EKRE riigieelarve muudatusettepanekud hoiaksid kokku ligi 270 miljonit eurot
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas oma muudatusettepanekud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõule, et hoida raha oluliselt kokku. Näiteks on ettepanek võtta raha ära Rail Balticu projektilt, samuti nähakse kokkuhoidu energeetikas taastuvenergia valdkonnas ja nn kliimamuutuste leevendamise osas. Kokkuhoiukohti oleks ligi 270 miljoni euro ulatuses.
EKRE teeb ettepaneku teha eelnõus järgmised muudatused, et näidata, kust on võimalik raha ära võtta ja kokku hoida:
*Vähendada 174 143 120 euro võrra riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal Rail Balticu projektilt. Selle eesmärk on tagada riigieelarve vahendite mõistuspärasem ja tulemuslikum kasutamine Eesti sisese taristu arendamiseks. Projekti praegune kulukus, ebaselge majanduslik tasuvus ja puudulik kaubaveo perspektiiv ei õigusta miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, eriti olukorras, kus riigil puuduvad piisavad vahendid oluliste kodumaiste ühenduste – nagu neljarealised maanteed Tallinn–Tartu ja Via Baltica suunal – väljaarendamiseks. Raha suunamine Rail Balticu asemel Eesti teedevõrgu ja regionaalsete ühenduste parandamisse toetaks otsesemalt majanduse elavdamist ja ettevõtluse arengut. Arvestades, et Rail Balticu keskkonnamõjud ja pikaajalised majandusriskid on jäänud põhjalikult hindamata, on põhjendatud projekti rahastuse vähendamine kuni seniste kulude ja kasude sõltumatu analüüsi läbiviimiseni.
*Vähendada 44 534 000 euro võrra eelnõu riigieelarve vahendeid samuti kliimaministeeriumi valitsemisalal taastuvenergia osakaalu suurendamise rahastuses, et riiklikud energiapoliitika kulutused oleksid läbipaistvad, proportsionaalsed ja tasakaalus teiste avalike huvidega. Praegune praktika, mille kohaselt taastuvenergia arendust käsitletakse automaatselt „ülekaaluka avaliku huvina“, on õiguslikult ja sisuliselt problemaatiline, sest eirab kohalike kogukondade, looduskeskkonna ja alternatiivsete lahenduste kaalumist. Nii õiguskantsler kui ka mitmed kodanikuühendused on rõhutanud, et ükski avalik huvi ei saa põhiseaduslikult olla teistest tähtsam ilma konkreetse sisulise kaalumiseta. Tulevased investeeringud ei saa olla üksnes formaalsete eesmärkide täitmised arendajate huvides.
*Vähendada 11 468 000 euro võrra taas kliimaministeeriumi valitsemisalal kliimamuutuse programmis.
Muudatusettepaneku eesmärk kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastuse vähendamiseks on tagada, et riigi ressursse kasutataks teaduspõhiselt ja majanduslikult otstarbekalt, mitte ideoloogiliste suundumuste alusel. Praegune kliimapoliitika on muutunud ülemäära kalliks ja vähetõhusaks, keskendudes peamiselt süsihappegaasi kvoodimajandusele ning subsiidiumidele, mille tegelik mõju kliimale on marginaalne, ent majanduslik koormus ettevõtetele ja tarbijatele suur. Kliimameetmete ülemäärane rahastamine moonutab energiaturgu, pärsib konkurentsivõimet ja suunab ressursid eemale Eestile strateegiliselt olulisematest valdkondadest, nagu energeetiline iseseisvus, infrastruktuur ja teadusarendus. Seetõttu on mõistlik vähendada kliimapoliitika kuluridasid seni, kuni pole selgunud nende programmide tegelik tõhusus ja positiivne mõjule Eesti majandusele ning elanike heaolule.
*Vähendada 36 840 000 euro võrra Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi.
Riigieelarvesse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna.
OSCE/ODIHR otsustas käivitada ekspertmissiooni Eesti e-valimiste uurimiseks
Vastuseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja poolt saadetud kirjale, otsustas OSCE/ODIHR (Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo) korraldada 11.-13. veebruarini ekspertmissiooni Eestisse.
