The post Tagasiside appeared first on Riigikogu.

Läbirääkimistel võttis sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 20 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti rahva sündivuse suurendamiseks“ eelnõu (283 OE), millega taheti teha valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule meetmete pakett, mis tagaks eesti rahva sündivuse suurenemise taastetasemeni.

Läbirääkimistel võttis sõna Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Solman Isamaa fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 23 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034“ eelnõu (322 OE), millega taheti teha valitsusele ettepanek koostada terviklik riigikaitse arenguvisioon aastani 2045 ning sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava aastani 2034.

Eelnõu seletuskirjas osutati, et riigikaitse arengud peavad vastama kaasaegse sõja vajadustele ning arvestama agressiivsest naaberriigist lähtuva ohuga. Toodi välja, et sõjalises riigikaitses on vaja võimekusi arendada planeeritult ja senisest kordi suuremas mahus. Seejuures rõhutati mehitamata süsteemide rakendamise vajalikkust.

Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 13 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Viie eelnõu esimene lugemine lükkus edasi

Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi“ eelnõu (331 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks vajadusel finantsabi. Eelnõu seletuskirjas öeldi, et Eesti kaitsevõimet on vaja tõsta ja ettepanekut nähakse osana laiapindsest riigikaitsest.

Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta kasutusele ajalooline nimi Königsberg“ eelnõu (218 OE), millega taheti teha valitsusele ettepanek nimetada pärast vastava otsuse vastuvõtmist kuu jooksul Kaliningrad tagasi Königsbergiks ja viia läbi kõik nimemuutmisest tulenevad toimingud.

Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond lisraelis Tel Avivist Jeruusalemma“ eelnõu (325 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek viia Eesti suursaatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma, et avaldada toetust Iisraelile.

Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada Välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemisest New Yorkis“ eelnõu (328 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek tühistada Välisministeeriumi otsus sulgeda Eesti peakonsulaat New Yorgis.

Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“ eelnõu (326 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek võtta kasutusele tõhusad meetmed, et kaitsta alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu kehtiv seadus seda nõuab.

Istung lõppes kell 17.28.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

The post Riigikogu lükkas tagasi kolm eelnõu appeared first on Riigikogu.

Peaminister Kaja Kallas ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta annavad ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

Esimene lugemine – üks eelnõu

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine“ eelnõuga (348 OE) nimetatakse Eesti Panga Nõukogu liikmeks valdkonna asjatundja Toomas Tamsar.

Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat.

Kell 14 – komisjonide istungid

Kultuurikomisjonis – Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest rahvusooperi nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu; kohtumine õpetajate ühenduste võrgustiku ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajaga; Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“ (326 OE) eelnõu, kutsutud Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad; Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks seonduvalt seksuaalkasvatuse lubatavusega koolides ja lasteaedades“ (281 OE) eelnõu, Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ (279 OE) eelnõu, Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus“ (285 OE) eelnõu, kutsutud Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja;

maaelukomisjoni väljasõiduistung Eesti Maaülikoolis;

majanduskomisjonis – kollektiivne pöördumine „Ilutulestiku laskmine ainult aastavahetusel!“, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamine ja edastamine (roheväidete direktiiv), kutsutud Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“ eelnõu (261 OE); Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ajutise kaitse saanud inimeste toetamise paketi välja töötamiseks“ eelnõu (282 OE); kollektiivne pöördumine „Nõuame Kaja Kallase tagasiastumist“;

rahanduskomisjonis – Riigikogu otsuse „Ukraina laenu intressikulude katmine“ eelnõu (258 OE), Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ eelnõu (259 OE), Põhiseaduskomisjonile arvamuse andmine: Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE);

riigikaitsekomisjonis – ülevaade elanikkonnakaitse tegevuskavast, rahastusest ja tsiviilreservist, kutsutud Siseministeeriumi ja Päästeameti esindajad;

sotsiaalkomisjonis – arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-23-38; hooajaliste viirushaiguste ja nende leviku ülevaade, kutsutud Terviseameti, Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi esindajad;

väliskomisjonis – Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond Iisraelis Tel Avivist Jeruusalemma“ eelnõu (325 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemisest New Yorkis“ eelnõu (328 OE), kutsutud Välisministeeriumi esindaja.

Sündmused

Kell 9 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Toidupanka.

Kell 11.30 – väliskomisjon kohtub USA suursaadiku George P. Kentiga.

