EKRE fraktsioon: riik peab lõpetama Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmise
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Siim Pohlak andis täna parlamendis fraktsiooni nimel üle Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse ettepanek kaotada riigikogu liikme kuluhüvitised. Sarnase eelnõu on rahvuskonservatiivid esitanud varem kaks korda, kuid kummalgi korral pole see läbi läinud.
“Viimastel aastatel kulub erakondade rahastamisele üle viie miljoni euro maksumaksja raha aastas. Sellele lisanduvad Riigikogu liikmete palgad ja kuluhüvitised. Praegu kehtiva seaduse järgi hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud korras. Ühes aastas kulub Riigikogu liikmete kuluhüvitiste peale praegu 1,96 miljonit eurot,” seisab ettepanekus. “2023. kevadel ametisse astunud Riigikogu saadikud on napilt poole aastaga kulutanud üle 500 000 euro kuluhüvitisteks ajal, kui riigieelarve on suures miinuses. Riigikogu liikmel on kuluhüvitiste raames võimalik liisida ka autot kuni 450 euro eest kuus. Kuluhüvitised tänasel kujul ei täida oma eesmärke.”
Tavakodanikud peavad oma kulud, sealhulgas autoostud ja liisingud tegema põhipalga arvelt, ent Riigikogu liikmed on justkui priviligeeritud kodanikud, kellele sama põhimõte ei kehti. Riigikogul on selles olukorras võimalus arvestada rahva tahtega ning hoida kokku kulutusi, mis on Eesti olusid arvestades ebamõistlikult suured. Uuringud kinnitavad ühiskonna ülekaalukat toetust erakondade ja poliitikute rahastamise vähendamisele.
Olukorras, kus valitsuskoalitsioon otsib katteallikaid valimislubaduste täitmiseks, oleks esimeseks lihtsaks ja vajalikuks tulude leidmise kohaks lastetoetuste tõstmiseks või sotsiaalmaksu langetamiseks just kuluhüvitised ja riigieelarvelised eraldised erakondadele.
Esitatud eelnõu vähendab riigi kulusid ega nõua asemele mingite katteallikate leidmist. Kuluhüvitiste küsimus on olnud ka selleks probleemiks, mis kahandab kodanike usaldust oma rahvaesinduse suhtes. Esinduskogu usalduse kasv aga aitab kaasa riigivalitsemise legitiimsuse kasvule. Kuluhüvitiste kaotamine aitab säästa riigi valitsemiskulusid ning looks vajaliku eeskuju rahvaesindajate poolt, kes tahavad kärpida erinevaid kulusid riigi toimimise juures.
Eelnõu ei too kaasa täiendavate rakendusaktide vajadust ja seadus jõustub üldkorras.
EKRE nõuab Riigikogu juhatuselt nende arupärimiste päevakorda panemist, mille tähtaeg on saabumas
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon saatis riigikogu juhatusele pöördumise, milles nõuab, et koostades järgmise töönädala täiskogu päevakorda, lisataks sinna kõik EKRE fraktsiooni poolt esitatud arupärimised, mille vastamistähtaeg on saabunud.
14. septembril täitus vastamistähtaeg üheksal EKRE fraktsiooni arupärimisel, mis käesoleva nädala päevakorras ei kajastunud.
Näiteks võrdse kohtlemise kohta tööelus, regionaalarenguga seoses kavandatava maksutõusu kohta, rohepöörde elluviimise kohta Eestis jne.
18. septembril saabub järgmiste EKRE fraktsiooni arupärimiste vastamise tähtaeg. Näiteks regionaalministri vastutusvaldkonna ja elanikkonna kavandatava maksukoormuse tõusu kohta.
Lisaks juhib EKRE tähelepanu asjaolule, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon andis tänavu 25. aprillil riigikogu menetlusse relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi 97 lõige 2 sätestab, et eelnõu esimene lugemine peab toimuma riigikogu täiskogus seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates. Eelmainitud eelnõu puhul on seitsme töönädala tähtaeg 19. september.
13. septembri seisuga, ei ole õiguskomisjon eelmainitud eelnõu osas seisukohta kujundanud ega seda esimesele lugemisele saatnud.