Selle otsuse on ajendiks on Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri 17.09.2024 esitatud taotlus ODIHRile Eesti elektroonilise valimissüsteemi hinnanguks.
ODIHR teavitas 13. jaanuaril välisministeeriumit kolmeliikmelise ekspertmissiooni käivitamisest, mille juhteksperdiks Ardita Driza Mauer, paludes välisministeeriumi abi kohtumiste korraldamisel Eestis, sh Riigikogu juhatuse ja põhiseaduskomisjoni liikmetega ning fraktsioonide esindajatega, samuti valimiskomisjoni ja valimisteenistusega, õiguskantsleri ja riigikohtuga ning mitme teise ametiasutuse ning valitsusvälise organisatsiooni ja eksperdiga, teatas välisministeeriumi Rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonna OSCE lauaülem Airi Alakivi.
ODIHR kaalus ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni kaasamist hinnangu koostamisse, kuid konsultatsioonide tulemusel otsustati seda antud hetkel mitte teha.
ODIHRi poolt sõnastatud üldeesmärgiks on kujundada Eesti e-valmiste süsteemi õiguslik hinnang koos soovitustega.
Riigikogu aseesimees Arvo Aller (EKRE) taotles oma mullu septembris saadetud kirjas OSCE-lt hinnangut e-valimiste süsteemile, Riigikogu ülejäänud juhatuse liikmed (Lauri Hussar ja Tooms Kivimägi) ei olnud nõus seda eelnõud istungite saali parlamendi ette saatma.
Kuigi pöördumisel oli algselt all nõutud 21 allkirja, jäi pärast Reformierakonnaga liitunud Alar Lanemani allkirja tagasivõtmist sinna üks allkiri vähem. Siiski on õigus ka Riigikogu juhatuse liikmel eraldi pöörduda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poole taotlusega hinnata Eestis kasutatava e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele. Ja seda õigust EKREt esindav Riigikogu juhatuse liige Arvo Aller ka kasutas.
Ühtlasi taotles Aller oma pöördumises, et e-valimiste kriitilise hindamise protsessi kaasataks ka riigiõiguse asjatundjatest moodustatud Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu”, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all.
Varem on ODIHR olnud e-valimiste süsteemi suhtes kriitiline. Muu hulgas toodi 2023. aasta Riigikogu valimiste järgselt esile, et Eestis tuleks teha pingutusi e-valimiste usaldusväärsuse suurendamiseks.
EKRE soovib Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks
Tulenevalt juhtimisvigade tõsidusest ning Nordicasse varasematel perioodidel suunatud märkimisväärsetest investeeringutest, on vajalik koheselt moodustada Riigikogu uurimiskomisjon. Uurimiskomisjoni enda usaldusväärsuse ja laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma igast Riigikogu fraktsioonist vähemalt üks esindaja.
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitaski täna otsuse eelnõu Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamiseks Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks.
Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul ei ole Nordica pankrot olnud vältimatu, vaid meie rahvuslik lennufirma hakkas alla käima siis, kui Reformierakond 2021. aasta alguses võimu üle võttis ja praegune peaminister Kristen Michal oli majandusminister.
„Kahtlustame, et see on olnud teadlik tegevus ja eesmärk on olnud riiklik lennufirma auti mängida, et keegi saaks selle soodsalt erastada, ja seejuures jääksid kulud maksumaksjale,“ lausus Helme.
Komisjoni ülesandeks on selgitada välja, miks riik ei suutnud läbi viia järjepidevat kontrolli Nordica tegevuse üle ja tuvastada juhtimisvigu; selgitada välja, kas Nordica ja sellega seotud ettevõtete juhtorganite liikmed on tegutsenud vastavuses Äriseadustikus toodud nõuetele, sh. nõudele täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega; selgitada välja, kas vastutava ministeeriumi ja selle ametnike tegevus on peale Nordicaga seotud probleemide ilmnemist 2023. aastal lähtunud Eesti Vabariigi huvidest; selgitada välja, kas juriidiliselt on võimalik ettevõtte juhtkonda panna vastutama tekkinud juhtimisvigade eest; selgitada välja, kui palju on Nordica juhtimisvead riigile täiendavalt maksma läinud ning kelle süül on need kulud tekkinud, selgitada välja, millised kulutused jäävad pankrotivara erastamisel riigi kanda.
