Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

EKRE: Ukrainast tulnud mehed, kes kuuluvad mobilisatsiooni alla, tuleb tagasi oma kodumaad kaitsma saata

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas riigikogu otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek muuta töökorraldust ja õigusakte, millega keeldutakse nendele Ukrainast Eestisse tulnud 18–60-aastastele meestele ajutise kaitse andmisest, kes kuuluvad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi mobilisatsiooni alla, samuti saata need isikud, kellel ei ole luba Ukrainast lahkuda, koostöös Ukraina riigiga tagasi nende kodumaale, et toetada Ukraina kaitsevõimet.

„Viimastel kuudel on Eestisse tulnud Ukraina põgenike seas järsult suurenenud meeste osakaal. Ajutise kaitse andmisel aga ei arvestata, kas nad on Ukrainast lahkunud legaalselt. Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida. Samuti õõnestab Eesti Ukraina võitlusmoraali, murendades usku Ukraina võidu võimalusse. Tõelised liitlased nii ei käitu,“ ütles eelnõu autor Jaak Valge.

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on 18. juulist kuni 28. augustini üle idapiiri tulnud põgenike hulgas alaealisi 17%, naisi 39% ja mehi 44%. Viimastest oli vaid 10% vanuses 60 ja rohkem. Seega olid täisealistest põgenikest umbes pooled mehed vanuses 18-60.

Ajutise kaitse saanutest on 18-60 aastasi mehi praegu üle viie tuhande ning ka nende osakaal suureneb järjest, nende hulgas on palju või suurem osa isikuid, kel on keelatud Ukrainast lahkuda.

Ajutise kaitse andmisel ja üle piiri tulijate puhul seda ei kontrollita. Koostöö Ukraina institutsioonidega on nõrk, ning kui isegi selgitatakse välja, et isikutel puudub õigus riigist lahkuda, ei johtu sellest mingeid edasisi tegevusi.

Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida.

Vajalik on koheselt asuda kontrollima lõunapiiri Lätiga ning piiriületusi lennujaamades ja sadamates.

Ajutise kaitse andmisel tuleb selgitada, kas tegemist pole illegaalselt Ukrainast lahkunutega. Viimastele tuleb ajutisest kaitsest keelduda ning nad Ukrainasse tagasi suunata. Isikud, kellele on antud ajutine kaitse, kuid kellel pole olnud õigust Ukrainast lahkuda, tuleb välja selgitada ning nad samuti Ukrainasse tagasi suunata.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kehtestas juba Venemaa agressiooni alguses keelu 18-60 aastastele meestele riigist lahkuda. Mainitud keeld ei kehti puuetega inimestele, üksikisadele ega isadele, kellel on kolm või enam last, samuti neile, kes õpivad välismaal ülikoolis, elutähtsat kaupa vedavatele autojuhtidele, alalise elamisloaga välismaal viibivatele isikutele ning mõningatele erialaspetsialistidele.

 

 

 

EKRE: Venemaa terroristlikuks kuulutamisega peavad kaasnema selged poliitilised sammud

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas Venemaa terroristlikuks kuulutamise eelnõusse viis parandusettepanekut, et parlamendi avaldus ei jääks ainult deklaratiivseks.

„Kõigepealt peame vajalikuks ümber lükata libauudise, nagu ei toetaks osa meie fraktsioonist Riigikogus kavandatavat avaldust. Seni on parlamendis kehtinud põhimõte, et toetust eelnõule näitab hääletus, mitte eelnõu esitajate hulk. Meie fraktsioon kavatseb avaldust toetada ja meie saadikud on selle algatajate seas,“ ütles EKRE esimees Martin Helme. „Küll aga peame vajalikuks avalduse teksti täiendada, et see ei jääks tavaliseks parlamentaarseks poosi võtmiseks ja omaks ka praktilist väärtust. Venemaa terroristlikuks kuulutamisega peavad kaasnema selged poliitilised sammud.“

EKRE fraktsiooni ettepaneku kohaselt peaks Riigikogu avalduse tekstis sisalduma üleskutse kõigile Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidele kutsuda Moskvast tagasi oma suursaadikud ning sulgeda Venemaal kõik muud diplomaatilised esindused peale suursaatkonna.

