EKRE riigieelarve muudatusettepanekud hoiaksid kokku ligi 270 miljonit eurot
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas oma muudatusettepanekud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõule, et hoida raha oluliselt kokku. Näiteks on ettepanek võtta raha ära Rail Balticu projektilt, samuti nähakse kokkuhoidu energeetikas taastuvenergia valdkonnas ja nn kliimamuutuste leevendamise osas. Kokkuhoiukohti oleks ligi 270 miljoni euro ulatuses.
EKRE teeb ettepaneku teha eelnõus järgmised muudatused, et näidata, kust on võimalik raha ära võtta ja kokku hoida:
*Vähendada 174 143 120 euro võrra riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal Rail Balticu projektilt. Selle eesmärk on tagada riigieelarve vahendite mõistuspärasem ja tulemuslikum kasutamine Eesti sisese taristu arendamiseks. Projekti praegune kulukus, ebaselge majanduslik tasuvus ja puudulik kaubaveo perspektiiv ei õigusta miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, eriti olukorras, kus riigil puuduvad piisavad vahendid oluliste kodumaiste ühenduste – nagu neljarealised maanteed Tallinn–Tartu ja Via Baltica suunal – väljaarendamiseks. Raha suunamine Rail Balticu asemel Eesti teedevõrgu ja regionaalsete ühenduste parandamisse toetaks otsesemalt majanduse elavdamist ja ettevõtluse arengut. Arvestades, et Rail Balticu keskkonnamõjud ja pikaajalised majandusriskid on jäänud põhjalikult hindamata, on põhjendatud projekti rahastuse vähendamine kuni seniste kulude ja kasude sõltumatu analüüsi läbiviimiseni.
*Vähendada 44 534 000 euro võrra eelnõu riigieelarve vahendeid samuti kliimaministeeriumi valitsemisalal taastuvenergia osakaalu suurendamise rahastuses, et riiklikud energiapoliitika kulutused oleksid läbipaistvad, proportsionaalsed ja tasakaalus teiste avalike huvidega. Praegune praktika, mille kohaselt taastuvenergia arendust käsitletakse automaatselt „ülekaaluka avaliku huvina“, on õiguslikult ja sisuliselt problemaatiline, sest eirab kohalike kogukondade, looduskeskkonna ja alternatiivsete lahenduste kaalumist. Nii õiguskantsler kui ka mitmed kodanikuühendused on rõhutanud, et ükski avalik huvi ei saa põhiseaduslikult olla teistest tähtsam ilma konkreetse sisulise kaalumiseta. Tulevased investeeringud ei saa olla üksnes formaalsete eesmärkide täitmised arendajate huvides.
*Vähendada 11 468 000 euro võrra taas kliimaministeeriumi valitsemisalal kliimamuutuse programmis.
Muudatusettepaneku eesmärk kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastuse vähendamiseks on tagada, et riigi ressursse kasutataks teaduspõhiselt ja majanduslikult otstarbekalt, mitte ideoloogiliste suundumuste alusel. Praegune kliimapoliitika on muutunud ülemäära kalliks ja vähetõhusaks, keskendudes peamiselt süsihappegaasi kvoodimajandusele ning subsiidiumidele, mille tegelik mõju kliimale on marginaalne, ent majanduslik koormus ettevõtetele ja tarbijatele suur. Kliimameetmete ülemäärane rahastamine moonutab energiaturgu, pärsib konkurentsivõimet ja suunab ressursid eemale Eestile strateegiliselt olulisematest valdkondadest, nagu energeetiline iseseisvus, infrastruktuur ja teadusarendus. Seetõttu on mõistlik vähendada kliimapoliitika kuluridasid seni, kuni pole selgunud nende programmide tegelik tõhusus ja positiivne mõjule Eesti majandusele ning elanike heaolule.
*Vähendada 36 840 000 euro võrra Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi.
Riigieelarvesse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna.
EKRE esitas neli rahvusriiklust edendavat eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas Riigikogule ettepanekud piirata odava võõrtööjõu sissevoolu Eestisse, jätta valimisõigus kohalikel valimistel ainult kodanikele ning tõsta eesti keele staatust ühiskonnas.
EKRE soovib teha muudatusi välismaalaste seadusesse, et pöörata tagasi Eestisse odava tööjõu sissevool ning peatada Eesti ülikoolide ingliskeelestumine Eesti maksumaksja kulul.
Erakond tahab muuta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust, et volikogu valimistel omaksid hääleõigust ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.
Erakond soovib, et kohalike omavalitsuste valimistel kandideerivad isikud oskaksid eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud C1 keeletasemele.
Samuti tahab EKRE tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid, sest praegused sümboolsed trahvid ei ole piisavad, et panna inimesi ja ettevõtteid keeleseadust täitma.
EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul esitati eelnõud Riigikogule lootuses, et ametisse astuv valitsus natukenegi seisaks meie rahva püsimajäämise ja elukvaliteedi eest.
„Uus valitsus alustas oma rahvale valetamisega, plaanides kehtestada makse, millest valimiskampaanias ei räägitud sõnagi. Muu hulgas lubas Kaja Kallas oma telereklaamis sini-must-valge püsimist Pika Hermanni tornis. Reformierakonnal on võimalik meie eelnõusid toetades näidata, et nende jutt sini-must-valge püsimisest ei olnud samasugune alatu vale nagu nende ülejäänud kampaania,“ ütles Helme.
EKRE esitas eelnõu välismaise odavtööjõu sissevoolu piiramiseks
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas muudatusettepanekud välismaalaste seadusese ja kõrgharidusseadusesse, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks ning peatada ülikoolide muutumine nn migratsioonipumbaks.
Eelnõu kohaselt oleks lühiajaline Eestis töötamine lubatud senise aasta asemel pool aastat ning lühiajaliselt töötavale välismaalasele peaks tööandja maksma vähemalt 1,5 kordset keskmist palka senise keskmise asemel.
Samuti muudab eelnõu raskemaks Eestisse õppima asunud tudengil kaasa võtta oma pereliikmeid ning näeb ette elamisloa tühistamise, kui õpilane jätab õppekava nõutavas ulatuses täitmata.
Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on Eesti riik praeguse valitsuse lõdva ja vastutustundetu immigratsioonipoliitika tulemusel muutumas odava tööjõu sissevoolu maaks, mis omakorda surub alla Eesti töötajate palgataset.
„EKRE eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ ütles Valge.
Valge sõnul on vaja korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.
„Korrastamine on vajalik, sest senine praktika näitab, et õpingud lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle,“ ütles Valge.
„Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamine motiiv ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine.“
Jaak Valge sõnul viivad EKRE eelnõus sätestatud ettepanekud Eesti rändepoliitika rohkem kooskõlla Eesti põhiseadusega.
„Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Suuremahuline immigratsioon ohustab põhiseaduse täitmist,“ märkis Valge.
