OSCE/ODIHR otsustas käivitada ekspertmissiooni Eesti e-valimiste uurimiseks
Vastuseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja poolt saadetud kirjale, otsustas OSCE/ODIHR (Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo) korraldada 11.-13. veebruarini ekspertmissiooni Eestisse.
Selle otsuse on ajendiks on Riigikogu aseesimehe Arvo Alleri 17.09.2024 esitatud taotlus ODIHRile Eesti elektroonilise valimissüsteemi hinnanguks.
ODIHR teavitas 13. jaanuaril välisministeeriumit kolmeliikmelise ekspertmissiooni käivitamisest, mille juhteksperdiks Ardita Driza Mauer, paludes välisministeeriumi abi kohtumiste korraldamisel Eestis, sh Riigikogu juhatuse ja põhiseaduskomisjoni liikmetega ning fraktsioonide esindajatega, samuti valimiskomisjoni ja valimisteenistusega, õiguskantsleri ja riigikohtuga ning mitme teise ametiasutuse ning valitsusvälise organisatsiooni ja eksperdiga, teatas välisministeeriumi Rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakonna OSCE lauaülem Airi Alakivi.
ODIHR kaalus ka Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni kaasamist hinnangu koostamisse, kuid konsultatsioonide tulemusel otsustati seda antud hetkel mitte teha.
ODIHRi poolt sõnastatud üldeesmärgiks on kujundada Eesti e-valmiste süsteemi õiguslik hinnang koos soovitustega.
Riigikogu aseesimees Arvo Aller (EKRE) taotles oma mullu septembris saadetud kirjas OSCE-lt hinnangut e-valimiste süsteemile, Riigikogu ülejäänud juhatuse liikmed (Lauri Hussar ja Tooms Kivimägi) ei olnud nõus seda eelnõud istungite saali parlamendi ette saatma.
Kuigi pöördumisel oli algselt all nõutud 21 allkirja, jäi pärast Reformierakonnaga liitunud Alar Lanemani allkirja tagasivõtmist sinna üks allkiri vähem. Siiski on õigus ka Riigikogu juhatuse liikmel eraldi pöörduda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poole taotlusega hinnata Eestis kasutatava e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele. Ja seda õigust EKREt esindav Riigikogu juhatuse liige Arvo Aller ka kasutas.
Ühtlasi taotles Aller oma pöördumises, et e-valimiste kriitilise hindamise protsessi kaasataks ka riigiõiguse asjatundjatest moodustatud Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu”, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all.
Varem on ODIHR olnud e-valimiste süsteemi suhtes kriitiline. Muu hulgas toodi 2023. aasta Riigikogu valimiste järgselt esile, et Eestis tuleks teha pingutusi e-valimiste usaldusväärsuse suurendamiseks.
Riigikogu aseesimees Arvo Aller taotleb OSCE-lt hinnangut e-valimiste süsteemile
Riigikogu teine aseesimees Arvo Aller (EKRE) pöördus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poole taotlusega hinnata Eestis kasutatava e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele.
Ühtlasi taotleb Aller oma pöördumises, et e-valimiste kriitilise hindamise protsessi kaasataks ka riigiõiguse asjatundjatest moodustatud Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu”, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all.
Alleri sõnul on oluline, et Eestis kasutatav e-valimiste süsteem võetaks rahvusvahelisel tasemel kriitilise vaatluse alla, kuna Eestis on usaldus valimissüsteemi vastu tunduvalt madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides, samal ajal kui valimiste usaldusväärsus on demokraatliku riigikorralduse nurgakivi.
Arvo Aller pole nõus riigikogu ülejäänud juhatuse liikmete otsusega saadikute poolt algatatud Veneetsia komisjoni poole pöördumise eelnõu menetlusest välja kukutada.
„Riigikogu juhatus rikub seadus, blokeerides võimaluse parlamendi suurel saalil otse Veneetsia komisjoni poole pöörduda, kuid me ei lase end sellel takistada, sest ka riigikogu juhatuse liikmel on võimalus pöörduda ODIHR i poole palvega see edastada Veneetsia komisjonile,“ ütles Aller. Seega saab ta ka ise opositsiooni esindava Riigikogu juhatuse liikmena seda teha.
Varem on ODIHR olnud e-valimiste süsteemi suhtes kriitiline. Muu hulgas toodi 2023. aasta Riigikogu valimiste järgselt esile, et Eestis tuleks teha pingutusi e-valimiste usaldusväärsuse suurendamiseks.
Kuna Eestist saaks pöördumise Veneetsia komisjoni poole esitada põhiseadusega ette nähtud institutsioon, oli see pöördumine 10. septembril arutusel riigikogu põhiseaduskomisjonis, mis otsustas saata selle riigikogu täiskogule 17. septembril arutamiseks.
Põhiseaduskomisjoni arutelust nähtus siiski, et tõenäoliselt ei soovi koalitsioon selle eelnõu vastuvõtmist riigikogus, kuna Reformierakonnaga liitunud endine ekrelane Alar Laneman võttis 13. septembril eelnõult oma allkirja tagasi ja eelnõu langes seetõttu riigikogu menetlusest välja, sest eelnõu esitamise hetkel oli seal vajaminevad 21 allkirja ehk nõutud üks viiendik riigikogu liikmetest, järele jäi aga 20 nime.
Arvo Aller valiti riigikogu teiseks aseesimeheks
Riigikogu teiseks aseesimeheks valiti täna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadik, endine maaeluminister Arvo Aller. Riigikogu esimeseks aseesimeheks valiti Toomas Kivimägi (Reformierakond), kes kogus 58 häält, Arvo Aller kogus 20 häält ning tema vastaskandidaat Urmas Reinsalu (Isamaa) 17 häält. Riigikogu esimehena jätkab Lauri Hussar (Eesti 200).
Kokku jagati laiali 96 hääletussedelit. Üks tagastatud sedel oli kehtetu.
Kaks aseesimeest valiti salajasel hääletusel samaaegselt. Aseesimeeste valimise tingis senise teise aseesimehe Jüri Ratase (Isamaa) siirdumine Euroopa Parlamenti.
EKRE esimees Martin Helme ütles, et traditsioonide kohaselt kuulubki riigikogu juhatuse teise aseesimehe koht suurimale opositsioonierakonnale. “Heameel selle üle, et mingigi normaalsus riigikogu töös on tagasi,” ütles Helme. Ta lausus, et kahtlemata seisab Arvo Aller opositsiooni huvide eest parlamendi juhatuses kindlalt ja tasakaalukalt.