Riigikogu juhatusel palutakse tagada eelnõude jõudmine täiskogusse kodu- ja töökorra seaduses sätestatud aja jooksul.
Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ei nõustunud panema riigikogu esmaspäeval sügisese istungjärgu avaistungil päevakorda 17 tähtaja ületavat arupärimist, mille EKRE oli esitanud ning mis ootavad vastust. Sellega rikub Hussar põhiseadust.
EKRE: Homoabielu eelnõu kiirkorras Riigikogu õiguskomisjonist läbirammimine on vastuvõetamatu ja häbiväärne
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni saadikud Kert Kingo ja Varro Vooglaid lahkusid tänaselt Riigikogu õiguskomisjoni istungilt protestiks võimuliidu otsusele suruda homoabielu eelnõu komisjonist läbi ilma sisulise aruteluta.
Kert Kingo juhib tähelepanu, et valitsus andis niinimetatud homoabielu seadustamise eelnõu parlamendi menetlusse eile õhtul kell 17.17. „Õhtul kell 21.49 saadeti komisjoni liikmetele kiri, et muudetakse teisipäevast ehk tänast kell 14 algavat komisjoni töökava ja asendatakse esialgsed arutelupunktid homoabielu eelnõuga. Eelnõu maht koos seletuskirjaga on kokku 174 lehekülge. Tavapäraselt jäetakse komisjoni liikmetele materjalidega tutvumiseks aega umbes nädal, et eelnõu esimesele lugemisele ettevalmistamisel eelnõud tutvustama tulevale ministrile ja ametnikele oskaks sisulisi küsimusi esitada. Sel korral jäeti kardinaalselt ühiskonna alusväärtusi muutva eelnõu läbitöötamiseks meile ainult loetud öötunnid, kuivõrd täna hommikul kell 10 algas täiskogu istung. On ilmne, et võimuliidu eesmärk on surmata igasugune arutelu nii suures saalis kui ka komisjonides. Esitasime komisjoni algul oma protesti, kuid koalitsioon surus oma häälte enamusega homoabielu eelnõu komisjoni päevakorda,“ ütles Kert Kingo.
Varro Vooglaiu sõnul lahkusid EKRE esindajad istungilt protesti märgiks. „Niisugust valemängu ei või kaasa mängida. Osalemine niisuguses arutelus, kus meile ei ole antud elementaarset aega kokku 174 leheküljel esitatud eelnõu ja seletuskirjaga tutvumiseks ning kus kõik on ette ära otsustatud, oleks absurdne ja üksnes legitimeeriks elluviidavat teerullitaktikat. “Homoabielu” seadustamise ja sellega ühes homoseksuaalidele lapsendamise õiguse eelnõu kiirkorras õiguskomisjonist läbirammimine on täiesti vastuvõetamatu ja häbiväärne,“ ütles Varro Vooglaid.
„Teerulliga ülesõitmist tuimalt jätkates näitab koalitsioon, et jutud soovist ja valmisolekust midagi sisuliselt arutada on vaid avalikkuse eksitamiseks mõeldud manipulatsioon. Reaalselt ei ole neil mitte mingit sellist valmisolekut – on vaid soov kõige suuremad sigadused võimalikult kiiresti ära teha, maksku mis maksab.“
16.05.2023
EKRE alustab Riigikogus täiemahulist obstruktsiooni valitsuse poliitika pidurdamiseks
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon alustab Riigikogus täiemahulist obstruktsiooni, et takistada valitsusel langetada peretoetusi ja tõsta makse.
EKRE esimehe Martin Helme sõnul plaanib praegune valitsus läbi suruda poliitikat, mis Eesti elu edendamise asemel viib riigi hävingukursile.
“Rahva sündimuse tõstmiseks on hädavajalik, et riik suuri peresid igakülgselt toetaks, mitte toetust ei vähendaks. Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, tuleb majandust hoogustada, milleks on parim viis maksude langetamine, mitte tõstmine. Praegune valitsus ehitab hääbuva rahvastiku ja kiratseva majandusega Eestit. Me ei lase sellel juhtuda,” ütles Helme.
Helme sõnul kavatseb EKRE fraktsioon koostöös Keskerakonna ja Isamaaga kasutada kõiki Riigikogu kodukorras ette nähtud võimalusi, et valitsuse poliitikat pidurdada.
