Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Otsi lehelt

Otsing Otsi

• Facebook
• Twitter
• Youtube
• Instagram
• RSS

• Juurdepääsetavus
• Kontaktid
• Sisukaart

• Eesti keeles
  • Eesti keeles
  • In English

Vabaerakond pärib ministrilt, miks on riik jätnud e-Eesti arendamise soiku

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon esitas arupärimise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile Rene Tammistile. Fraktsioon juhib ministri tähelepanu asjaolule, et mida aktiivsemalt räägitakse riigireformist, seda enam nähakse lahendusena riigi IT-võimalusi erinevate teenuse ja ka suhtluskanalite pakkumisel.

„Selle kasuks räägib tugev e-riigi kuvand võrreldes teiste riikidega. Kuid meie oma inimene tunnetab ja ka erinevad analüüsid näitavad, et e-riigina oleme mitmeteks-mitmeteks aastateks seisma jäänud,“ ütleb Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni ja parlamendi õiguskomisjoni liige Külliki Kübarsepp.

Kübarsepa sõnul on probleemidele osutanud ka Arenguseire keskus. „Nende analüüsi järgi puudub Eesti e-riigis keskselt juhitud visioonipõhine poliitikakujundamine ja domineerib pigem ad hoc persooni- ja trendipõhine areng. Eksisteerib justkui kaks reaalsust: majandusministeerium tegeleb poliitikakujundamisega ja ülejäänud ministeeriumid, ametid ja kohalikud omavalitsused tegelevad majandusministeeriumis kokku kirjutatud poliitika rakendamisega. Samuti on Arenguseire keskuse hinnangul probleem selles, et e-demokraatial ja e-kaasamisel puudub selge ja üheselt mõistetav omanik. Peale selle püüab Eesti oma e-teenuseid meeleheitlikult eksportida, samal ajal on oma kodanikele suunatud teenuste arendamine jäänud leebelt öeldes soiku,“ kirjeldab Kübarsepp peamisi puudujääke.

Muuhulgas küsivad vabaerakondlased ministrilt, millal saab rääkida „ühe akna teenusest“, kust kodanik saab kätte kõik end puudutavad andmed. Milline minister selle nimel igapäevaselt tööd teeb? Iga uue eelnõu menetlemise käigus proovivad kõik ministeeriumid kas luua uusi e-keskkondi või arendada olemasolevaid. „Miks on e-teenuste osutamise hinnakalkulatsioonid laiemale üldsusele arusaamatud? Miks eelnõude puhul ei ole võimalik saada infot tegelikust turuhinnast? Kes hoiab valitsuses IT-arenduste hinnapoliitikal silma peal?“ loetleb Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige küsimusi, millele loodetakse saada vastuseid sotsialistist ministrilt.

Vabaerakondlased küsivad minister Mäggilt, miks on tema ametikohta vaja

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon annab sisse arupärimise riigihalduse ministrile Janek Mäggile, kus soovitakse teada, miks ei ole haldusreform oma eesmärke täitnud. Haldusreform on läbi viidud. Valitsus on loobunud kohalike omavalitsuste rahalise sõltumatuse suurendamisest. „Milleks on riigihalduse ministri ametikohta praegu enam üldse vaja?“ pärivad vabaerakondlased.

„Võrreldes OECD riikidega on Eesti omavalitsuste rahanduslik sõltumatus väike. Kohalike omavalitsuste kulude osakaal kogu valitsussektori eelarvekuludes moodustas 2016. aastal neli protsenti, mis on isegi madalam kui näiteks Kreekas,“ ütleb Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni ja parlamendi õiguskomisjoni liige Külliki Kübarsepp. Vabaerakondlased soovivad keskerakondlasest ministrilt teada, kuidas ta hindab haldusreformi seaduses seatud eesmärkide täitmist. Kas ja kuidas on saavutatud omavalitsuste võimekuse kasv avalike teenuste pakkumisel? Mil moel on pärast haldusreformi kohalike omavalitsuste areng muutunud ühtlasemaks,“ soovivad vabaerakondlased teada.

Kübarsepa sõnul on oluline info avalikkuse jaoks ka see, kui palju läks maksma haldusreformi läbiviimine riigieelarvest. „Kas omavalitsused üldse hoiavad reformi järel raha kokku või kui palju koondamistasusid saanud inimesi lahkus eraettevõtlusesse või siirdus pensionile,“ tunneb Kübarsepp huvi.

