Vabaerakonna eelnõu mitmekordistab puuetega laste tosin aastat tõusmata toetused
Vabaerakonna eelnõus, mille eesmärk on tõsta 13 aastat muutumatuna püsinud puuetega laste toetusi, jõuab 31. jaanuaril riigikogu suurde saali.
Täna toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil otsustati Reformierakonna kolme saadiku vastuseisust hoolimata viia Vabaerakonna algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele.
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul on erinevad valitsused jätnud puuetega lapsed viimase tosinkonna aasta jooksul täielikku unarusse. „Kuna puuetega laste toetust ei ole tõstetud 2006. aastast, siis pole õige teha näilikku tõstmist minimaalsete summadega mängides, vaid tõsta toetusi märgatavalt ja oluliselt. See on vältimatu vigade parandus. Sellise lapse sünd perre või puude tekkimine hilisemas eluetapis on alati ootamatu. Mitte ükski inimene ei ole selleks valmis ega valmistunud ega kogunud selleks igaks juhuks ka rahalist tagavara,“ ütleb Herkel.
Herkeli sõnul peab toetusi tõstes arvestama, et puuetega lastel oleks võimalik toime tulla oma igapäevaelus võrdselt teiste lastega nii palju, kui see on vähegi võimalik. „Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude hüvitamine lapse õppimist ja töötamist ning aitab täita ka abi vajava lapse rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärke,“ sõnab Herkel.
Statistikaameti andmetel on kaheteist aasta jooksul elukallidus tõusnud tervelt 47,1 protsenti. Herkeli sõnul tunnistab sotsiaalministeerium, et puuetega laste toetused on naeruväärselt madalad, kuid valitsus soovib enne toetuste tõstmist korrastada kogu erivajadustega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi. „Vabaerakonna hinnangul vajavad puudega lapsed suuremat abi nüüd ja praegu. Need pered on olemas täna. Neil ei ole aega oodata seda, millal kõik analüüsid saavad tehtud ja kõik töögrupid on oma tahtlikult pikaks venitatud töö ära teinud,“ räägib Herkel.
Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis jaanipäeva eel üle puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu. Selle järgi tõstetakse alates 1. jaanuarist 2020 keskmise ja raske puuetega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapsetoetus kolmekordseks. Kui praegu on keskmise puuetega lapse sotsiaaltoetus 69,04 eurot, siis eelnõu vastuvõtmise järel tõuseks see 138,08 euroni kuus. Raske ja sügava puudega lapse sotsiaaltoetuse suurus on praegu 80,55 eurot kuus. Eelnõu järgi kerkiks raske puudega lapse sotsiaaltoetus 161,10 euro ja sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni kuus. 2017. aastal maksti puudetoetust kokku 12 896 lapsele.
Vabaerakond protestib toiduahela-erakondade käitumise vastu avaliku kampaaniaga
Vabaerakonna liikmed varjutasid 18. ja 19. jaanuaril käepäraste vahenditega
tehtud odavate plakatitega kallitele reklaampindadele kleebitud suurte
toiduahela-erakondade valimispropaganda.
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Andres Herkeli sõnul kordab
Vabaerakond oma nelja aasta tagust protestiaktsiooni suurparteide
maksumaksja rahaga prassimise vastu. "Meie meelest on täiesti arutu,
kuidas toiduahela-erakonnad kleebivad tänavaid mõõdutundetult
ülikallite plakatitega täis pidades valijaid primitiivseteks, ainult
üldsõnalisi lubadusi uskuvateks isenditeks. Parteid trumpavad üksteist
plakatite suuruse ja retušeeritud nägudega üle, aga selline käitumine
ei paranda Eesti elu kübetki. See on maksumaksja raha kõige ehedam
raiskamine. Erakondadele eraldatav raha ei ole mõeldud visuaalse reostuse
tekitamiseks. See on meie kõigi raha ja arvestades Eesti elu tegelikke
probleeme, siis on meil piinlik kõrvalt vaadata, kuidas valitsuserakonnad
ja Vabaerakonna opositsioonikaaslased sõna otseses mõttes kleebivad raha
kallitele reklaampindadele lume ja lobjaka kätte vettima," räägib
Herkel.
Herkel: Vabaerakonna ettepanekuga toetada Eesti maapiirkondi ja ääremaid ühinesid ka sotsid
Vabaerakonna riigikogu fraktsioon eesotsas Andres Herkeliga esitas riigikogule uuesti eelnõu, mis aitaks euroraha toel teise Eesti esimesele järele. 15. jaanuaril oli riigikogus arutlusel otsuse eelnõu, Vabaerakonna poolt esitatud „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“.
