Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Adams: Eesti 200 reklaam peletas neist arukad valijad eemale

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams ütleb, et Eesti 200 esimees Kristina Kallas eksis poliitilise kommunikatsiooni mitme olulise reegli vastu.

„Kõigepealt on arusaamatu, miks kiitis Kallas heaks reklaamplakatid, millel ei olnud tema nime, nägu ega erakonna nime. Suurem osa neist inimestest, kes Hobujaama trammipeatusest tol päeval mööda käisid või seal ühissõidukit ootasid, ei ela valimiskampaania taktis. Nemad ei saanud üldse aru, miks ja kellele oli selline reklaam mõeldud. Aga põhiline küsimus: mis oli selle reklaami sisuline mõte?“ küsib Adams retooriliselt.

Adams ei mõista, kuidas ei saanud Kristina Kallas aru sellest, et see reklaam oli mõttetu ja kõigiti asjatu ega too Eesti 200-le toetushääli. „Minu meelest andis sisutute plakatite ülesriputamine Eesti 200 tegevusele tonaalsuse, mis peletab neist arukad ja mõistlikud valijad pigem eemale,“ on Adams veendunud.

Kristina Kallas korraldas järgmisel päeval pressikonverentsi ja õigustas oma ebaõnnestunud plakatikampaaniat. „Peale poliitilise kommunikatsiooni valdkonda kuuluvate eksimuste näitab see, et Eesti 200 esinaine, kes on juhtinud Tartu Ülikooli Narva kolledžit, ei mõista Eesti ühiskonna tegelikke probleeme ega taju, millises rütmis me tegelikult elame ja toimetame, luues ekslikke seoseid seal, kus neid ei ole. See on kurb. Selle asemel võiks mõelda hoopis põhiseaduse preambuli sõnadele, et tuleb „tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Ent preambulis ega kusagil mujal ole öeldud midagi halvakspanevat teiste rahvuste kohta,“ ütleb Adams.

Jüri Adams: riigikohtu esimees peaks tulema kohtunike seast ja tema ametiaeg lühenema

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams kutsub president Kersti Kaljulaidi üles valima järgmine riigikohtu esimehe kandidaat seniste riigikohtunike seast.

President Kaljulaidil seisab varsti ees uue riigikohtu esimehe kandidaadi esitamine riigikogule. „Meil on taastatud iseseisvuse ajal olnud neli erinevat riigikohtu esimeest. Neljast kolm on olnud inimesed, kellel ei olnud mingisugust varasemat kohtunikutöö kogemust. Ainult Priit Pikamäel oli eelnevalt vähene kriminaalkohtuniku tööstaaž. Nii on riigikohtu esimehed tegelenud mitte niivõrd sisulise kohtunikutöö, vaid eeskätt kohtupoliitikaga,“ meenutab Adams.

Selline riigikohtu esimeeste väljastpoolt toomine on Adamsi hinngul põhimõtteliselt ebanormaalne ja seda oleks vaja ainult erandjuhtudel. „Praegu on president Kaljulaidil võimalus teha otsustav pööre selles suunas, et üldiselt peaks riigikohtu esimehed tulema riigikohtu liikmete seast. Sellega lõppeks ka olukord, kus ennast maksimaalselt teostada soovival riigikohtunikul puudus igasugune võimalus kohtu esimeheks tõusta,“ märgib Eesti põhiseaduse üks autoreid.

Kui see põhimõtteline muutus teostuks, siis oleks ilmselt vaja lühendada ka praegu seaduses kehtivat riigikohtu esimehe üheksa-aastast ametiaega. „Seda võiks lühendada näiteks viiele aastale, et tekiks võimalus riigikohtunikele kerkida riigikohtu esimeheks roteerumise teel,“ pakub Adams.

Eelnevad kolm riigikohtu esimeest olid Rait Maruste, Uno Lõhmus ja Märt Rask. Varasematest riigikohtu esimeestest lahkusid Maruste ja Lõhmus kohtutööle Euroopasse. Vaid Rask oli riigikohtu esimees kogu üheksa-aastase ametiaja.

Ilmselt veel enne parlamendivalimisi hakkab riigikogu hääletama president Kersti Kaljulaidi esitatud riigikohtu uue esimehe kandidaadi üle, sest Eesti senine esikohtunik Priit Pikamäe töötab alates veebruari algusest Euroopa Kohtu kohtujuristina.

Adams: üksmeele otsimine taandub sellele, kellel on vastupidavam tagumik

Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liige ja parlamendi põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams kiidab mõtet, et peaminister Jüri Ratase juhitav valitsus peaks ÜRO rändeleppe üle hääletama.

„See oleks väga õige. Mäletan, et vähemalt Mart Laari valitsuste ajal oligi tavaks niimoodi, et valitsuse istungid ei olnud liiga pikad. Kui arvamused hakkasid juba korduma, siis istungit juhatav peaminister tegi ettepaneku hääletada. Kui nüüd rändeleppe teema ei oma muud kasutegurit kui see, et valitsuses hakatakse jälle kas või aeg-ajalt hääletama, siis seegi oleks juba Eesti riigi asjaajamises oluline edasiminek. Praegune üksmeele otsimine taandub lõppkokkuvõttes sellele, kellel on vastupidavam tagumik, et istuda tunde ja tunde, ja mitte koju minna,“ sõnab Adams.
 
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni liikme kinnitusel ei taha väga suur osa Eesti valijaid, et Eestimaast saaks massilise sisserände sihtmaaks. „Suur osa valijaid ei soovi, et Eesti riik toetaks massilise rände soodustamist maailmas. Aga paraku riigikogus käsitletava rändeleppega seonduva avalduse tekst ei puuduta kumbagi asjaolu,“ märkis Adams.