Samuti töötada koostöös ekspertidega välja plaan Nordica ja seotud ettevõtete tegevuse lõpetamiseks viisil, mis on Eesti Vabariigi seisukohast kõige kasulikum.
Täna teatas Nordic Aviation Groupi juhatus, et lõpetatakse lennufirma tegevus ja esitatakse Nordic Aviation Group AS-i ja Regional Jet OÜ (Xfly) pankrotiavaldus.
Ettevõtte nõukogu esinaise Kadri Landi sõnul tuli teade pärast seda, kui potentsiaalne investor informeeris neid, et ei kavatse tehingu liigsete riskide tõttu erastamisega jätkata.
Riigikogu aseesimees Arvo Aller taotleb OSCE-lt hinnangut e-valimiste süsteemile
Riigikogu teine aseesimees Arvo Aller (EKRE) pöördus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poole taotlusega hinnata Eestis kasutatava e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele.
Ühtlasi taotleb Aller oma pöördumises, et e-valimiste kriitilise hindamise protsessi kaasataks ka riigiõiguse asjatundjatest moodustatud Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu”, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all.
Alleri sõnul on oluline, et Eestis kasutatav e-valimiste süsteem võetaks rahvusvahelisel tasemel kriitilise vaatluse alla, kuna Eestis on usaldus valimissüsteemi vastu tunduvalt madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides, samal ajal kui valimiste usaldusväärsus on demokraatliku riigikorralduse nurgakivi.
Arvo Aller pole nõus riigikogu ülejäänud juhatuse liikmete otsusega saadikute poolt algatatud Veneetsia komisjoni poole pöördumise eelnõu menetlusest välja kukutada.
„Riigikogu juhatus rikub seadus, blokeerides võimaluse parlamendi suurel saalil otse Veneetsia komisjoni poole pöörduda, kuid me ei lase end sellel takistada, sest ka riigikogu juhatuse liikmel on võimalus pöörduda ODIHR i poole palvega see edastada Veneetsia komisjonile,“ ütles Aller. Seega saab ta ka ise opositsiooni esindava Riigikogu juhatuse liikmena seda teha.
Varem on ODIHR olnud e-valimiste süsteemi suhtes kriitiline. Muu hulgas toodi 2023. aasta Riigikogu valimiste järgselt esile, et Eestis tuleks teha pingutusi e-valimiste usaldusväärsuse suurendamiseks.
Kuna Eestist saaks pöördumise Veneetsia komisjoni poole esitada põhiseadusega ette nähtud institutsioon, oli see pöördumine 10. septembril arutusel riigikogu põhiseaduskomisjonis, mis otsustas saata selle riigikogu täiskogule 17. septembril arutamiseks.
Põhiseaduskomisjoni arutelust nähtus siiski, et tõenäoliselt ei soovi koalitsioon selle eelnõu vastuvõtmist riigikogus, kuna Reformierakonnaga liitunud endine ekrelane Alar Laneman võttis 13. septembril eelnõult oma allkirja tagasi ja eelnõu langes seetõttu riigikogu menetlusest välja, sest eelnõu esitamise hetkel oli seal vajaminevad 21 allkirja ehk nõutud üks viiendik riigikogu liikmetest, järele jäi aga 20 nime.
EKRE fraktsioon nõuab õiguskantslerilt hinnangut Lihula samba asjus
11.09.2024
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme saatis fraktsiooni nimel seoses politseioperatsiooniga Lihula samba võõrandamisel õiguskantsler Ülle Madisele avaliku pöördumise, et anda hinnang riigivõimu kuritarvitamisele.
Avalik pöördumine
Pöördume Teie kui õiguskantsleri poole seoses murega üha laieneva riigivõimu kuritarvitamise pärast, mille tunnistajaks Eesti Vabariigis paraku oleme.