„Mäletatavasti pidi Vabaerakonna eelnõu saama teisipäeval otsusena vastuvõtmiseks 51 saadiku toetuse, ent kahjuks seda ei juhtunud. Paljud saadikud jätsid hääletamata või ei jõudnud üldse saali. Igal juhul jäi poolthääli väheks. Aga poliitika on eriti enne riigikogu valimisi väga dünaamiline. Mis tähendab, et tänaseks muutsid sotsid meelt ja on teinud otsuse Vabaerakonna lähenemist toetada. Selle alusel taotleks Eesti erandit, et Eesti ääremaad, maa-asulad ja väikelinnad saaksid madalama omaosalusega Euroopa Liidu toetusi järgmisteks eelarveperioodideks. Jüri Ratase valitsus peab nüüd kiirelt otsustama, kas ta toetab Eesti ühtlasemat arengut ainult sõnade või ka tegudega,“ ütles Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.
Valitsuserakonnad hääletasid 15. jaanuaril riigikogus maha Vabaerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, mis oleks aidanud euroraha tõhusama jagamise abil teise Eesti esimesele järele. Saalis viibis hääletuse hetkel 35 riigikogulast ja puudus 66 saadikut. Eelnõu oleks aga vajanud riigikogu suure saali lihthäälte enamust. Kui kell 10 alanud riigikogu istungile registreeris end 69 riigikogulast, siis Eesti maapiirkondade ja väikelinnadele eluolu parandamiseks esitatud eelnõu hääletamise ajaks lahkusid riigikogu saalist pooled riigikogulased.
Vabaerakonna hinnangul tuleks valitsusel taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ja muuta Eesti lähtekohti EL-i 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks.
„Nii oleks võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidatakaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades.Harjumaa keskmine ostujõu standard SKT elaniku kohta läheneb 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest. 2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa,“ põhjendab Herkel eelnõu esitamise põhjusi.
„Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine,“ lisab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees.
Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostati territoriaalüksuste liigituses mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhul on see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänud riigist. Ent Eesti valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetuste ümberjagamise mehhanisme EL-is, kuid on loobunud samade kriteeriumite ja toetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees.
Vabaerakonna eelnõu soovib teise Eesti esimesele järele aidata
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eurotoetuste tõhusamaks ja regionaalselt tasakaalustatud kasutamiseks“, mille eesmärk on aidata euroraha toel teine Eesti esimesele järele, jõuab riigikogu suurde saali.
Eelnõu eesmärk on euroraha parem kasutamine Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu huvides Vabaerakonna hinnangul tuleks valitsusel taotleda Euroopa Liidult erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel ja muuta Eesti lähtekohti EL-i 2021-2027 eelarveperioodi läbirääkimisteks.
„Nii oleks võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades.Harjumaa keskmine ostujõu standard SKT elaniku kohta läheneb 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest. 2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, samas Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal vaid 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest ja neis maakondades toimub seega suhteline taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa,“ põhjendab Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel eelnõu esitamise põhjusi.
„Eesti on alates 2004. aastast rakendanud EL-i struktuurifonde, kuid oleme nende kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine,“ lisab Herkel.
Paljud 2004. aastal EL-iga liitunud riigid (näiteks Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia) on seetõttu jaganud oma riigi territooriumi Eurostati territoriaalüksuste liigituses mitmeks eraldi piirkonnaks ainsa eesmärgiga aidata riigi vähemarenenud piirkondi EL-i keskmisele kiiremini järele. Üldjuhul on see tähendanud enamarenenud pealinna piirkonna eristamist ülejäänud riigist. Ent Eesti valitsus aktsepteerib küll eespool kirjeldatud toetuste ümberjagamise mehhanisme EL-is, kuid on loobunud samade kriteeriumite ja toetuspõhimõtete rakendamisest Eesti sees.
Herkel nõuab vene „kertšistidele“ sissesõidukeeldu
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel koos veel kahe „russofoobiks“ tembeldatud ja Venemaale sissesõidukeelu saanud riigikogu liikmega taotlevad Schengeni sissesõidukeelu kehtestamist neljale Kertši väina rünnakuga seotud vene kodanikule.