„Diplomaatiliste esinduste taseme vähendamine saadab selge ja ühese sõnumi Venemaa rahvusvahelise staatuse vähenemisest. Tegemist on konkreetse ja arusaadava sammuga Venemaa diplomaatilise staatuse vähendamiseks,“ selgitas Helme.

„Samuti peaks avalduses sisalduma üleskutse mitte lubada Vene kodanikele varjupaiga saamist EL-i liikmesriikides ning anda Venemaale välja mobilisatsiooni alla kuuluvad kodanikud. Julgeolekuasutuste hinnangul kujutavad mobilisatsiooni eest põgenevad Vene kodanikud endast selget ohtu, sest nende hulgas on ka sabotööre ja provokaatoreid. Eestil ja teistel EL-i riikidel puudub moraalne kohustus aidata agressorriigi kodanikke, kes toetavad ülekaalukalt selle riigi poliitikat.“

EKRE fraktsiooni hinnangul peaks Riigikogu avaldus kutsuma ühtlasi Eesti valitsust üles teavitama Vene võime Eesti otsusest loobuda edasisest piirilepingu sõlmimise protsessist, kui Venemaa nõuab selle raames Eesti poolelt seadusliku territooriumi loovutusi.

„Olukorras, kus Riigikogu võtab mõistetavalt ja põhjendatult väga selge positsiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse suhtes ning kinnitab üle, et vägivaldselt riigist eraldatud territooriumite loovutamist ei saa ega tohi tunnustada, on mõistetamatu, miks Eesti ise on jätkuvalt valmis Teise maailmasõja käigus meilt vägivaldselt eraldatud territooriumitest loobuma. Loovutusliku piirilepingu protsessi peatamine tuleb välja öelda nii poliitiliselt kui ka diplomaatiliselt,“ ütles Helme.

EKRE parandusettepaneku kohaselt peaks Riigikogu avalduses sisalduma ka üleskutse Eesti valitsusele sulgeda piiriületus Eesti–Vene piiril, et minimeerida julgeolekuriski Eesti suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

„Eesti idapiir on kujunenud üheks oluliseks liikluskoridoriks Vene kodanikele ja kaupadele. Tegemist on Venemaa vastaste sanktsioonide mõtte ja kaalu kahjustamisega. Samuti liigub üle idapiiri Eestisse massiliselt inimesi, kellel on korraga mitme riigi, näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Armeenia passid, kuid kelle meelsust me ei suuda kontrollida. Ulatuslik liiklus idapiiril kujutab endast selget julgeolekuohtu Eestile,“ selgitas Helme.

EKRE fraktsioon peab samuti vajalikuks, et Riigikogu avalduses kutsutaks Eesti valitsust üles kiirendatud korras relvitustama Eestis viibivad Venemaa ja Valgevene kodanikud.

„Eestis viibib seaduslikult umbes 80 000 Vene Föderatsiooni kodaniku. Neist tuhandetel on relvad. Tõdedes, et Venemaad valitseb terroristlik režiim, tuleb tunnistada reaalsust, et taoline režiim kasutab oma kodanikke teistes riikides enda poliitika instrumentidena. Venemaa ja tema liitlase Valgevene kodanikud, kellel on Eestis relvad, kujutavad endast Eestile julgeolekuohtu ning nad tuleks viivitamatult relvitustada,“ ütles Helme.

EKRE ja Keskerakond esitasid umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Liina Kersnale

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Martin Helme andis täna Riigikogus üle umbusaldusavalduse haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla EKRE ja Keskerakonna saadikud.

UMBUSALDUSAVALDUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTER LIINA KERSNALE

Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Liina Kersna on kaotanud usalduse ministrina järgmistel põhjustel.

Liina Kersna on riigihangete teostamise nõudeid rikkudes pannud toime võimaliku kuriteo, tekitanud riigile majanduslikku kahju, loonud põhjendamatuid eelistusi ühele konkreetsele ettevõttele, halvendanud ettevõtluskliimat ja Eesti riigi usaldusväärsust.

1. 2021. aasta oktoobris sõlmis Liina Kersna koolidesse kiirtestide hankimiseks lepingu OÜ-ga SelfDiagnostics summale 5,1 miljonit eurot, jättes seaduse kohaselt nõutava riigihanke menetluse korraldamata ja andes sellega hankelepingu sõlmimisel eelise OÜ-le SelfDiagnostics.

2. 2021. aasta novembris sõlmis Liina Kersna koolidesse kiirtestide hankimiseks raamlepingu OÜ-ga Medesto Logistics summas 2,3 miljonit eurot, jättes taas seaduse kohaselt nõutava riigihanke menetluse korraldamata ja andes sellega hankelepingu sõlmimisel eelise OÜ-le Medesto Logistics.

3. 2022. jaanuaris muutis Liina Kersna OÜ-ga Medesto Logistics sõlmitud raamlepingut, tellides OÜ-lt Medesto Logistics täiendavalt kiirteste kokku summas 1,2 miljonit eurot minnes vastuollu hankelepingu raamlepingu nõuetega.

Kokku sõlmis Liina Kersna ilma seaduse kohaselt riigihanke menetlust korraldamata ehk riigihanke menetluse nõudeid rikkudes hankelepinguid üle 8,7 miljoni euro suuruses summas.
Rahandusministeerium on algatanud Liina Kersna suhtes väärteomenetluse.

Riigihangete eesmärk on tagada maksumaksja raha säästlik ja efektiivne kasutamine. Haridus- ja teadusminister on selle põhimõtte vastu olulisel määral eksinud, mis annab alust kahtlustada teda korruptiivsetes tehingutes. Isegi, kui minister isiklikku kasu ei saanud, on ta rikkunud seadust ning tekitanud põhjendamatut hõlptulu enda poolt valitud ettevõttele.

Kersna eestvedamisel viidi läbi hanked, mis läksid võrreldes kiirtestide turuhinnaga mitu miljonit eurot kallimaks. Sellega on riigile tekitatud otsest majanduslikku kahju. Samuti kahjustab riigihanke menetluse nõuete rikkumine ühe osaleja eelistamiseks vaba ja õiglast konkurentsi ning halvendab Eesti majanduskliimat ja riigi usaldusväärsust nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt.

Liina Kersna suured sõnad ja lubadused seista eestikeelse hariduse arendamise eest ei kajastu tema otsustes ning valikutes. Viimane haridusminister, kes 2018. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ellu kutsutud pilootprojektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas” uusi eestikeelseid õpetajaid lasteaedadesse ja koolidesse palkas, oli Jaak Aab. Liina Kersna antud projekti laiendamist ei jätkanud ning seega ta eestikeelse õppe arendamisse ei panustanud.

Samuti ei ole Liina Kersna suutnud lahendada kõrghariduse rahastamisega seotud probleeme. Halduslepingud kõrgkoolidega on sõlmimata ning kõrghariduse jätkusuutlikkus terava küsimärgi all. Reformierakondlasest haridus- ja teadusminister Liina Kersna ei ole teinud piisavalt jõupingutusi selle valdkonna probleemidega tegelemisel.