1. septembril pidi Lihulasse eramaale paigaldatama mälestusmärk Nõukogude okupatsiooni vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel võidelnud ja langenud Eesti sõduritele. Nii kavatseti tähistada Eesti kaitselahingute 80. aastapäeva ning avaldada austust meestele, kelle suhtes on Eesti Vabariik jätnud kohase lugupidamise väljendamata.
Mälestusmärgi näol oli tegemist 2004. aastal Lihula kalmistult eemaldatud monumendi koopiaga, mille originaal asub praegu Lagedi muuseumis. Pärast 2004. aastal monumendi Lihulast eemaldamist tellis politsei ekspertiisi Tartu Ülikooli semiootikaprofessorilt Peeter Toropilt. Ekspertiis ei tuvastanud mälestusmärgil ühtki natsliku sümboolika tunnust:
“Kõikvõimalik SS-sümboolika on summutatud. Bareljeefil on küll rinnas rist, aga haakristi pole. Peas on mehel universaalne Saksa armee kiiver, mille kuju pole aga kaugeltki põhjus seda kohe natslikuks tunnistada. Peaks ütlema, et monumendil on hoopis välja toodud tugev Eesti aspekt. Näiteks käisel on trikoloori kujutis ja Vabadussõja risti südamiku kujutisega kraeembleem.” [1]
1940.-1941. aastal saatis Nõukogude võim Eestis korda rea inimsusevastaseid kuritegusid. Uue Nõukogude okupatsiooni vastu seistes ei olnud Eesti meestel üldjuhul valikut, missuguses mundris seda teha. Eesti Vabariigi viimane seaduslik peaminister Jüri Uluots teatas oma raadiokõnes 7. veebruaril 1944, et pooldab Eesti meeste mobilisatsiooni Saksa sõjaväkke kui ainsat võimalust Eesti päästa:
“Ainult ühiselt ja koondatud jõul saab rahvas enda kaitset teostada. Seepärast toetan täielikult mobilisatsiooni head kordaminekut. Mõtlen, et sel viisil eestlased omaendi jõududega on vajaduse kohaselt võimelised kaitsma oma maad ja oma rahvast, oma isasid ja oma emasid, oma õdesid ja vendi, oma poegi ja tütreid.”[2]
31. augustil 2024 konfiskeeris aga PPA mälestusmärgi ajal, mil seda transporditi Lihulasse –Peterburi maantee 12. kilomeetril peatati mälestusmärki transportinud kaubik ning päästeameti kraana abil mälestusmärk konfiskeeriti. Seda tehes tugineti põhjendusele, et „monumendil on karistusseadustiku § 1511 tunnused ja on alust arvata, et monumenti võidakse püstitada avaliku eksponeerimise eesmärgil.” Siseministrit ja teisi valitsuse liikmeid oli enne operatsiooni algust sellest teavitatud, mistõttu võib eeldada, et operatsioon viidi ellu valitsuse heakskiidul.[3]
Karistuseadustiku paragrahvis 1511 lõikes 1 sätestatakse, et keelatud ja karistatav on “agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil”.[4]
Karistusseadustiku § 1511 koostamisse kaasatud vandeadvokaat Carri Ginteri väitel ei vasta politsei ja siseministri argumendid Lihula monumendi koopia konfiskeerimisel seaduses sätestatud nõuetele. Ginter osutab, et karistusseadustiku § 1511 koosseisu realiseerimiseks tuleb kõnealuseid sümboleid eksponeerida “neid tegusid toetaval või õigustaval viisil”. Samuti on Ginteri sõnul arusaamatu, kuidas sai politsei üldse transpordis oleva väidetava sümboli puhul tuvastada selel kasutamise agressiooni toetaval viisil. Ginteri järelduse kohaselt karistusseadustiku § 1511 kohast õigusrikkumist ei ole toimunud.[5]
Seega oli monumendi konfiskeerimine seadusevastane. Lisaks seondub väga tõsine küsimus PPA käitumise õiguspärasusest ka sellega, kuidas oldi üldse teadlik, kes, millal ja kuidas ausammast Lihulasse transpordib. Esineb põhjendatud kahtlus, et vastav teave saadi õigusliku aluseta jälitustegevuse kaudu.