Vabaerakonna riigikogu fraktsioon esitas otsuse eelnõu, mis kehtestaks sissesõidukeelu kahele riigiduuma liikmele ning kahele kõrgele FSB ametnikule. „Need on inimesed, kes on Kertši väinal Ukraina aluste vastu suunatud agressiooni soodustanud ja aktiivselt õigustanud,“ rõhutas Herkel. „Nende viibimine Eesti Vabariigi või Schengeni konventsiooni riikide pinnal ohustab riikide julgeolekut ega ole soovitatav.“
Eelnõu puudutab hetkel nelja isikut:
1) kindral Vladimir Kulišov, Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) direktori esimene asetäitja ja FSB piirivalveteenistuse juht;
2) kontradmiral Sergei Stankevitš, FSB (okupeeritud) Krimmi ja Sevastoopoli regionaalse piirivalveteenistuse juht;
3) kindralpolkovnik Vassili Piskarjov, Venemaa Föderatsioon Riigiduuma julgeoleku ja korruptsioonivastase võitluse komitee esimees;
4) Aleksei Puškov, Venemaa Föderatsioonnõukogu informatsioonipoliitika komisjoni esimees.
Eelnõule andisid sümboolse allkirja ka Mart Nutt ja Henn Põlluaas, kes nagu Herkelgi on saanud Venemaalt sissesõidukeelu.
Herkel: Tallinna ümbersõiduraudtee on Rail Balticust olulisem
Majandusminister Simsoni loobumine Tallinna ümbersõiduraudteest jätab kaubaveod aastakümneteks Tallinna ja ka ohtlikud veosed võivad sinna naasta, rõhutas Vabaerakonna fraktsiooni juht Andres Herkel.
„Ohtlike raudteeveoste kesklinnast väljaviimises lepiti kokku juba eelmisel sajandil, sest halbade kokkusattumuste korral võib õnnetus näiteks Kopli kaubajaamas tappa sadu ja koduta jätta tuhandeid inimesi,“ rõhutas Herkel. „Olukord on küll paranenud, kuid eeskätt kaubavedude madalseisu tõttu. Nüüd üllatab Simsoni ministeerium Harjumaa omavalitsuste liidule saadetud kirjas teatega, et ümbersõiduteed ei projekteeritagi.“
Tallinna ringraudtee lubaks kaubaveosed südalinnast mööda juhtida. „Ohutuse ja otstarbekuse järgi on Tallinna ringraudtee vajalikum kui Rail Baltic, mille puhul veel ei teata, kas ja mida seal vedama hakatakse,“ märkis Herkel. „Nüüd saime minister Simsonilt juhuslikult teada, et Rail Balticu rajamisel ümbersõiduraudteega isegi ei arvestata. Hiljem osutub selle rajamine aga palju kallimaks ja keerulisemaks.“
Herkeli kinnitusel võlgneb majandus- ja taristuminister Kadri Simson tallinlastele selgituse, mis saab raudteeveostest ja miks ei vabastata Kopli kaubajaama hubase linnaruumi edendamiseks.
Herkel: rändeküsimustele ideoloogiliselt „õige“ tooni kehtestamine riivab sõna- ja mõttevabadust
Vabaerakond ei toeta rändeleppe tingimusteta vastuvõtmist fakti pähe esitatud ideoloogiliste väärtushinnangute tõttu, mis kirjeldavad rännet eranditult positiivsetes toonides, nägemata neid probleeme, mis inimesi erinevates Euroopa riikides rahutuks teevad.
„Aus ja demokraatlik arutelu võib olla kriitiline, võib minna kirglikuks, võib ka kedagi häirida või isegi solvata. Ent kehtestades ühiskondlikule debatile ideoloogiliselt “õiged” tingimused, pole arutelu enam aus ega demokraatlik. Arusaam, et riigid võivad ja saavad kehtestada rändeküsimuste arutamisele “õige” tooni, riivab sõna- ja mõttevabadust,“ ütleb Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.
Just need tasakaalupunktid on Herkeli sõnul riigikogu avalduses puudu. Herkeli poolt Vabaerakonna nimel koostatud kõige olulisemad sõnastuslikud ettepanekud ei läinud 23. novembril toimunud riigikogu väliskomisjoni läbi. Eriti oluliseks peab Herkel ettepanekut, mis ütleb, et riigikogu ei nõustu arvukate rännet idealiseerivate lausungitega ÜRO Ränderaamistikus. „Olen ühe teise rahvusvahelise organisatsiooni, Euroopa Nõukogu, dokumentidega piisavalt palju töötanud, et mõista seda „vaikiva hoiakukeele“ häda, mille suhtes on üha rohkem allergiat. Vabaerakond ei taha, et riigikogu avaldus hakkaks kõlama samas helistikus,“ rõhutab Herkel.