“Alustame obstruktsiooni mahus, mida ei ole Riigikogus veel nähtud. Valitsuse ähvardus suruda oma poliitikat läbi ilma sisulise aruteluta ehk kobareelnõudena ja usaldushääletusi appi võttes ei jäta meile muud võimalust,” ütles Helme.
“On oluline meeles pidada, et valitsusel puudub rahva mandaat oma plaanide elluviimiseks – valimiskampaanias vaikiti nii peretoetuste kallale minekust kui ka maksutõusudest. Meie eesmärk on rahvale valetanud ja pettusega võimule saanud valitsus esimesel võimalusel kukutada.”
EKRE soovib muuta seadust, et lõpetada ebausaldusväärsed ja põhiseadusele mittevastavad e-valimised
Eesti Konservatiivse Rahvaerakond andis täna Riigikogu menetlusse Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis lähtub eesmärgist lõpetada nimetatud institutsioonide valimistel elektroonilise hääletamise kasutamine, et tagada valimiste usaldusväärsus ja vastavus põhiseadusele.
„Põhiseaduse kohaselt peaks Eesti olema demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Reaalselt on aga Eestis demokraatiaideaali teostamisega lood räbalad, sest rahvale ei ole tegelikult tagatud õigusi, mis võimaldaks teostada oma staatust kõrgeima riigivõimu kandjana,“ ütles erakonna nimel eelnõu üle andud EKRE saadik Varro Vooglaid, lisades, et osaks sellest probleemiks on puudulik valimiste korraldus, muu hulgas seetõttu, et elektroonilise hääletamise läbiviimine reaalselt ei vasta põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse ja salajasuse põhimõtetele ega ka valimiste jälgitavuse ja kontrollitavuse põhimõtetele.
„Just seetõttu pole sarnast elektroonilise hääletuse süsteemi võetud kasutusele mitte üheski teises Euroopa riigis,“ rõhutas Vooglaid.
Tema sõnul peaks püüdlus tagada, et valimised viidaks läbi usaldusväärselt, olema meie ühine huvi ja isegi kohustus.
Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 60 sätestab, et Riigikogu valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine on salajane.
Veebihääletuse puhul salajasus tagatud ei ole. Sellega vastandub e-hääletamine Eestis nii valimiste üldkehtivale põhimõttele kui otseselt Eesti põhiseadusele. Tagatud ei ole ka Eesti põhiseaduses nõutud ühetaolisus, kuna e-hääletuse viis Eestis erineb paberhääletamise viisist.
Selleks, et valimistulemus oleks usaldusväärne, peab olema tagatud selle kontrollitavus kahel viisil: valija peab saama kontrollida, et tema antud hääl laekus ning valimiste vaatlejad peavad saama kontrollida, kas kõik laekunud hääled loeti õigesti.
Eestis on e-hääletust kasutatud alates 2005. aastast ning Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti e-hääletus üleriigilistel valimistel kasutusele. Praeguseks on aga selgunud, et Eesti e-hääletuse süsteem ei ole teistele riikidele eeskujuks, seda pole mujal kasutusele võetud või on selletaolistest loobutud just arusaadavuse, universaalse kontrollitavuse ja salajasuse puuduse tõttu, mis teeb veebivalimised ebausaldusväärseks.
27.04.2023
EKRE esitas neli rahvusriiklust edendavat eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas Riigikogule ettepanekud piirata odava võõrtööjõu sissevoolu Eestisse, jätta valimisõigus kohalikel valimistel ainult kodanikele ning tõsta eesti keele staatust ühiskonnas.
EKRE soovib teha muudatusi välismaalaste seadusesse, et pöörata tagasi Eestisse odava tööjõu sissevool ning peatada Eesti ülikoolide ingliskeelestumine Eesti maksumaksja kulul.
Erakond tahab muuta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust, et volikogu valimistel omaksid hääleõigust ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.
Erakond soovib, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaksid eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele.
Samuti tahab EKRE tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid, sest praegused sümboolsed trahvid ei ole piisavad, et panna inimesi ja ettevõtteid keeleseadust täitma.
EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul esitati eelnõud Riigikogule lootuses, et ametisse astuv valitsus natukenegi seisaks meie rahva püsimajäämise ja elukvaliteedi eest.
„Uus valitsus alustas oma rahvale valetamisega, plaanides kehtestada makse, millest valimiskampaanias ei räägitud sõnagi. Muu hulgas lubas Kaja Kallas oma telereklaamis sini-must-valge püsimist Pika Hermanni tornis. Reformierakonnal on võimalik meie eelnõusid toetades näidata, et nende jutt sini-must-valge püsimisest ei olnud samasugune alatu vale nagu nende ülejäänud kampaania,“ ütles Helme.
EKRE fraktsiooni Riigikogus hakkab juhtima Martin Helme
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon valis esmaspäeval fraktsiooni esimeheks Martin Helme. Fraktsiooni aseesimeesteks valiti Siim Pohlak ja Helle-Moonika Helme.
EKRE fraktsiooni kuuluvad veel Mart Helme, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Ants Frosch, Kalle Grünthal, Varro Vooglaid, Jaak Valge, Alar Laneman, Rene Kokk, Leo Kunnas, Evelin Poolamets, Rain Epler, Kert Kingo ja Arvo Aller.
EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on Riigikogu uue koosseisu esimesed hääletused ja poliitikute sõnavõtud näidanud, et Eestis on tänasest alates sisuliselt ainult kaks poliitilist parteid.
„Esimesse ehk liberaalide ühisparteisse kuuluvad peale valitsuskoalitsiooni ka Reformierakonnaga kokku mängivad Keskerakond ja Isamaa. Teiseks parteiks on ainus tegelik opositsioonierakond ehk EKRE, kes jätkab võitlust põhiseaduses ette nähtud Eesti rahvusriigi eest. Teeme kõik endast oleneva, et pidurdada uue valitsuse laastamistööd ning päästa kodumaine majandus ja elu väljaspool Tallinna,“ ütles Helme.
EKRE: Riik peab tulema inimestele appi ning langetama toiduainete ja ravimite käibemaksu!
Riik peab tulema inimestele appi ning langetama toiduainete ja ravimite käibemaksu!
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et langetada toiduainete ja ravimite käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 5 protsendile.
EKRE fraktsiooni aseesimehe Siim Pohlaku sõnul toetaks käibemaksu langetamine inimeste toimetulekut, teeks toidukaubad ja ravimid kättesaadavamaks ning parandaks elanikkonna tervist ja elukvaliteeti.
„Riik peab inimestele appi tulema. Eestis vaesuvad inimesed Euroopa kiireimas tempos, inflatsioon püstitab taasiseseisvumisaja rekordeid, kodulaenumaksed tõusevad, ettevõtted pankrotistuvad ja inimesed jäävad tööta. Üüratute energiahindade tõttu töötab ka suur osa Eesti toiduainetööstusest ellujäämise piiril. Enamik toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30%,“ ütles Pohlak.
„Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% rahvastikust ehk üle 300 000 inimese, seda on ligi 30 000 võrra rohkem kui 2020. aastal. On prognoositav, et suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk suureneb majanduskriisi tõttu tänavu veelgi.“
Pohlak osutab, et samal ajal on Eesti üks neljast kõige kõrgema toiduainete käibemaksuga riigist Euroopa Liidus.
„Sarnaselt Eestile rakendatakse 20% käibemaksumäära toiduainetele Bulgaarias, Leedus on standardmäär 21% ja Taanis 25%. Enamikus EL-i liikmesriikides kehtib toiduainetele soodsam käibemaksu, mis jääb sõltuvalt riigist ja tootegrupist vahemikku 0-15%. Näiteks Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib kohalikele värsketele puu- ja köögiviljadele viieprotsendiline käibemaks. Eesti praegune 20 protsendine käibemaksumäär seab ebasoodsasse olukorda nii Eesti tarbijad kui ka kodumaised toidutootjad,“ ütles Pohlak, lisades, et ravimite käibemaksu on viimastel aastatel langetanud näiteks Island, Kreeka, Tšehhi ja Sloveenia.
Pohlak juhtis tähelepanu, et Eesti leibkondade eelarvest võtavad toit ja ravimid suurima osa.