Eelnevaga seoses palume Teilt kui õiguskantslerilt selgitust, mida peaksid kodanikud riigivõimu niisuguse kuritarvitamisega silmitsi seistes tegema. Võimalik soovitus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ei ole rahuldav, kuna kohtute käitumises on juba pikema aja vältel ilmnenud valitsuse kuritarvitusi õigustav muster, pealegi vältavad kohtumenetlused aastaid ja osutuvad ka väga kulukaks.
Olukord, kus täitevvõim rikub aina süveneva karistamatuse tundega kehtivat õigust, teades et kodanikel puuduvad tõhusad võimalused oma õigusi kaitsta ning seetõttu ei kaasne võimu kuritarvitustega mingit vastutust, on omane mitte õigusriigile, vaid diktatuurilistele režiimidele. Niisuguste mustrite süvenemine Eesti Vabariigis on äärmiselt kahetsusväärne ning nõuab õigusriigi ideaali oluliseks pidades täit tähelepanu.
Muu hulgas taotleme, et algataksite õiguskantslerina karistusseadustiku paragrahvi 1511 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kuna on vägagi küsitav, kas selle laialivalguv ja ebamäärane sõnastus, mis soosib riikliku karistusvõimu kuritarvitamist, vastab põhiseaduse nõuetele.
Tallinnas, 11. septembril 2024
Martin Helme, riigikogu EKRE fraktsiooni esimees
[1] https://www.err.ee/423302/semiootik-torop-lihula-sammas-pole-natslik
[2] https://dea.digar.ee/?a=is&oid=eestisona19440208&type=staticpdf&e=——-et-25–1–txt-txIN|txTI|txAU|txTA————-
[3] https://www.err.ee/1609441211/laanemets-valitsus-oli-lihula-samba-konfiskeerimisest-teadlik
[4] https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023010#para151b1
[5] https://www.err.ee/1609442177/ginter-seadus-ei-keela-lihula-samba-transportimist
Anti Poolamets sai Soome presidendilt Soome kõrge autasu
Soome president Alexander Stubb annetas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikule, riigikogu Eesti-Soome sõprusrühma esimehele Anti Poolametsale Soome Lõvi 1. klassi komandöriristi.
Soome Lõvi orden (soome keeles Suomen Leijonan ritarikunta) on üks Soome kolmest ametlikust ordenist (teised kaks on Soome Vabadusrist ja Valge Roosi orden). Ordenit antakse tsiviil- ja sõjaväeliste teenete eest.
Soome president on kõigi kolme ordeni suurmeister ning kannab Soome Lõvi ordeni rinnatähte.
Soome Lõvi orden asutati 11. septembril 1942. Sel ajal pidas Soome Jätkusõda ning sõjaaegne diplomaatia tõttu tekkis vajadus autasustada välisriikide kodanikke, selle tarbeks asutati Soome Lõvi orden, kuid seda ordenit võib anda ka Soome kodanikele.
Soome Lõvi ordenid jagunevad seitsmesse klassi.
Anti Poolamets osaleb täna ka pidulikul lõunal, mis antakse praegu Eestit külastava naaberriigi presidendi Alexander Stubbi auks, samuti on ta kutsutud Soome presidendi õhtusele vastuvõtule.
Anti Poolamets ütles, et ta peab välissuhtluses Eesti-Soome suhteid nii majanduslikus, poliitilises kui ka kultuurilises läbikäimises prioriteediks, eriti nüüd, kui Soome kuulub NATOsse. Ajaloolasena peab ta tähtsaks soomepoiste olulist rolli Eesti ajaloos.
Parlamendiliikmena on Poolamets Eesti-Soome suhete eest seisnud. Läinud aastal osales ta riigikogu Eesti-Soome parlamendirühma esimehena eesti keele ja kultuuri õpetamisele pühendatud juubeliseminaril Helsingis, külastas mardilaata ning kohtus Soome riigijuhtidega.
EKRE fraktsioon: riik peab lõpetama Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmise
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Siim Pohlak andis täna parlamendis fraktsiooni nimel üle Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse ettepanek kaotada riigikogu liikme kuluhüvitised. Sarnase eelnõu on rahvuskonservatiivid esitanud varem kaks korda, kuid kummalgi korral pole see läbi läinud.