Samuti peab Vabaerakond oluliseks, et valitsus täidaks oma ülesannet ja langetaks ÜRO ränderaamistikuga ühinemise osas ise otsuse.
Vabaerakond: liidame seniste valitsuste olematu regionaalpoliitika tulemusel tekkinud kaks Eestit taas üheks terveks Eestiks
Vabaerakonna riigikogu fraktsioon andis üle seaduseelnõu, mille eesmärk on Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide raha parem kasutamine Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu huvides. “Eesti on midagi palju enamat kui ainult Suur-Tallinn. Eesti on ka Kärdla ja Kunda, Vergi ja Võru,” ütleb eelnõu üle andnud Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel.
Selleks tuleb valitsusel taotleda EL-ilt erandit Eesti jagamiseks kaheks eraldi piirkonnaks. „See võimaldab meil eurotoetuste tõhusamat kasutamist ja suurte sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamist Tallinna regiooni ja muu Eesti vahel. Nii on võimalik tugevdada Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, aidata kaasa kogu Eesti ühtlasemale arengule, eriti aga elukvaliteedi tõstmisele, ettevõtluskeskkonna parandamisele ja uute töökohtade loomisele maapiirkondades,“ rõhutas Herkel.
Kui Eesti ühines 2004. aastal EL-iga, oli Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) ühe elaniku kohta 32% EL-i keskmisest. 2016. aastaks oli see tõusnud 59%-ni. Sealjuures läheneb ostujõu standardilt Harjumaa keskmine SKT elaniku kohta 110%-ni, ülejäänud Eestil on see aga alla 60% EL-i keskmisest.
2016. aastal oli Eesti keskmine SKT elaniku kohta 16 035 eurot, ent Tallinnas oli see 26 462 eurot ja Põlvamaal kõigest 6628 eurot. Alates EL-i astumisest kuni praeguseni on üheteistkümnes Eesti maakonnas SKT inimese kohta hoopis kaugenenud Eesti keskmisest, neis maakondades toimub pigem taandareng. Eesti keskmist ületavad ainult Tallinn, Tartu ja Harjumaa.
„Eesti on alates 2004. aastast kasutanud EL-i struktuurifondide raha, kuid valitsus on selle kasutamisel olnud edukad üksnes Tallinna ja Tartu arendamisel. Piirkondi, kellele need toetused tegelikult mõeldud on, iseloomustab aga majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise asemel hoopis piirkondlike arenguerinevuste suurenemine. Vabaerakonna ettepanek on jagada Eesti kaheks eraldi piirkonnaks Eurostati territoriaalüksuste liigituse alusel järgmiselt: majanduslikult enamarenenud Tallinna linn (või linnastu koos ümbritsevate omavalitsustega) ja muu Eesti. Rakendame edaspidi nendele piirkondadele määratud EL-i toetusi ka eraldi nende piirkondade arendamiseks,“ kutsub Vabaerakonna esimees Kaul Nurm riigikogulasi reaalse otsusega maapiirkondade olukorda parandama.
„Eesti omafinantseerimise kohustus tõuseb 45%-le, mis teeb EL-i toetuste kättesaadavuse võimalikuks ainult Tallinnas. EL-i toetuse kasutamine muutub kallimaks ühe miljardi euro võrra. Liidame seniste valitsuste olematu regionaalpoliitika tulemusel tekkinud kaks Eestit taas üheks terveks Eestiks,“ ütles Nurm.
Vabaerakond rändeleppest: „oih, mida meist nüüd küll arvata võidakse!“ – aeg võiks Eestis möödas olla
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel ütleb, et selline „oih, mida meist nüüd küll arvata võidakse!“- aeg võiks Eestis möödas olla. „Praegu esitatud kujul Vabaerakond avalduse teksti ei toeta. Kavatseme sellesse teha muudatusettepanekuid, mis väljendavad selgemini Eesti rahvuslikke huve ja on kriitilised raamistikus sisalduvate ohtude ja rännet idealiseeriva keelekasutuse suhtes,“ ütleb Herkel.
Herkeli hinnangul on sotside esimehe Jevgeni Ossinovski käitumine ajal, mil valitsus ei suuda omavahel kokku leppida, silmakirjalik. „Valitsus muutus töövõimetuks, misjärel avastas Ossinovski, et Eestis on parlament olemas. On lausa pentsik, et riigikogu, kellele valitsus ei usalda isegi riigieelarve ridade selget ja üheselt arusaadavat lahtikirjutamist, nüüd äkitselt sotside esimehele meenub,“ on Herkel kriitiline.