„Juba enne hüppelise hinnatõusu algust moodustasid Eestis toiduhinnad 96% Euroopa Liidu keskmisest, samal ajal, kui ostujõu pariteeti arvestades on meie SKT 82 protsenti EL-i keskmisest. See tähendab, et toidu hinnad olid Eestis suhteliselt kallid juba enne tänavust hinnašokki,“ ütles Pohlak.
„Käibemaksulangetus 20 protsendilt 5 protsendile leevendaks karmi hinnatõusu, tõstaks Eesti toidujulgeolekut ja parandaks kodumaise majanduse konkurentsivõimet. Kvaliteetne toit ja ravimid muutuksid sadadele tuhandete inimestele kättesaadavamaks.“
EKRE: Ukrainast tulnud mehed, kes kuuluvad mobilisatsiooni alla, tuleb tagasi oma kodumaad kaitsma saata
Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas riigikogu otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek muuta töökorraldust ja õigusakte, millega keeldutakse nendele Ukrainast Eestisse tulnud 18–60-aastastele meestele ajutise kaitse andmisest, kes kuuluvad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi mobilisatsiooni alla, samuti saata need isikud, kellel ei ole luba Ukrainast lahkuda, koostöös Ukraina riigiga tagasi nende kodumaale, et toetada Ukraina kaitsevõimet.
„Viimastel kuudel on Eestisse tulnud Ukraina põgenike seas järsult suurenenud meeste osakaal. Ajutise kaitse andmisel aga ei arvestata, kas nad on Ukrainast lahkunud legaalselt. Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida. Samuti õõnestab Eesti Ukraina võitlusmoraali, murendades usku Ukraina võidu võimalusse. Tõelised liitlased nii ei käitu,“ ütles eelnõu autor Jaak Valge.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on 18. juulist kuni 28. augustini üle idapiiri tulnud põgenike hulgas alaealisi 17%, naisi 39% ja mehi 44%. Viimastest oli vaid 10% vanuses 60 ja rohkem. Seega olid täisealistest põgenikest umbes pooled mehed vanuses 18-60.
Ajutise kaitse saanutest on 18-60 aastasi mehi praegu üle viie tuhande ning ka nende osakaal suureneb järjest, nende hulgas on palju või suurem osa isikuid, kel on keelatud Ukrainast lahkuda.
Ajutise kaitse andmisel ja üle piiri tulijate puhul seda ei kontrollita. Koostöö Ukraina institutsioonidega on nõrk, ning kui isegi selgitatakse välja, et isikutel puudub õigus riigist lahkuda, ei johtu sellest mingeid edasisi tegevusi.
Seega õõnestab Eesti valitsus Ukraina kaitsevõimet, aidates võitlusvõimelistel meestel Ukraina kaitsmisest kõrvale hoida.
Vajalik on koheselt asuda kontrollima lõunapiiri Lätiga ning piiriületusi lennujaamades ja sadamates.
Ajutise kaitse andmisel tuleb selgitada, kas tegemist pole illegaalselt Ukrainast lahkunutega. Viimastele tuleb ajutisest kaitsest keelduda ning nad Ukrainasse tagasi suunata. Isikud, kellele on antud ajutine kaitse, kuid kellel pole olnud õigust Ukrainast lahkuda, tuleb välja selgitada ning nad samuti Ukrainasse tagasi suunata.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kehtestas juba Venemaa agressiooni alguses keelu 18-60 aastastele meestele riigist lahkuda. Mainitud keeld ei kehti puuetega inimestele, üksikisadele ega isadele, kellel on kolm või enam last, samuti neile, kes õpivad välismaal ülikoolis, elutähtsat kaupa vedavatele autojuhtidele, alalise elamisloaga välismaal viibivatele isikutele ning mõningatele erialaspetsialistidele.
EKRE: Venemaa terroristlikuks kuulutamisega peavad kaasnema selged poliitilised sammud
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas Venemaa terroristlikuks kuulutamise eelnõusse viis parandusettepanekut, et parlamendi avaldus ei jääks ainult deklaratiivseks.