“Viimastel aastatel kulub erakondade rahastamisele üle viie miljoni euro maksumaksja raha aastas. Sellele lisanduvad Riigikogu liikmete palgad ja kuluhüvitised. Praegu kehtiva seaduse järgi hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Ühes aastas kulub Riigikogu liikmete kuluhüvitiste peale praegu 1,96 miljonit eurot,” seisab ettepanekus. “2023. kevadel ametisse astunud Riigikogu saadikud on napilt poole aastaga kulutanud üle 500 000 euro kuluhüvitisteks ajal, kui riigieelarve on suures miinuses. Riigikogu liikmel on kuluhüvitiste raames võimalik liisida ka autot kuni 450 euro eest kuus. Kuluhüvitised tänasel kujul ei täida oma eesmärke.”
Tavakodanikud peavad oma kulud, sealhulgas autoostud ja liisingud tegema põhipalga arvelt, ent Riigikogu liikmed on justkui priviligeeritud kodanikud, kellele sama põhimõte ei kehti. Riigikogul on selles olukorras võimalus arvestada rahva tahtega ning hoida kokku kulutusi, mis on Eesti olusid arvestades ebamõistlikult suured. Uuringud kinnitavad ühiskonna ülekaalukat toetust erakondade ja poliitikute rahastamise vähendamisele.
Olukorras, kus valitsuskoalitsioon otsib katteallikaid valimislubaduste täitmiseks, oleks esimeseks lihtsaks ja vajalikuks tulude leidmise kohaks lastetoetuste tõstmiseks või sotsiaalmaksu langetamiseks just kuluhüvitised ja riigieelarvelised eraldised erakondadele.
Esitatud eelnõu vähendab riigi kulusid ega nõua asemele mingite katteallikate leidmist. Kuluhüvitiste küsimus on olnud ka selleks probleemiks, mis kahandab kodanike usaldust oma rahvaesinduse suhtes. Esinduskogu usalduse kasv aga aitab kaasa riigivalitsemise legitiimsuse kasvule. Kuluhüvitiste kaotamine aitab säästa riigi valitsemiskulusid ning looks vajaliku eeskuju rahvaesindajate poolt, kes tahavad kärpida erinevaid kulusid riigi toimimise juures.
Eelnõu ei too kaasa täiendavate rakendusaktide vajadust ja seadus jõustub üldkorras.
EKRE nõuab Riigikogu juhatuselt nende arupärimiste päevakorda panemist, mille tähtaeg on saabumas
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon saatis riigikogu juhatusele pöördumise, milles nõuab, et koostades järgmise töönädala täiskogu päevakorda, lisataks sinna kõik EKRE fraktsiooni poolt esitatud arupärimised, mille vastamistähtaeg on saabunud.
14. septembril täitus vastamistähtaeg üheksal EKRE fraktsiooni arupärimisel, mis käesoleva nädala päevakorras ei kajastunud.
Näiteks võrdse kohtlemise kohta tööelus, regionaalarenguga seoses kavandatava maksutõusu kohta, rohepöörde elluviimise kohta Eestis jne.
18. septembril saabub järgmiste EKRE fraktsiooni arupärimiste vastamise tähtaeg. Näiteks regionaalministri vastutusvaldkonna ja elanikkonna kavandatava maksukoormuse tõusu kohta.
Lisaks juhib EKRE tähelepanu asjaolule, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon andis tänavu 25. aprillil riigikogu menetlusse relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 97 lõige 2 sätestab, et eelnõu esimene lugemine peab toimuma riigikogu täiskogus seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelmainitud eelnõu puhul on seitsme töönädala tähtaeg 19. september.
13. septembri seisuga, ei ole õiguskomisjon eelmainitud eelnõu osas seisukohta kujundanud ega seda esimesele lugemisele saatnud.
Riigikogu juhatusel palutakse tagada eelnõude jõudmine täiskogusse kodu- ja töökorra seaduses sätestatud aja jooksul.
Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ei nõustunud panema riigikogu esmaspäeval sügisese istungjärgu avaistungil päevakorda 17 tähtaja ületavat arupärimist, mille EKRE oli esitanud ning mis ootavad vastust. Sellega rikub Hussar põhiseadust.
