Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Helmen Kütt: pensionisüsteemi parandused teevad tulevased pensionid õiglasemaks

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti kinnitusel võimaldavad pensionisüsteemi parandused maksta alampalka või väikest palka teenivatele inimestele aastakümnete pärast mõnevõrra suuremat pensioni, kui nad seni kehtinud reeglite järgi saaksid. „Ilma süsteemi reformimata juhtuks nii, et praegused suured palgavahed kanduvad üle aina suurenevatesse pensionivahedesse. See tooks aga kaasa olukorra, kus tuhanded inimesed ei ela oma väikese pensioniga ära ning riik peaks maksma neile toimetulekutoetusi või muid sotsiaaltoetusi,“ selgitas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Kütt. Tema sõnul aitab muudetud sätted vähendada ebavõrdsust tulevaste pensionäride seas.

Seaduse lõppversiooni jõudis lahendus, mille kohaselt hakkab 2021. aastast kehtima Eestis uus esimese samba pensionivalem. Pensioni esimese samba ühe osa arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu, mistõttu on see ristitud ka 50:50 valemiks.

Samuti seadustas riigikogu varasemast paindlikuma pensioniea ja avas uuesti teise sambaga liitumise võimaluse aastatel 1970–1982 sündinud inimestele. „Tulevikus saab igaüks teha oma tervisest, töövõimest ja huvidest lähtuvalt valikud, millal pensionile jääda. Samuti saab valida, kas saada pensioni osaliselt, lasta pensioni maksmine peatada ja sobival ajal taas jätkata. Eelpensionäridele tekib õigus saada eelpensioni ja käia samal ajal tööl,“ rääkis Kütt.

Uuest seadusest on Küti väitel võita ka omastehooldajatel. „Veel kehtivate reeglite alusel arvestatakse omastehooldajate pensioniõiguse puhul vaid omavalitsuste makstud sotsiaalmaksuga, mis tähendab, et nende pensioniarvestuses on kindlustusosaku suurus väga väike. Uue korra alusel arvestatakse omastehooldajate pensioni suuruse puhul ka seda, et nad on tegutsenud terve aasta, mille eest on makstud sotsiaalmaksu. Pensionivalemis võetakse arvesse pool kindlustusosakut ja pool solidaarsusosakut ning saadud tulem korrutatakse aastahindega,“ põhjendas Kütt.

 

Täiendav info: Helmen Kütt, 5114339

Helmen Kütt: tervema rahva ja parema arstiabi nimel tuleb pingutada igal rindel

„Meie laiapõhjaline debatt näitas, et selleks, et inimesed pääseksid kiiremini arsti juurde tuleb muudatusi ellu viia meditsiini erinevatel tasanditel. Teisisõnu tuleb tervema rahva ja parema arstiabi nimel pingutada igal rindel. Seda tehes ei tohi unustada suurt pilti ega koostööd,“  ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. 

Küti sõnul ei tohi ära unustada ka seda, et kõik algab inimestest endist ja arusaamast, et tervislikud eluviisid ja regulaarne tervisekontrolli aitavad sageli suuremaid tervisemuresid ära hoida. „Leian samuti, et haigekassa peaks tagama sõeluuringutele pääsu ka ravikindlustuseta inimestele, sest siis on ravi tulemuslikum ja kulu ühiskonnale väiksem. Eesti jaoks on kindlasti hädavajalik pikaajalise vähistrateegia väljatöötamine,“ märkis Kütt. „Ka on täna nõrk, et mitte öelda olematu tervishoiu- ja hoolekandeteenuste omavaheline side. Eri rahastamisskeemide tõttu on põhjendamatult suur surve kallitele teenustele, mis ei pruugi olla abivajajatele kõige sobivamad,“ osutas Kütt veel ühele lahendamist vajavale kitsaskohale. 

Ühtlasi tõi sotsiaalkomisjoni esimees välja mitmed sammud, mida on tehtud või mida praegu tehakse rahva parema tervise huvides. Hambaravi ja ravimite kättesaadavust on Küti sõnul oluliselt parandanud nii hambaravihüvitise süsteemi kui ka ravimihüvitise maksmise korra täiendamine. “Alates jaanuarist saavad ettevõtjad panustada aastas 400 euro ulatuses maksuvabalt oma töötajate tervisesse. Üle Eesti on valmimas enam kui 60 uut tervisekeskust – sealsed meeskonnad pakuvad nö esmatasandil varasemast palju rohkem erinevaid tervishoiuteenuseid. Suurem koostöö perearstide ja eriarstide vahel tagab inimestele parema ja kiirema abi. Oleme seadustanud õdede suuremad õigused ja sotsiaalkomisjoni laual on eelnõu, mis annaks ka perearstidele suurema rolli ja õigused,“ loetles Kütt. 

Teiste seas esinesid täna riigikogus Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller, Viljandi Haigla juhatuse liige, psühhiaater Katrin Kaarma ning Eesti geenivaramu asedirektor Tõnu Esko.

Täiendav info:
Helmen Kütt, 5114339