„Kõigepealt peame vajalikuks ümber lükata libauudise, nagu ei toetaks osa meie fraktsioonist Riigikogus kavandatavat avaldust. Seni on parlamendis kehtinud põhimõte, et toetust eelnõule näitab hääletus, mitte eelnõu esitajate hulk. Meie fraktsioon kavatseb avaldust toetada ja meie saadikud on selle algatajate seas,“ ütles EKRE esimees Martin Helme. „Küll aga peame vajalikuks avalduse teksti täiendada, et see ei jääks tavaliseks parlamentaarseks poosi võtmiseks ja omaks ka praktilist väärtust. Venemaa terroristlikuks kuulutamisega peavad kaasnema selged poliitilised sammud.“
EKRE fraktsiooni ettepaneku kohaselt peaks Riigikogu avalduse tekstis sisalduma üleskutse kõigile Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidele kutsuda Moskvast tagasi oma suursaadikud ning sulgeda Venemaal kõik muud diplomaatilised esindused peale suursaatkonna.
„Diplomaatiliste esinduste taseme vähendamine saadab selge ja ühese sõnumi Venemaa rahvusvahelise staatuse vähenemisest. Tegemist on konkreetse ja arusaadava sammuga Venemaa diplomaatilise staatuse vähendamiseks,“ selgitas Helme.
„Samuti peaks avalduses sisalduma üleskutse mitte lubada Vene kodanikele varjupaiga saamist EL-i liikmesriikides ning anda Venemaale välja mobilisatsiooni alla kuuluvad kodanikud. Julgeolekuasutuste hinnangul kujutavad mobilisatsiooni eest põgenevad Vene kodanikud endast selget ohtu, sest nende hulgas on ka sabotööre ja provokaatoreid. Eestil ja teistel EL-i riikidel puudub moraalne kohustus aidata agressorriigi kodanikke, kes toetavad ülekaalukalt selle riigi poliitikat.“
EKRE fraktsiooni hinnangul peaks Riigikogu avaldus kutsuma ühtlasi Eesti valitsust üles teavitama Vene võime Eesti otsusest loobuda edasisest piirilepingu sõlmimise protsessist, kui Venemaa nõuab selle raames Eesti poolelt seadusliku territooriumi loovutusi.
„Olukorras, kus Riigikogu võtab mõistetavalt ja põhjendatult väga selge positsiooni Ukraina territoriaalse terviklikkuse suhtes ning kinnitab üle, et vägivaldselt riigist eraldatud territooriumite loovutamist ei saa ega tohi tunnustada, on mõistetamatu, miks Eesti ise on jätkuvalt valmis Teise maailmasõja käigus meilt vägivaldselt eraldatud territooriumitest loobuma. Loovutusliku piirilepingu protsessi peatamine tuleb välja öelda nii poliitiliselt kui ka diplomaatiliselt,“ ütles Helme.
EKRE parandusettepaneku kohaselt peaks Riigikogu avalduses sisalduma ka üleskutse Eesti valitsusele sulgeda piiriületus Eesti–Vene piiril, et minimeerida julgeolekuriski Eesti suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
„Eesti idapiir on kujunenud üheks oluliseks liikluskoridoriks Vene kodanikele ja kaupadele. Tegemist on Venemaa vastaste sanktsioonide mõtte ja kaalu kahjustamisega. Samuti liigub üle idapiiri Eestisse massiliselt inimesi, kellel on korraga mitme riigi, näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Armeenia passid, kuid kelle meelsust me ei suuda kontrollida. Ulatuslik liiklus idapiiril kujutab endast selget julgeolekuohtu Eestile,“ selgitas Helme.
EKRE fraktsioon peab samuti vajalikuks, et Riigikogu avalduses kutsutaks Eesti valitsust üles kiirendatud korras relvitustama Eestis viibivad Venemaa ja Valgevene kodanikud.
„Eestis viibib seaduslikult umbes 80 000 Vene Föderatsiooni kodaniku. Neist tuhandetel on relvad. Tõdedes, et Venemaad valitseb terroristlik režiim, tuleb tunnistada reaalsust, et taoline režiim kasutab oma kodanikke teistes riikides enda poliitika instrumentidena. Venemaa ja tema liitlase Valgevene kodanikud, kellel on Eestis relvad, kujutavad endast Eestile julgeolekuohtu ning nad tuleks viivitamatult relvitustada,“ ütles Helme.
