Krista Aru: kõrgharidus on Eestis tasuta, aga lasteaiakoha eest peab maksma, see ei ole õige ega õiglane

Vabaerakond algatas koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse, mis tagaks kõigile lastele tasuta lasteaiakoha. 13. detsembril toimus riigikogu suures saalis selle seaduseelnõu esimene lugemine, mille käigus suutsid vabaerakondlased veenda ka valitsusliidu osalisi ootamatult meelt muutma.

„Kui meil on praegu riigis olukord, kus eestikeelne kõrgharidus on tasuta, siis tekib ju õigustatud küsimus, miks kõige olulisemas etapis – alushariduses, kus tegelikult antakse alus kogu edasisele teele –, miks seal siis on see rahaline kulu nii suur, miks lapsevanem peab mõtlema, kas ma saan oma last panna lasteaeda, kas see on talle võimalik,“ kõneles Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Krista Aru Vabaerakonna algatatud tasuta lasteaiakoha seaduseelnõu esimesel lugemisel. Aru sõnul on Eestis majanduslik ebavõrdsus väga suur.

„Meie kõigi lahendada on just nimelt see, et kõik lapsed saaksid meie juba praegu väga kvaliteetsest alusharidusest juba oma elutee alguses osa. Miks just lasteaiakoha tasu peab hakkama vanemate rahakott mõjutama? See ei ole õige, õiglane ega ka meile tuleviku seisukohalt vajalik,“ rääkis Aru. Kuigi valitsus ja Keskerakonna juhitav kultuurikomisjon ei toetanud Vabaerakonna ettepanekut tagada lastele tasuta lasteaiakoht, muutis kultuurikomisjoni keskerakondlasest esimees Aadu Must viimasel hetkel meelt ja kutsus ka oma erakonna liikmeid hääletama eelnõu poolt.

Ettepaneku poolt hääletada tasuta lasteaiakoha eelnõu riigikogu menetlusest välja oli kolm riigikogu liiget. Eelnõu teisele lugemisele saatmise poolt oli 50 riigikogu liiget ja selle suhtes jäi ükskõikseks ehk erapooletuks kaks riigikogulast. Vabaerakonna algatatud tasuta lasteaiakoha eelnõu saadeti Vabaerakonna, Reformierakonna, sotside ja Keskerakonna häältega teisele lugemisele.

Vabaerakond küsib kultuuriministrilt, milles seisnes Eesti Kontserdi nõukogu „töövõimetus“

Vabaerakonna riigikogu fraktsioon esitas kultuuriminister Indrek Saarele arupärimise, milles soovib teada, milles seisnevad ministri etteheited Eesti Kontserdi nõukogule ja selle esimehele Indrek Laulule, et kultuuriminister otsustas nõukogu tagasi kutsuda.

„Oli aeg, kus Eesti Kontserdi juhatuse liikme valimine vallutas nii ajalehtede esiküljed kui ka eetri. See aeg on nüüd möödas, asi on lõpetatud ja tegelikult ministri otsus 30. oktoobrist, et saata nõukogu laiali, ongi kogu selle protseduuri lõpetanud. Milles siiski küsimus? Küsimus on selles, et olles väga pikka aega töötanud asutustes, kus tegeldakse rahvaluulega, siis need asjad, mis jäävad lõpuni lahti rääkimata, saavad rahvaluule allikaks,“ põhjendas Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Krista Aru arupärimise esitamist.

Tulenevalt eelpool nimetatust ja avalikkuses levivast väitest, et riigi sihtasutuste juhtorganite valimisprotsesse mõjutatakse poliitiliselt, küsivad vabaerakondlased kultuuriministrilt, millistele asjaoludele ja faktidele tuginedes jõudis minister Saar järeldusele, et Eesti Kontserdi nõukogu ja selle esimees Indrek Laul ei ole „töövõimelised“, kuigi nõukogu liikmete kompetentsuses pole varem olnud põhjust kahelda.

Ühtlasi soovib Vabaerakonna riigikogu fraktsioon teada, kas kultuuriministriga kooskõlastati konkursi väljakuulutamine Eesti Kontserdi juhatuse esimehe kohale ja kas kooskõlastust andes oli minister teadlik sihtasutuse finantsprobleemidest, mille üks põhjuseid olevat praeguse juhtkonna liiga kulukad ja pikka aega kestvad välisreisid.

Kultuuriministeeriumi leheküljel olevast pressiteatest ei selgu, kelle vahel on lahknenud arusaamad organisatsiooni juhtimisest ja vajadustest. „Palun täpsustage nii üldise hinnangu tegelikku sisu kui põhjuseid. Kas ministrina sekkusite valimisprotsessi ja selle tulemusesse ning püüdsite otsuse langetamisel mõjutada nõukogu esimeest või nõukogu liikmeid?“ küsivad vabaerakondlased.

Krista Aru: loodame, et Jüri Ratas ei andnud pelgalt tühja valimislubadust

Keskerakonna esimehe ja peaministri Jüri Ratase lubadus, et erakond viib ellu nende nimekirjaga liitunud endiste reformierakondlaste Andrei Korobeiniku ja Imre Sooääre soovi kehtestada Eestis sotsiaalmaksu lagi, on üllatav, sest veel eelmisel aastal olid keskerakondlased „lae“ kehtestamisele üksmeelselt vastu ja hääletasid samasisulise eelnõu riigikogu rahanduskomisjonis kiiresti maha.

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Krista Aru ütleb, et sellega, et Vabaerakonna ettepaneku vajalikkust Eestile mõista, läks peaminister Jüri Ratasel küll kaua aega, aga asja sai. „Tuleb loota, et Keskerakonna juhi seisukoht ei osutu vaid tühjaks valimislubaduseks,“ lisas Aru.

Vabaerakond algatas juba tunamullu oktoobris sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse, mille heakskiitmisel oleks kehtestatud nn sotsiaalmaksu lagi, mille tulemusena 4,5-kordset mediaanpalka ületavat töötasu sotsiaalmaksuga ei maksustata.

Riigikogu rahanduskomisjoni kuulus toona varalahkunud Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Andres Ammas. Ammas selgitas 21. veebruaril 2017 toimunud rahanduskomisjoni istungil, et vabaerakondlaste algatatud eelnõu soodustab kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ning uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist, samuti aitaks Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks.

Ammas märkis istungil, et Teenusmajanduse Koda ja Tööandjate Keskliit toetavad eelnõu, kusjuures kõige rohkem võidaks muudatusest Eesti tööstussektor. Jüri Ratase valitsus eelnõu ei toetanud.

Toona hääletasid riigikogu rahanduskomisjoni kuuluvad keskerakondlased Andrei Novikov, Kersti Sarapuu ja Mihhail Stalnuhhin, sotsialist Kalvi Kõva ja isamaalane Priit Sibul eelnõu tagasilükkamise poolt. Reformierakondlane Aivar Sõerd jäi erapooletuks.