Peaminister ei adu Euroopat tabanud kriisi suurust ja tõsidust

Esmaspäeval 26.oktoobril vastas peaminister Rõivase EKRE fraktsiooni arupärimisele seoses Euroopat tabanud migratsiooni- ja pagulaskriisiga. Konservatiivid soovisid teada, miks on järsult suurendatud vastuvõetavate migrantide hulka, kes andis selleks mandaadi ja kas see pädeb, samuti kuidas on valitsus valmis rändkriisi halbu mõjusid tõrjuma või ära hoidma, mis saab piirkontrollist, õiguskaitsest ja riigieelarvest kui kriis peaks eskaleeruma – sõnaga, milline on riigi valmisolek selleks, jne.

Taavi Rõivase vastused olid konservatiividest saadikute vaatevinklist ebarahuldavad ja jätsid üsna ebapädeva mulje. Nii näiteks vastas Rõivas küsimusele pagulaste arvu suurendamise kohta 180-lt 553-e peale väga lihtsalt “Paraku oli juba augustiks rändesurve teatud liikmesriikidele, sh näiteks Itaalia, Kreeka, Ungari, hüppeliselt kasvanud, mistõttu esitas Euroopa Komisjon 9. septembril täiendava ettepaneku eesliiniriikide abistamiseks sinna saabunud kaitset vajavate isikute ümberpaigutamise kaudu” Kuna Euroopa Komisjon palus abi täiendavate migrantide laialijaotamisel, siis Eesti valitsus seda ka solidaarsusest tegi. Näib, et peaministri, siseministri ja teiste valitsuskoalitsiooni liimete näol on tegemist väga tugevat brüsselimeelset föderaalset Euroopat pooldavate inimestega, kes ei hooli karvavõrdki liikmseriikide rahvuslikest huvidest ega ka meie kohapealsest otsustusõigusest. Selge on see, et kui EK tahab seda kvooti veelgi suurendada, pole Rõivase valitsusel asja vastu midagi, suurenegu vastuvõetavate arv kuitahes kõrgeks, sest mingit lage ju seatud ei ole. Mandaadi pädevuse osas, arvas Rõivas, et selleks piisab täiesti vaid valitsuse ja Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) enamusotsusest. See tõestab veenvalt, et peaminister tõlgendab Euroopa Liidu õigust kõrgemalt Eesti riigi õigustest, mis aga rahvuskonservatiivide meelest õige pole. See tähendab tegelikult kitsa grupi inimeste heakskiitu väljastpoolt Eestit tulnud otsustele. Selline poliitika oli laialt käibel ja väga tuttav nõukogude ajast, vaevalt 25 aastat tagasi, kui suunised saabusid Moskvast ja Eestil jäi üle need vaid heaks kiita.

Vastates raha ja muude praktiliste küsimuste kohta pagulaste osas, hämmastas kui vähe saab Taavi Rõivas aru, et tegu on äärmiselt tõsise Euroopat tabanud katastroofiga, mitte “tagasihoidliku” kriisiga nagu väitis peaminister. Rõivase vastuseid iseloomustas pime usk ja väsimatu korrutamine, et probleemidega saadakse hõlpsasti hakkama, puudutagu see kas rahalisi katteallikaid, pagulastele töö ja elamispindade leidmist ja pakkumist ning kriisiga hakkamasaamist üldisemalt. Samas tekitab see küsimusi. Praktika ju näitab, et hakkama ei saada isegi Eesti inimeste ees seisvate probleemide lahendamisega majanduskasvust ja heaolu tõusust rääkimata. Eestist lahkujate hulk on endiselt suur ning pole enam ei inimesi ega jõukust, et pagulasmassidega hakkama saada.