Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

EKRE toob Riigikogu suurde saali arutelu õigussüsteemi reformimise hädavajalikkusest

Neljapäeval, 15. novembril toimub Riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud riik” arutelu.

Riigikogus esinevad ettekannetega Politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna endine kriminaalasjade uurija ning Maksu- ja tolliameti endine erimenetluse jurist Kert Kingo, advokaadibüroo Tibar & Partnerid vandeadvokaat Urmas Simon, Harju maakohtu kauaaegne kohtunik Leo Kunman ja EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

„Kui EKRE tuli kevadel välja justiitsreformi ettepanekuga, tõmbus Eesti õigussüsteemi ladvik ringkaitsesse, raiudes, et reforme pole vaja. Kutsume nüüd Riigikogu ette kõnelema õigusvaldkonna asjatundjad, kes julgevad heita valgust süsteemi mädapaisetele,“ ütles EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme.

„Ühtlasi tuleme välja konkreetsete ettepanekutega, kuidas muuta Eesti õigussüsteem õiglasemaks ning tagada inimeste põhiõiguste kaitse riigi omavoli eest.“

Rohkem infot,

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme

mobiil 533 0002

EKRE fraktsioon pärib valitsuselt aru: miks jätkatakse kahjuliku apteegireformiga?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule arupärimise, milles palub tervise- ja tööministri selgitust, miks riik jätkab ravimite kättesaadavust halvendavat apteegireformi.

Arupärimise üle andnud Jaak Madison juhtis tähelepanu, et reformi tulemusel lõpetaks tegevuse ligi 50 haruapteeki, mis halvendab ravimite kättesaadavust eelkõige maal ja väikelinnades.

„Tuletame meelde, et riigi ülesanne on tagada avalike teenuste säilimine kõigile elanikele sõltumata nende elukohast,“ ütles Madison.

EKRE soovib minister Riina Sikkutilt vastust, kas ministeerium on tellinud või koostanud analüüsi, mis toimub linnades apteegiteenuse kättesaadavusega pärast haruapteekide sulgemist.

„Tunneme huvi, kas ministeerium on uurinud, kuidas suhtuvad haruapteekide sulgemisse eakate ja puuetega inimeste organisatsioonid ning kohalikud omavalitsused, kes korraldavad ühistransporti. Samuti soovime teada, milliseid meetmeid kavatseb ministeerium kasutusele võtta, et leevendada probleemi Ida-Virumaal, kus kavatsetakse sulgeda 17 apteeki. Näiteks Kohtla-Järve Oru linnaosas jääks lähim apteek kümne kilomeetri kaugusele,“ ütles Madison.

Rohkem infot,

Jaak Madison, EKRE fraktsiooni saadik

mobiil 58-171-349

Riigikogus loodi president Donald Trumpi toetusrühm

Täna loodi Riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute algatusel USA president Donald Trumpi toetusrühm.

Toetusrühma algataja Peeter Ernitsa sõnul omavad tänases geopoliitilises olukorras head transatlantilised suhted USA-ga üha suuremat kaalu.

„President Trump on selgelt väljendanud oma vankumatut toetust nii Eesti iseseisvusele kui pühendumist NATO liitlaskohustuste täitmisele. Sellele vaatamata näeme me kahjuks president Trumpi naeruvääristamist nädalast nädalasse ka Eestis,“ ütles Ernits.

„Kuigi Eesti on võrreldes USA-ga väike riik, on paljud president Trumpi poolt esile toodud probleemid ja eesmärgid samad ka meil. Tänavuses kõnes hoiatas USA riigipea globalismi ideoloogiat ellu viivate Maailmapanga ja IMF-i tegevuse eest. Need on aastakümneid tegutsenud selle nimel, et kapital saaks takistamatult üle piiride liikuda, piirates sellega riikide valitsuste võimalusi kontrollida rahvusvaheliste korporatsioonide tegevust. Trumpi sõnul on täna ainus tee globalismist tingitud hädade leevendamiseks rahvusriikide tugevdamine.“