Herkeli sõnul on kaks võimalust, mida peaks Eesti rahvuslike huvide eest seismisel silmas pidama. „Esimene võimalus on see, et ränderaamistikuga ei ühineta, aga selgitatakse veenvalt ja julgelt, mis on selles valesti. Teine variant on see, et ränderaamistikuga ühinemisel tehakse omapoolne deklaratsioon, mis rõhutab suveräänset otsustusõigust ja tõmbab tagasi sellistes dokumentidest sisalduvat silmakirjalikku uuskeelt, mis probleemide lahendamise kõrval migrante nunnutab ja kandes jätkuvalt „tulge-tulge“ mentaliteeti,“ kirjeldab Herkel erinevaid võimalusi.
Herkel: kui palju jääks raha Eestisse, kui alandada kütuseaktsiisi Läti või Leedu tasemele?
Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Andres Herkel ütles pärast peaminister Jüri Ratase vastamist Vabaerakonna esitatud arupärimisele kütuseaktsiiside kohta, et Vabaerakond arutaks hea meelega juba enne riigikogu valimisi, kui palju jääks Eesti ühiskonda alles raha, kui kütuseaktsiisi alandada Läti või Leedu tasemele.
Herkel kritiseeris teravalt rahandusministeeriumi tellitud aktsiisiuuringut. „Selle hinnasilt oli tohutu. Meie riigiasutused just nagu on minetanud võime ise olukordi analüüsida ja hinnanguid anda. Kõigepealt pannakse mööda ja siis pannakse hulk raha veel selle peale, et iseendale lasta selgeks teha, mida ja kuidas on mööda pandud. Kuigi, tõsi, loomulikult ei saa me mööda vaadata ka valitsusliidu poliitilisest tahtest, mis on ka ametnikke ilmselt nende arvestuste puhul mõjutanud. Ma ei tea, kas sellised aktsiisitõusud rahandusministeeriumi ametnike omaenese tarkusest oleksid tingimata tulnud,“ märkis Herkel.
„Kuidas tuua tagasi koju naaberriikides kütust tankivad ettevõtted? Kuidas mõjutab vedelkütuse hinnatõus tavatarbijat? Kuidas muuta Eesti atraktiivseks ka riiki transiidina läbivatele sõidukitele? Nendele küsimustele on vaja saada vastuseid. Vedelkütuse aktsiisi määra langetamine on transpordisektori konkurentsivõime parandamisel, tarbijate heaolu kindlustamisel ja tõstmisel oluliseks sammuks,“ on Herkel veendunud.
Seni on valitsus kalkuleerinud saamata jäänud tuluga, mis tekib vedelkütuse aktsiisi määra langetamise korral. „Meie küsimus peaministrile on vastupidine: milline on mõju vedelkütuse aktsiisi määra langetamisel majanduskeskkonna elavdamisele tervikuna?“ lisas Herkel.
Privaatsus
See veebisait kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda Teile parimat võimalikku kasutuskogemust. Küpsiste teave salvestatakse Teie brauserisse ja see täidab selliseid funktsioone nagu Teie äratundmine, kui naasete meie veebisaidile, ja aitab meil mõista, millised veebisaidi jaotised on Teile kõige huvitavamad ja kasulikumad.
Vajalikud küpsised
Vajalikud küpsised peaksid olema alati lubatud selleks, et saaksime salvestada Teie eelistused küpsiseseadete kohta. Need küpsised võimaldavad meil pakkuda parimat võimalikku kogemust meie veebisaidi külastamisel ja sirvimisel ning selle pakutavate võimaluste kasutamisel.
Kui keelate vajalikud küpsised, siis ei saa me Teie eelistusi salvestada. See tähendab, et iga kord, kui külastate seda veebisaiti, peate küpsised uuesti lubama või keelama.
Jõudlusküpsised
Jõudlusküpsised lubavad meil ja kolmandate osapoolte teenustel koguda statistika eesmärgil andmeid selle kohta, kuidas külastajad veebilehte kasutavad. Need küpsised ei salvesta isikuandmeid, nagu nimed ja meiliaadressid. Jõudlusküpsiseid kasutatakse selleks, et saaksime parandada oma veebilehe kasutajakogemust.
Palun lubage esmalt vajalikud küpsised, et saaksime Teie eelistused salvestada!
Funktsionaalsusküpsised
Funktsionaalsusküpsised lubavad meil hallata oma veebilehte ja teenuseid vastavalt külastaja valikutele.
Palun lubage esmalt vajalikud küpsised, et saaksime Teie eelistused salvestada!