Vabariigi Valitsuse liikme tegevus peab olema läbipaistev, aus ning kooskõlas kehtivate seadustega. Õigusriigile kohaselt peab seaduserikkumise eest vastutama iga inimene, sõltumata ametikohast või erakondlikust kuuluvusest. Kõrgema poliitilise kultuuriga riikides oleks minister ise tagasi astunud, ootamata ära väärteomenetlust või selle tulemust. Kuna tänane haridus- ja teadusminister sellist poliitilise kultuuri taset ise ei oma, samuti ei ole peaminister valmis seadust rikkunud ministrit tagasi kutsuma, tuleb riigikogul ta ametist tagandada.

Liina Kersna ei sobi Eesti Vabariigi ministriks. Eeltoodut arvesse võttes avaldame Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 133 alusel haridus- ja teadusminister Liina Kersnale umbusaldust. 

EKRE esitas eelnõu välismaise odavtööjõu sissevoolu piiramiseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas muudatusettepanekud välismaalaste seadusese ja kõrgharidusseadusesse, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks ning peatada ülikoolide muutumine nn migratsioonipumbaks.

Eelnõu kohaselt oleks lühiajaline Eestis töötamine lubatud senise aasta asemel pool aastat ning lühiajaliselt töötavale välismaalasele peaks tööandja maksma vähemalt 1,5 kordset keskmist palka senise keskmise asemel.

Samuti muudab eelnõu raskemaks Eestisse õppima asunud tudengil kaasa võtta oma pereliikmeid ning näeb ette elamisloa tühistamise, kui õpilane jätab õppekava nõutavas ulatuses täitmata.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on Eesti riik praeguse valitsuse lõdva ja vastutustundetu immigratsioonipoliitika tulemusel muutumas odava tööjõu sissevoolu maaks, mis omakorda surub alla Eesti töötajate palgataset.

„EKRE eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ ütles Valge.

Valge sõnul on vaja korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.

„Korrastamine on vajalik, sest senine praktika näitab, et õpingud lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle,“ ütles Valge.

„Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamine motiiv ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine.“

Jaak Valge sõnul viivad EKRE eelnõus sätestatud ettepanekud Eesti rändepoliitika rohkem kooskõlla Eesti põhiseadusega.

„Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Suuremahuline immigratsioon ohustab põhiseaduse täitmist,“ märkis Valge.

 

EKRE: Praegu on õige aeg Eesti-Vene piirilepingult allkiri tagasi võtta!

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon kutsub üles valitsust tagasi võtma allkirja Eesti-Vene piirileppelt ning mitte nõustuma Venemaa jätkuva okupatsiooniga Tartu rahu järgsetel Eesti aladel.

Täna hääletab Riigikogu EKRE fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tagasi allkiri 18.02.2014. alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliselt piirilepingult“ eelnõu (540 OE) üle.

EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul oli Eesti–Vene piirileppe sõlmimine Eesti endise välisministri Urmas Paeti ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi vahel ränk viga.

„Selle lepinguga nõustub Eesti Vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. Ühtlasi legaliseerib see alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgsetel Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, võttes meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest kompensatsiooni. Pole ühtegi sisulist põhjendust 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi võõrriigile loovutamiseks,“ ütles Helme.

„Ehkki piirilepet ei ole kummagi riigi parlamendis heaks kiidetud, on praegu õige aeg ratifitseerimisprotsess seisma panna. Venemaa on alustanud täiemahulist sõda Ukraina vastu ja ähvardanud vastusammudega kõiki Ukrainat abistanud riike. Piirileppe ratifitseerimisega edasiminek selles olukorras on riigireetmine. Putini režiim ei ole usaldusväärne lepingupartner. Ühtlasi annaks Eesti riik lepingult allkirja tagasi võttes jõulise hinnangu Venemaa vallutuspoliitikale ja oma naabrite ähvardamisele.“

Mõnede Reformierakonna poliitikute juttu, et uus piirileping tagaks paremini Eesti julgeoleku, peab Helme soovmõtlemiseks.