Ernitsa sõnul vaevleb ka Eesti suveräänsuspuudulikkuse käes. „Ka Eesti ei saa olla nõus kõigega, mis talle ette pannakse. Ka Eesti peab lähtuma enda rahvuslikest ja riiklikest huvidest. Meie head liitlas- ja sõprussuhted on üheks selle garantiiks. Kuigi mitmed meist juba kuuluvad Eesti – USA parlamendigruppi, peame vajalikuks asutada lisaks sellele ka president Trumpi toetusrühm.“

Rohkem infot

Peeter Ernits

mobiil 51- 489-42 

EKRE fraktsiooni arvates ei tohi Rail Balticu projekt sellisel kujul käivituda

Rahandusminister Sven Sester vastas esmapäeval 13. veebruaril saadikute küsimustele Rail Balticu rahastamise asjus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme ütles arutelu Uutele Uudistele kommenteerides, et jutt 10 miljonit eurot aastasest ülalpidamiskulust on naeruväärne: „See on oluliselt väiksem kilomeetri kulu, kui me oma praeguse raudtee hooldamisele maksame. Kui arvestame, et Rail Baltic peaks olema ülikiire, üleni elektrifitseeritud, kaherealine ja mis kõik veel, siis Sesteri pakutud summa sisse ei mahu ei rongide hankimiskulu, piletite doteerimiskulu ega ka mitte elektrikulu, mis nende kiirete elektrirongide puhul oleks. See kõik saab olema arvatavasti mitukümmend miljonit enam“

Ka omaosaluse summade välja nõudmine Sesterilt oli Helme sõnul lootusetu. „Kas meie omaosalus on 80 protsenti nagu pikka aega räägitud või 85 protsenti, nagu Sester puldist mainis? 1 300 000 000 eurose projekti puhul on 5%-line vahe väga suur raha. Isegi projekti esimesel etapil ei tea me veel kas meie omaosalus on 300 või 400 miljonit, rohkem või vähem, ja mis selle eest saab: kas selle eest saab valmis vaid teetammi või ka peatused? Või valmis peatused ja sillad, aga sealt alt raudteed veel jooksma ei hakka? Või selle eest saab ainult maade võõrandamised, mille käigus põhiliselt ostetakse maid kokku nendelt inimestelt, kes teadsid juba 2007. aastal, kust see trass hakkab minema ning ostsid keset soid ja metsi endale maatükikesi?“

Helme avaldas imestust, kuidas saab sundida avalikkust sellist projekti heaks kiitma. “Kuidas saab Riigikogu sellist ebaselget projekti heaks kiita, kui me räägime suurusjärkudest, mis omaosaluse puhul on sama suur kui on meie iga-aastane riigikaitse eelarve? Kui me räägime suurusjärkudest, kus projekti lõppmaksumus hakkab lähenema terve aasta riigieelarve suurusele? Meile räägitakse müstilisest unistusest, viiest miljonist reisijast aastas. See tähendab, et 14 000 inimest päevas sõidaks Tallinna ja Kaunase vahel. Me räägime 15 miljonist tonnist kaupadest, samas kui praeguste Eesti raudteede peal liigub paar-kolm miljonit aastas. Tulge maa peale inimesed!“

Rahvuskonservatiivide fraktsiooni juht oli tõsiselt pahane. „Niimoodi ei saa valitseda riiki ja  käituda meie kõigi rahaga. See on katastroofiprojekt, mis tuleb ära hoida.“

Sesteri ütles saadikutele, et trassi ekspluatatsioonikuludeks oodetakse keskmiselt 10 miljonit eurot aastas. Tulu teenimist aga saab alustada raudteeühenduse käikuandmise järel ning senistes kulu- ja tuluanalüüsides on tasuvusperioodiks arvestatud 30 aastat, seega siis alles 2054. aastal. Rail Balticu väljaehitamiseks on kavandatud kuni 85% ulatuses kasutada Euroopa Liidu vahendeid, millele riik lisab juurde omapoolse finantseerimise. Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus on suurusjärgus projekti elluviimiseks 1,3 miljardit eurot, sealhulgas riigipoolseks omafinantseeringuks 250 miljonit eurot.

