Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

OSCE/ODIHR otsustas käivitada ekspertmissiooni Eesti e-valimiste uurimiseks

Vastuseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja poolt saadetud kirjale, otsustas OSCE/ODIHR (Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo) korraldada 11.-13. veebruarini ekspertmissiooni Eestisse.

Selle otsuse on ajendiks on Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri 17.09.2024 esitatud taotlus ODIHRile Eesti elektroonilise valimissüsteemi hinnanguks.

ODIHR teavitas 13. jaanuaril välisministeeriumit kolmeliikmelise ekspertmissiooni käivitamisest, mille juhteksperdiks Ardita Driza Mauer, paludes välisministeeriumi abi kohtumiste korraldamisel Eestis, sh Riigikogu juhatuse ja põhiseaduskomisjoni liikmetega ning fraktsioonide esindajatega, samuti valimiskomisjoni ja valimisteenistusega, õiguskantsleri ja riigikohtuga ning mitme teise ametiasutuse ning valitsusvälise organisatsiooni ja eksperdiga, teatas välisministeeriumi Rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonna OSCE lauaülem Airi Alakivi.

ODIHR kaalus ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni kaasamist hinnangu koostamisse, kuid konsultatsioonide tulemusel otsustati seda antud hetkel mitte teha.

ODIHRi poolt sõnastatud üldeesmärgiks on kujundada Eesti e-valmiste süsteemi õiguslik hinnang koos soovitustega.

Riigikogu aseesimees Arvo Aller (EKRE) taotles oma mullu septembris saadetud kirjas OSCE-lt hinnangut e-valimiste süsteemile, Riigikogu ülejäänud juhatuse liikmed (Lauri Hussar ja Tooms Kivimägi) ei olnud nõus seda eelnõud istungite saali parlamendi ette saatma.

Kuigi pöördumisel oli algselt all nõutud 21 allkirja, jäi pärast Reformierakonnaga liitunud Alar Lanemani allkirja tagasivõtmist sinna üks allkiri vähem. Siiski on õigus ka Riigikogu juhatuse liikmel eraldi pöörduda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poole taotlusega hinnata Eestis kasutatava e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele. Ja seda õigust EKREt esindav Riigikogu juhatuse liige Arvo Aller ka kasutas.

Ühtlasi taotles Aller oma pöördumises, et e-valimiste kriitilise hindamise protsessi kaasataks ka riigiõiguse asjatundjatest moodustatud Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu”, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all.

Varem on ODIHR olnud e-valimiste süsteemi suhtes kriitiline. Muu hulgas toodi 2023. aasta Riigikogu valimiste järgselt esile, et Eestis tuleks teha pingutusi e-valimiste usaldusväärsuse suurendamiseks.

 

Uuring: ligi 40% inimestest peab e-valimisi ebausaldusväärseks

Ligi 40% Eesti inimestest peab e-valimisi ebausaldusväärseks ja leiab, et Riigikogu valimistel toimus e-valimiste osaline võltsimine, selgub uuringufirma Norstat hiljuti läbiviidud küsitlusest.

Küsimusele, kas teie arvates on Eestis e-valimised usaldusväärsed, vastas „jah“ 36,6% ning „pigem jah“ 17,6% inimestest. „Ei“ vastas 14% ja „pigem ei“ 24,3%. „Ei tea“ vastas 7,6% küsitletutest.

Küsimusele, kas usute, et 2023. aasta Riigikogu valimistel toimus e-valimiste osaline võltsimine, vastas „jah“ 22,1% ja „pigem jah“ 17,6%. „Ei“ vastas 35,6% ja „pigem ei“ 12,5%. „Ei tea“ vastanuid oli 12,2%.

Samuti küsiti inimestelt, mida tuleks teha, et lahendada e-valimistega seotud probleemid. 43,2% vastanutest leidis, et e-valimisi ei peaks katkestama, kuid tuleks parandada vead. 23,6% arvas, et e-valimised tuleks lõpetada. 18,9% leidis, et e-valimised tuleks katkestada kuni probleemid lahendatakse. 8% arvates ei tule teha mitte midagi. „Ei tea“ vastas 6,3%.

EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul näitab uuring veenvalt, et e-valimiste vastu pole ühiskonnas piisaval määral usaldust. „Kui lausa 40% valijatest arvab, et e-valimised ei olnud ausad, on tegemist legitiimsusprobleemiga, mis võib laieneda kõigile valitavatele institutsioonidele,“ ütles Martin Helme.

„EKRE leiab jätkuvalt, et Eestis peaks e-valimised lõpetama vähemalt niikauaks, kui töötatakse välja usaldusväärne ja põhiseadusele vastav viis nende läbiviimiseks. Kõigile valijatele pakutakse Euroopa riikidest ainult Eestis internetihääletust. Euroopas usutakse, et veebihääletus ei taga salajasust ja see muudab võltsimise liiga lihtsaks. Peale selle ei ole Eesti e-valimistel tagatud meie põhiseaduses nõutud ühetaolisus, sest e-hääletuse viis erineb paberhääletamise viisist. Praegusel kujul tekitab e-valimine usaldamatust valimistulemuste vastu ja kahtlusi riigivõimu legitiimsuses.“

Uuringufirma Norstat viis ligi tuhande osalejaga küsitluse läbi 2023. aasta aprilli lõpus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni tellimusel.