„Ukrainal oli Venemaaga nii maismaapiirileping kui ka mereväebaaside leping. Venemaa viskas need sujuva käeliigutusega prügikasti ja alustas sõjategevust lepingutest hoolimata. Mingisugust lisagarantiid loovutuslik piirileping meile ei anna,” ütles Helme.

“Eestil ei ole piirileppe sõlmimisega kiiret. Ükski diktaator või impeerium ei ole igavene, seni sobib meile ka praegune ajutine kontrolljoon, mis säilitab seto rahvakillule lootuse tulevaselt demokraatlikult Venemaalt saada tagasi oma põlised maa-alad.“

EKRE taotleb Vene vallutuspoliitikat õigustavate mälestusmärkide eemaldamist

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et eemaldada avalikust ruumist mälestusmärgid ja monumendid, mis on pühendatud Nõukogude ja Vene armee vallutustegevuse õigustamisele ja heroiseerimisele.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liige Paul Puustusmaa juhib tähelepanu, et Eesti iseseisvuse taastamise aktiga 20. augustil 1991. aastal jäeti selja taha etapp, kus Eesti maad ja rahvast sunniti osalema Venemaa revanšistlikus sõjapoliitikas.

„Ometi on Eestis säilinud terve rida jõulise sümboolse tähenduse ning mõjuga mälestusmärke ja -sambaid, mis kiidavad Vene vallutusarmee tegevust ja legitimeerivad Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimist,“ ütles Puustusmaa. “Olukorras, kus Venemaa on taas alustanud vallutussõda Euroopas, on aeg vabaneda Vene imperialismi- ja sõjapoliitikat õigustavatest mälestusmärkidest.” 

Puustusmaa sõnul tuleb valitsusel luua õiguslikud alused, et Vene riigi armee tegevust heroiseerivad mälestusmärgid avalikust ruumist korrektselt teisaldada.

 

 

EKRE tahab Eestis elavatel Vene kodanikel keelata relva omamise

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, millega lubataks tulirelvi omada üksnes Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikel ning võimaldataks Eesti relvaloaeksamit sooritada ainult eesti keeles.

Eelnõu üle andnud Riigikogu liige Anti Poolamets juhib tähelepanu, et Eestis elab 2020. aasta avalike andmete järgi ligi 1300 Vene Föderatsiooni kodanikku ja määratlemata kodakondsusega isikut, kes omavad Eesti relvaluba ja tulirelvi.

„Nende seas on ligi 375 sportlaskurit, kellel on õigus omada suuri padrunikoguseid. Pole saladus, et osa neist on Putini Venemaa agressioone toetavate vaadetega. Sotsiaalmeediakontodel poseeritakse Venemaa sümboolikaga, samuti on dokumenteeritud juhtumeid, kus võistlusel tõuseb grupp Eesti relvaluba omavaid laskureid püsti ja laulab üheskoos Vene hümni. Samuti käib vene laskurklubidel tihe koostöö Venemaa laskesportlaste ja -instruktoritega,“ ütles Poolamets.

„Tegu on suure sisejulgeolekuriskiga. Vene julgeolekuasutustel võib tekkida huvi leida Vene kodanike hulgast isikuid, kelle abil ühiskonda destabiliseerida. Ukrainas on kasutatud riigile ebalojaalseid Venemaa kodanikke Ukraina-vastases tegevuses juba alates 2014. aastast.“

Poolamets möönab, et ka praegune relvaseadus võimaldab isiku relvaluba peatada, kui ilmneb kahtlus, et ta võib ohustada Eesti julgeolekut. “Küll aga ei ole praeguse sõja taustal otstarbekas hakata 1300 relvaomaniku tausta ja meelsust individuaalselt uurima, see oleks töö- ja ressursimahukas, mistõttu on põhjendatud, et agressiivselt käituva riigi kodanikel ei võimaldata Eestis relva omada.“

EKRE eelnõu näeb ka ette, et relvaloa taotlemiseks vajaliku relvaeksamit saab sooritada ainult eesti keeles.