Kell 17 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kohtub Riigikogus „Väärtus“ sarja raames Kodulinna Maja inimestega.

The post Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 12. detsembriks appeared first on Riigikogu.

Esimene lugemine – kuus eelnõu

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus uute maksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid võimalusi omavalitsustele tulubaasi tugevdamiseks“ eelnõu (135 OE) eesmärk on loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus kehtestada uusi makse ning leida omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks alternatiivseid võimalusi.

Eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega hakatakse lapsetoetusi indekseerima“ eelnõuga (138 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, mille järgi hakataks lapsetoetusi indekseerima. Seletuskirjas osutatakse, et sellekohase lubaduse andsid oma valimisprogrammis kaks valitsuserakonda.

Eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele elektri üldteenuse klientide universaalteenuse hinnalt börsipõhisele hinnastamisele viimiseks“ eelnõuga (244 OE) tehakse valitsusele ettepanek luua õiguslik võimalus, et viia elektri üldteenuse kliendid universaalteenuselt automaatselt üle börsipaketile, kui börsihind on soodsam. Samuti soovivad algatajad, et teostataks põhjalik analüüs elektri universaalteenuse senise kasutamise ja kasuteguri hindamiseks tarbijate vaates. Peale selle tehakse ettepanek töötada hiljemalt järgmiseks küttehooajaks välja süsteemne lahendus kõrgete energiahindadega toimetulekuks elektri universaalteenust edasi arendades või luues sellest paindlikum alternatiiv.

Eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine“ eelnõu (342 OE) näeb ette nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks Riigikogu liige Andre Hanimägi. Muudatuse tingis nõukogu senise liikme Tõnis Möldri lahkumine Eesti Keskerakonna fraktsioonist, mille tõttu lõppesid tema volitused Eesti Rahvusringhäälingu nõukogus ennetähtaegselt.

Eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu (343 OE) näeb ette nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Ester Karuse. Muudatuse tingis Eesti Panga nõukogu liikme Jaanus Karilaiu lahkumine Eesti Keskerakonna fraktsioonist, mille tõttu fraktsioon soovis ta nõukogust tagasi kutsuda ja nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liikme Ester Karuse.

Eelnõu arutatakse Riigikogu täiskogus ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (341 SE) luuakse põllumajandusandmete varamu, et töödelda põllumajanduslike tegevustega seotud andmeid. Uus andmestik luuakse peamiselt veeseaduse alusel peetava põlluraamatu andmete ühtseks ja keskseks elektrooniliseks haldamiseks, kuid see võib hõlmata ka muid põllumajanduslikke andmeid.

Põllumajandusandmete varamu on pilootprojektina kavandatud osa põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist, mille vastutav töötleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Varamusse esitatakse andmed põllumajandusliku tegevuse kohta, mille esitamise kohustus kaasneb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) abinõus osalemisega, samuti vabatahtlikult esitatud andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.

Põllumajandusandmete varamu pidamiseks õigusliku aluse loomine on muu hulgas aluseks PRIA e-teenuse keskkonnas elektroonilise põlluraamatu teenuse pakkumiseks ja sellest andmete põllumajandusandmete varamusse jõudmiseks. Samuti on see vajalik põllumajanduspoliitika kujundamiseks, sh uute toetusmeetmete kavandamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks, riiklikuks statistikaks ja teadustööks.

Valdkonna eest vastutav minister saab eelnõu järgi õiguse kehtestada toetuse vähendamise täpsemad tingimused ja korra määrusega, et vajadusel toetuse vähendamise tingimusi ÜPP abinõude üleselt täpsustada.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE), kutsutud muudatusettepanekute esitajate ning Kliimaministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad kestliku rahastamise paketi õiguslike algatuste, sh Euroopa Komisjoni keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisreitingute (ESG reitingud) andjate määruse kohta COM(2023) 314, kutsutud Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad;

kultuurikomisjonis – Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE), kutsutud kultuuriminister Heidy Purga, Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa ning loomeliitude esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus“ eelnõu (285 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõu (279 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks seonduvalt seksuaalkasvatuse lubatavusega koolides ja lasteaedades“ eelnõu (281 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga“ eelnõu (326 OE) (A. Rei nõupidamisruum);

maaelukomisjonis – kohtumine Eesti Turbaliidu esindajatega, kutsutud Eesti Turbaliidu, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE), kutsutud huvirühmade esindajad; tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusest, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;