Täiendav RB Ernst & Youngi poolt tehtav tasuvusanalüüs, valmib kummalisel kombel tagantjärele ehk aprillis. Seegi on kahtlane asjaolu.

Rohkem infot,

Martin Helme, EKRE frakstiooni esimees

mobiil 53-300-002

EKRE fraktsioon: eelarve võib kokku võtta sõnadega liiga vähe, liiga hilja!

Täna 29.septembril toimus Riigikogus täiskogu istung, kus poliitilise avaldusega esines peaminister Taavi Rõivas ja suures osas keskendus see Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud 2016 aasta riigieelarvele. Ettekandele järgnesid sõnavõtud, kus iga fraktsiooni poolt rääkis üks inimene.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni juhi Martin Helme sõnul on valitsuse heakskiidu saanud eelarve tasakaal näiline, selle tulude pool on liiga optimistlik ja see ei pruugi kokku tulla.

“Lühidalt kokku võttes võiks öelda, et tegemist on riigi valitsemisega jätkuvalt Exceli tabeli järgi,” ütles Helme. Tuleb ka öelda seda, et needsamad kiidetud prioriteetsed valdkonnad, milleks on sotsiaalkulutused, julgeolek ja perede toetamine, võib kokku võtta sõnadega “liiga vähe, liiga hilja” ja eriti tuleb tähelepanu juhtida sellele, et põllumajandust tegelikult ei toetata. Kõik need numbrid, mis meile ette on siin käidud, ei aita tegelikult põllumajandust. Põllumajandusvaldkonna rahastus tegelikult ei suurene. Top-up’i jätkuvalt ei ole ja erakorralise kriisi lahendamise plaani ka ei ole.

Helme sõnul on eelarve teine häda, et seal puudub plaan majanduse käivitamiseks, puudub plaan põllumajanduse päästmiseks ja puudub ka plaan julgeoleku otsustavaks parandamiseks. “Kõik valdkonnad saavad näpuotsaga midagi juurde, et saaks raporteerida edu, aga sisuliselt on tegemist kestlikku kahanemise mõtteviisi eelarvega,” sõnas Helme.

EKRE fraktsiooni juhi sõnul on eelarve tulude kasvu pool paljuski petlik, sest kujutab endast raha tõstmist ühest taskust teise. “Suur osa tööjõumaksu laekumiste suurenemisest tuleb pensionikasvust ja avaliku sektori palgakasvust. Teine suur tulude kasv – aktsiisid –  tuleb aga inimeste taskust, kellel on sellevõrra vähem raha muudeks ostudeks ja kellele jääb sellevõrra vähem kätte nii lastetoetuste kasvust kui pensionitõusust,” rääkis ta.

Eelarvest tulevad välja ka mõned lõbusad kurioosumid, rääkis Helme. “Näiteks läheb Eesti riigile Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamine maksma umbes sama palju kui liitlasvägede kohaloleku tagamine ehk umbes 10 miljonit. See on täpselt see suhtelisuse küsimus, et ühe asja kohta on seda natuke palju ja teise asja kohta kuidagi natuke vähe. Me ei näe ka plaani Eesti inimeste tagasitoomiseks Eestisse. Kõik teame, et Eesti on pikas demograafilises languses ja seda langust teeb halvemaks või oluliselt halvendab Eesti inimeste lahkumine siit. Me teame, et umbes 70 000 tööealist elanikku elab väljaspool Eestit alaliselt, lisaks nende lapsed. Kui me saaksime kas või pooledki neist inimestest tagasi Eestisse, võtaks see meilt ära mitmeks-mitmeks heaks aastaks tööjõuturu pressingud ja võtaks ära selle probleemi, mis koormab praegu Eesti majandust, see on tootlikkuse kasvuga mitte kaetud olev palgakasv, mis vähendab ju meie konkurentsivõimet.”

Helme sõnul ei välista EKRE fraktsioon eelarve menetlemise ajal venitamistaktikat ja ööistungeid, kuid praegu neid plaanis veel pole. “Kindlasti esitame terve rea oma ettepanekuid nii tulu kui kulu poolele ja usun, et üht-teist on võimalik ka sisse hääletada,” sõnas ta.