Külliki Kübarsepp: õiguskomisjon lõpetagu poliitiline tagakiusamine

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni ja parlamendi õiguskomisjoni liige Külliki Kübarsepp ütleb, et riigikogu õiguskomisjon peab tegelema rahapesu uurimise sisulise parandamisega, mitte poliitilise tagakiusamisega.

Kübarsepp kritiseerib teravalt riigikogu õiguskomisjoni esimeest, keskerakondlast Jaanus Karilaidu, kes esitab õiguskomisjoni tööst moonutatud tõde. “See on vastik. Karilaid ei saanud küsimustest aru ja tõi mängu poliitilise mõõtme. Samuti jättis ta vastamata küsimusele, millised erakonnad ja poliitikud Eestis või väljaspool seda on Danske panga kaudu saanud nn musta raha,” kirjeldab Kübarsepp riigikogus toimunud rahapesu problemaatikat käsitlenud riiklikult olulise küsimuse arutelu.

Kübarsepa sõnul peituvad rahapesu kaasuste uurimise probleemid puudlikus rahvusvahelises koostöös, info liikumises ja andmevahetuses. “Finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo ja riigiprokuratuur on juhtinud tähelepanu sellele, et 2007. aastast on uurimispraktika olnud erinev ja seetõttu on info liikumine muutunud. Kas oleme võimelised parandama rahapesu kuritegudega seonduvat infovahetust ja tõstma analüüsivõimekust? Menetleme parlamendis jälle riigieelarvet, aga me ei räägi Eesti mainet ohtu seadvatest asjadest,” muretseb Kübarsepp.

Riigikogu õiguskomisjoni liikme hinnangul on karistuspoliitika liiga leebe. “Pankade järelevalve tõhusamaks muutmise vajadus, aruandluse sisseviimine ehk tõhusate riskikontrollide süsteemi olemasolu ja nende paremaks muutmine on aruteludes korduvalt kõne alla olnud. Aga siiani on rahandusministeerium tervikpildi loomisel passiivne,” sõnab Kübarsepp. Tema sõnul tuleks rahapesu tõkestamise ja uurimise tõhusamaks muutmiseks üle vaadata teavitamiskohustus. “Kas tõesti on nii, et saame reageerida alles seejärel, kui tuleb kusagilt mingisugune ärevusttekitav signaal? Miks ei tegutseta ajal, mil endal tuleb huvi või vajadus asjaolusid kontrollida?” küsib Kübarsepp.

Külliki Kübarsepp: Vabaerakonnal on ees suur töö naisvalijate toetuse kasvatamiseks

Vabaerakonna aseesimees Külliki Kübarsepp väljendas erakondade reitinguid kommenteerides rahulolu stabiilsuse üle, kuid leidis, et rahul ei saa olla naiste vähese osakaaluga Vabaerakonna toetajate hulgas. Praegu on 63 protsenti Vabaerakonna toetajatest mehed.

“Vaadates Riigikogu fraktsioone, siis Vabaerakonna fraktsioonis on kõige suurem naiste osakaal. Paraku, pole me suutnud seda potentsiaali veel ära kasutada,” sõnas fraktsiooni liige Kübarsepp.

“Vabaerakond on seni rõhunud oma sõnumites nn tugevamatele valdkondadele nagu maksupoliitika ja poliitilise süsteemi toimimine. Samas on meil olemas väga tugev haridus-, teadus- ja kultuuripoliitika eestkõneleja Krista Aru ning sotsiaalvaldkonna asjatundja Monika Haukanõmm,” tutvustas Kübarsepp.

“Meie tugevus võrreldes etableerunud erakondadega on paindlikkus ja avatud arutelukeskkond, mis on naistele kindlasti palju atraktiivsem ning annab rohkem võimalusi tegudeks kui teistes erakondades. Olles ise aidanud kaasa Vabaerakonna loomisele, võin kinnitada üht – ilma naisteta ei saa luua suurt poliitikat ega organisatsioone. Seetõttu on naiste ja meeste koostöö ning ühiste väärtuste jagamine Eesti ühiskonna edasimineku võtmeküsimus”, leidis Vabaerakonna saadik Kübarsepp.

Lisainfo:

Külliki Kübarsepp, 5166467