Kalvi Kõva: ideel jagada Eesti euroraha pärast kaheks on jumet

„Euroopa Liidu reeglid lubavad liikmesriikidel eurotoetuste taotlemisel oma riigi regioonideks jagada ja sel moel regionaalset ebavõrdsust vähendada. Eesti on selles küsimuses olnud siiani lubamatult passiivne, mistõttu on piltlikult öeldes lennanud tuulde sadu miljoneid eurosid,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva. „Usume, et hea tahtmise korral on Eesti kaheks jaotamine teostatav. Seega leiame, et valitsusel tuleb pingutada selle nimel, et Eesti saaks tulevikus rohkem euroraha ja mitte otsida bürokraatlikke takistusi, miks selline variant ei sobi.“

Eesti kaheks regiooniks tegemine annaks Kõva sõnul arenguhoogu kaugematele piirkondadele ja oleks ühtlasi tõhus relv ääremaastumise vastu. „Meie riik on praegu lausa karjuvalt kaldu Tallinna ja Harjumaa suunas, mis on ülejäänud Eestist palju rikkamad. Kui me tahame toimivat regionaalpoliitikat, siis tuleb tegutseda,“ lisas ta.

Eesti peab 1. veebruariks esitama Eurostatile ettepanekud oma territoriaalüksuste liigituste muutmise kohta. Seda võimalust saab kasutada iga kolme aasta järel.

Täiendav info: Kalvi Kõva, 5216732

Mikko: aeg on küps rääkida ka naiskandidaatidest Euroopa Komisjoni voliniku kohale

„Euroopa Komisjon on julgustanud liikmesriike esitama voliniku kohale naiskandidaate. Komisjonis on praegu 28 liiget ning vaid üheksa neist on naised. Täna on kõik naisvolinikud, välja arvatud itaallannast Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Federica Mogherini ja Belgiat esindav naisvolinik, pärit kas uutest liikmesriikidest võis siis väiksematest riikidest, nagu Taani ja Rootsi,“ rääkis Mikko. „On aeg, et kõik liikmesriigid, ka Eesti esitaksid kaks volinikukandidaati – ühe mehe ja ühe naise, kelle hulgast Euroopa Parlament lõpuks valiku teeks,“ pakkus Mikko.

Oma ettekandes tõstis Mikko esile seda, et Eesti on suutnud Euroopa Liidus jätta jälje maha digi-ja kübervaldkonnas ning pöörata eduka eesistumise tulemusena digiusku nii mõnegi skeptiku, sealhulgas ka tipp-poliitikuid. „Oleme näinud, kuidas paljuski tänu Eestist, arenenud digiühiskonnast pärit volinikule on Euroopa Liidus võetud hulgaliselt vastu nii Eesti kodanikele ja ettevõtetele kui ka teistele liikmesriikidele vajalikke õigusakte, mis soodustavad piiriülest andmete vaba liikumist ja digiallkirjade kasutamist, e-kaubandust ja mobiilside arengut,“ kiitis ta tänast volinikku Andrus Ansipit.

„Aga loorberitele ei saa puhkama jääda. Maailm meie ümber areneb, tehnoloogia areneb, mis toob kaasa suurepäraseid uusi võimalusi, kuid ka ohtusid. Me peame tegelema tehisintellektiga, uue põlvkonna e-teenustega, aga ka väärinfo leviku ja valimistulemuste mõjutamise probleemile lahenduste leidmisega,“ lisas Mikko.

Täiendav info: Marianne Mikko, 56463614

Marianne Mikko: Ukraina vajab meie abi

„Kriis Kertši väinas pole lakmuspaber mitte ainult Euroopa Liidule või NATOle, vaid ka meile endile. Hädas on suurriik, kellega me oleme jaganud ühist saatust Nõukogude Liidus,“ märkis Mikko. „Eesti on olnud Ukraina üks suurimaid eestkõnelejaid. Seda nii riigi kui ka üksikisiku tasandil ja siin ei tohi olla taganemisteed.“ Mikko sõnul näitab riigikogus Ukraina toetuseks vastu võetud avaldus, et Eesti jääb kindlaks väärtuspõhisele välispoliitikale ja seisab selle eest, et agressori vastu suunatud sanktsioone tuleb laiendada.

Eesti ENPA delegatsiooni juht ja parlamendi riigikaitsekomisjoni liige meenutas, et riigikogu kiitis 2014. aasta kevadel, kohe pärast Krimmi annekteerimist, heaks Ukrainat toetava avalduse. „Tugevam relv Venemaa taltsutamiseks on sanktsioonid. Rahvusvaheline õigus peab kehtima kõikidele maailma riikidele, kaasa arvatud Venemaale. Kui rahvusvahelistest reeglitest kinni ei peeta, siis on omavolitseja trahvipingil ehk maksab trahvi. See majanduslik hoob on päris hästi töötanud,“ rääkis Mikko. „Samas on Euroopa lõunatiiva riikidel tekkinud taas mõtteid Venemaa vastu suunatud sanktsioonide leevendamisest või lausa maha võtmisest. Suurem osa nii Euroopa Liidu kui ka NATO üheaegseid liikmesriike soovib siiski sanktsioonidega jätkata või neid tugevdada. Kahjuks pole Ukraina selle nädala vältel kiiret ja jõulist toetust saanud.“

Mikko sõnul saab ta iga päev oma nutitelefonisse ärevaid uudiseid Kiievist. Nimelt palub ENPA Ukraina delegatsiooni juht Volodymyr Ariev levitada infot Aasovi merel toimuva kohta. „Kui andsin talle teada, et riigikogu tahab võtta vastu avalduse Ukraina toetuseks, oli ta juba ette tänulik. Ukraina teab, kes on tema sõbrad,“ lisas Mikko.

Täiendav info: Marianne Mikko, 56463614