EKRE: Homoabielu eelnõu kiirkorras Riigikogu õiguskomisjonist läbirammimine on vastuvõetamatu ja häbiväärne
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni saadikud Kert Kingo ja Varro Vooglaid lahkusid tänaselt Riigikogu õiguskomisjoni istungilt protestiks võimuliidu otsusele suruda homoabielu eelnõu komisjonist läbi ilma sisulise aruteluta.
Kert Kingo juhib tähelepanu, et valitsus andis niinimetatud homoabielu seadustamise eelnõu parlamendi menetlusse eile õhtul kell 17.17. „Õhtul kell 21.49 saadeti komisjoni liikmetele kiri, et muudetakse teisipäevast ehk tänast kell 14 algavat komisjoni töökava ja asendatakse esialgsed arutelupunktid homoabielu eelnõuga. Eelnõu maht koos seletuskirjaga on kokku 174 lehekülge. Tavapäraselt jäetakse komisjoni liikmetele materjalidega tutvumiseks aega umbes nädal, et eelnõu esimesele lugemisele ettevalmistamisel eelnõud tutvustama tulevale ministrile ja ametnikele oskaks sisulisi küsimusi esitada. Sel korral jäeti kardinaalselt ühiskonna alusväärtusi muutva eelnõu läbitöötamiseks meile ainult loetud öötunnid, kuivõrd täna hommikul kell 10 algas täiskogu istung. On ilmne, et võimuliidu eesmärk on surmata igasugune arutelu nii suures saalis kui ka komisjonides. Esitasime komisjoni algul oma protesti, kuid koalitsioon surus oma häälte enamusega homoabielu eelnõu komisjoni päevakorda,“ ütles Kert Kingo.
Varro Vooglaiu sõnul lahkusid EKRE esindajad istungilt protesti märgiks. „Niisugust valemängu ei või kaasa mängida. Osalemine niisuguses arutelus, kus meile ei ole antud elementaarset aega kokku 174 leheküljel esitatud eelnõu ja seletuskirjaga tutvumiseks ning kus kõik on ette ära otsustatud, oleks absurdne ja üksnes legitimeeriks elluviidavat teerullitaktikat. “Homoabielu” seadustamise ja sellega ühes homoseksuaalidele lapsendamise õiguse eelnõu kiirkorras õiguskomisjonist läbirammimine on täiesti vastuvõetamatu ja häbiväärne,“ ütles Varro Vooglaid.
„Teerulliga ülesõitmist tuimalt jätkates näitab koalitsioon, et jutud soovist ja valmisolekust midagi sisuliselt arutada on vaid avalikkuse eksitamiseks mõeldud manipulatsioon. Reaalselt ei ole neil mitte mingit sellist valmisolekut – on vaid soov kõige suuremad sigadused võimalikult kiiresti ära teha, maksku mis maksab.“
16.05.2023
EKRE alustab Riigikogus täiemahulist obstruktsiooni valitsuse poliitika pidurdamiseks
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon alustab Riigikogus täiemahulist obstruktsiooni, et takistada valitsusel langetada peretoetusi ja tõsta makse.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul plaanib praegune valitsus läbi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi hävingukursile.
“Rahva sündimuse tõstmiseks on hädavajalik, et riik suuri peresid igakülgselt toetaks, mitte toetust ei vähendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte tõstmine. Praegune valitsus ehitab hääbuva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Me ei lase sellel juhtuda,” ütles Helme.
Helme sõnul kavatseb EKRE fraktsioon koostöös Keskerakonna ja Isamaaga kasutada kõiki Riigikogu kodukorras ette nähtud võimalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.
“Alustame obstruktsiooni mahus, mida ei ole Riigikogus veel nähtud. Valitsuse ähvardus suruda oma poliitikat läbi ilma sisulise aruteluta ehk kobareelnõudena ja usaldushääletusi appi võttes ei jäta meile muud võimalust,” ütles Helme.
“On oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks – valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksutõusudest. Meie eesmärk on rahvale valetanud ja pettusega võimule saanud valitsus esimesel võimalusel kukutada.”
