisjon – Igor Taro.
3. Riigikaitsekomisjon – Kalev Stoicescu.
4. Keskkonnakomisjon – Tarmo Tamm.

Lisainfo:

Rauno Veri
Eesti 200 pressiesindaja
5340 8908