„Riigikeeles eksamite sooritamine annab suurema kindluse relvaomanike seaduskuulekamale ja teadlikumale käitumisele. Relvaluba taotlev isik peaks oskama riigikeelt, et mitte seada iseennast ja oma kaasmaalasi relva käitlemisel ohtu, suhelda ja hoiatada teisi inimesi ning saada aru temale antud korraldustest,“ ütles Poolamets.

„Kehtiv seadus sätestab ühtlasi, millal peavad need isikud relvad ära andma, kes eelnõu järgi relvi enam omada ei tohi. Kõige rohkem on nende hulgas Vene Föderatsiooni kodanikke. Vastavalt seadusele saavad nad relvad kolme kuu jooksul ära müüa või need sundvõõrandatakse.“

Poolametsa sõnul aitab seadusemuudatus tagada Eesti Vabariigi julgeolekut ning vähendab õiguskaitseorganite koormust uurida Venemaa, Valgevene ja teiste riikide kodanike tausta relvaloa omandamisel, samuti langeb ära edaspidine järelevalvekohustus.

EKRE: Eesti riigi valmisolekut kriisideks tuleb oluliselt tõsta

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise, milles juhib tähelepanu vajadusele tõsta elanikkonna kaitset sõjalise agressiooni puhul.

Arupärimise üle andnud Kert Kingo juhtis tähelepanu, et Venemaa on Ukraina vastu agressiooni läbi viinud 2014. aastast.

„Nüüd on Venemaa vallandanud sõja mõõtmetes, mida pole Euroopas nähtud 1945. aastast. Linnade ja külade pommitamine on tekitanud humanitaarkatastroofi. Venemaa president on ähvardanud NATO liikmesriike. Kaitsejõudude valmisoleku kõrval on sama tähtis elanike kaitse sõjalise agressiooni korral. Elanikkonnakaitse on jäänud Eestis suures osas paberile ning Eestis ei ole sõja puhuks korras varjendit isegi põhiseaduslikel institutsioonidel, rääkimata kogu rahva varjenditesse paigutamisest,“ ütles Kingo.

„Eesti vedelkütuse varu hoitakse suures osas välismaal ning mereblokaadi korral ei saa seda Eestisse tuua. Eesti Varude Keskus on oma töö algusjärgus. Riigi toiduvaru suurus on 1400 tonni, millega kaetakse elanikkonna toiduvajadused üksnes kolmeks päevaks. Eesti riigi valmisolekut kriisideks tuleb oluliselt tõsta.“

EKRE fraktsioon soovib peaminister Kaja Kallaselt teada, kuidas toimub elanike hoiatamine sõjaolukorra puhkemisel, millistes Eesti linnades, asulates või alevikes on töökorras õhuhäiresireenid ning kuidas on korraldatud kaitsevahendite, ravimite, toiduainete ja kütuse kiire elanikele toimetamine. 

EKRE tegi ettepaneku anda nädalavahetusele langevate riigipühade eest lisapuhkusepäevi

 
 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tegi ettepaneku kehtestada töölepinguseaduses põhimõte, et nädalalõpule sattuva riigipüha puhul saab vaba päeva välja võtta põhipuhkuse ajal.

Töölepinguseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogule üle andnud Anti Poolametsa sõnul peab enamik inimesi ebaõiglaseks, et riigi poolt lubatud puhkepäevi ei saa kasutada, kui need satuvad iganädalastele puhkepäevadele.

„Eesti töötajate töökoormus on kõrge ja tervisenäitajad ei ole uuringute alusel head, mistõttu vajatakse rohkem puhkust. Eestis töötatakse oluliselt rohkem kui Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Samas on meie inimeste keskmine eluiga ja tervena elatud aastad madalamad,“ ütles Poolamets.

„Töötervishoiu eksperdid leiavad, et töötajad vajavad taastumiseks pikemaid puhkusi. Ajaliselt mõeldakse selle all 20-päevaseid ja pikemaid puhkusi. Selle aja jooksul jõutakse tööväsimusest ja pingetest välja puhata. Pikematel puhkustel on mõju töömotivatsiooni kasvule, aidates kaasa ka töötajatele paremale tervisele.“

Poolamets juhib tähelepanu, et EKRE eelnõu võimaldab tööandjal lisanduvaid päevi kompenseerida nii, et need lisatakse põhipuhkusele.

„Varem on pakutud lahendusi, et nädalalõpule langenud riigipüha eest saab puhkepäeva järgneva nädala esmaspäeval, ent see võib tööandjale tekitada tarbetuid piiranguid ettevõtte töös. Põhipuhkuse pikendamine mõne päeva võrra häirib töörütmi vähem,“ märgib Poolamets.

„Ka ei ole tõsist ohtu, et lisapuhkusepäevad Eesti majandust negatiivselt mõjutaks. Aastas on pühade ja tähtpäevade seaduse järgi kümme riigipüha, aga näiteks tänavu langeb puhkepäevadele viis liikuvat riigipüha. Viis lisapuhkusepäeva aastas mõjub Eesti tööviljakusele toetavalt.“

Lisapuhkepäeva ei antaks riigipüha eest, mis on alati pühapäeval: ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha ei kompenseerita vaba päevaga.

EKRE tahab lihtsustada kodus sündinud laste registreerimise korda

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tahab muuta perekonnaseisutoimingute seadust, et kodus sündinud last oleks võimalik probleemideta registreerida.

Riigikogu liikme Anti Poolametsa sõnul on EKRE esitatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk täiendada lapse andmete registreerimise korda.

„Eelnõu on vajalik, et lõpetada olukord, mille tõttu kodus sündinud lapsi ei saa registreerida. Kui toimub ootamatu sünnitus või kodusünnitus ning ema ei jõua haiglasse, siis tekib olukord, mille puhul laps võib jääda registreerimata, sest praegu saab sünnitõendi välja anda ainult meditsiiniteenuse osutaja. Ametnikud keelduvad registreerimast last, kes tuleb ilmale väljaspool tervishoiuteenuse osutaja vaatevälja. See omakorda tähendab, et lapsele ei saa panna ametlikku nime, võtta toetusi ega puhkust,“ ütles Poolamets.

„Tõsi, meditsiinisüsteem püüab sellise jäiga käitumisega pärssida assisteerimata kodusünnitusi, mis võivad olla ohtlikud, aga riik ei tohi tekitada oma kodanikele absurdseid probleeme. Ajakirjanduse vahendusel oleme kuulnud lugusid kodus sündinud lastest, keda isegi järgmisel päeval haiglas ei registreeritud, sest haigla asus seisukohale, et kuna nemad sündi pealt ei näinud, ei saa nad olla kindlad, kust ja kellelt laps tegelikult tuli. Ainus variant probleem lahendada on minna kohtusse ja tõestada põlvnemist DNA-testi abil.“

Poolametsa sõnul ei tohiks laps ja tema vanemad sattuda juriidilisele eikellegimaale ning läbida keerukat kohtumenetlust, et lapse põlvnemist kinnitada.

„Probleem on tõsine seda enam, et sünnitushaiglad on paljudes kohtades pika vahemaa kaugusel ja kodusünnitusi toimub rohkem. Lapsed peavad saama registreeritud lihtsama menetlusega, kui üksnes kohtu kaudu. Selleks näeb seadusemuudatus ette, et eelpool kirjeldatud juhtudel annab registreerimiseks vajaliku tõendi välja perearst. Perearst teab oma nimistusse kuuluvaid isikuid kõige paremini ning omab ülevaadet oma perearstikeskuse alla kuuluvate inimeste terviseandmetest,“ ütles Poolamets.