põhiseaduskomisjonis – kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse täiendamise seaduse eelnõu (305 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“ eelnõu (261 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ajutise kaitse saanud inimeste toetamise paketi välja töötamiseks“ eelnõu (282 OE);

rahanduskomisjonis – riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (298 SE), kutsutud huvirühmade esindajad; 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE); maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE); 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) (Riigikogu konverentsisaal);

riigikaitsekomisjonis – riigikaitsest ja julgeolekust, kutsutud Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson; riigikaitsekomisjoni ülesannetest; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele valmistada ette ja taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina“ eelnõu (274 OE);

sotsiaalkomisjonis – uuringust „Sclerosis multiplex’iga seotud majandusliku ja haiguskoormuse hindamine Eestis“, kutsutud OÜ Roche Eesti, Ludvig Puusepa Nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi, Eesti Sclerosis Multiplex Ühingute Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti rahva sündivuse suurendamiseks“ eelnõu (283 OE), kutsutud algatajate ja Sotsiaalministeeriumi esindaja;

väliskomisjonis – julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitsepolitseiameti esindaja; Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides ettepanekud Eesti Vabariigi valitsusele USA konsulaatide töö jätkamiseks, kutsutud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esindajad ja Eesti aukonsul Los Angeleses Jaak Treiman (videosild);

õiguskomisjonis – tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu (334 SE), kutsutud justiitsminister Kalle Laanet; tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi, Eesti Meediaettevõtete Liidu, Riigikohtu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Advokatuuri ning ühingu Korruptsioonivaba Eesti esindajad.

Sündmused

Kell 8 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Tallinna 21. Kooli.

Kell 18 – Riigikogu esimees Lauri Hussar ja aseesimees Jüri Ratas osalevad Välisministeeriumi 105. aastapäeva tähistamisel (Estonia kontserdisaal).

The post Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 14. novembriks appeared first on Riigikogu.

Eelnõuga luuakse uue loa liigina meretuulepargi hoonestusluba. Muudatustega koondatakse seni kolme erineva loamenetluse (hoonestusluba, vee erikasutuse keskkonnaluba ehk veeluba ja ehitusluba) nõuded üheks meretuulepargi hoonestusloa taotlemiseks. Kolme senise loamenetluse liitmisel tekkiv meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on mahukam kui seni iga menetlus eraldi, ent see on kiirem, kuna dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem.

Meretuulepargi hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehitusega ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis vähendab ka kohtuvaidluste arvu.

Taastuvenergia projektid mõjutavad keskkonda ja seetõttu on projektide läbi töötamisel oluline roll keskkonnamõju hindamisel (KMH). Eelnõu järgi viiakse mitu seni üksteisele järgnenud KMH tegevust samaaegseks, mis vähendab nendele kuluvat aega.

Samuti luuakse eelnõuga erisus ELi otsekohalduva taastuvenergia arendamise kiirendamise määrusega ettenähtud tuule- või päikeseparkide ajakohastamise projektide kiireks KMH-ks. Vajalikku tegevusluba on siis võimalik väljastada kuue ning teatud juhtudel kolme kuuga.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamist. Direktiivi eesmärk on kiirendada liikmesriikide teede põhivõrgukoridoride projektide loamenetlust. Selleks luuakse ühtse ehitusloa menetluse õigusraamistik, mis vähendab halduskulusid ja hoogustab EL-i jaoks strateegiliselt tähtsate ühenduste ehitamist. Direktiiv annab diskretsiooni ühe konkreetse pädeva asutuse määramiseks. Direktiivi rakendamisega Eestile täiendavat mõju pole, sest sisuliselt on nõuded juba Eesti õiguses olemas, seadusesse viiakse normitehniline viide. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2022. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (309 OE).

Riigi majandusaasta koondaruanne annab ülevaate riigieelarve eesmärkide täitmisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub riigikontrolli kontrolliaruanne.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli riigil 2022. aasta lõpu seisuga vara 23,99 miljardi euro väärtuses, millest suurem osa moodustas põhivara. Vara tervikuna kasvas aastaga 4,56 miljardi euro võrra.

Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2022. aasta lõpus 17,07 miljardi euroni, mis on 2,98 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 6,95 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 4,12 miljardit eurot.

2022. aastal oli valitsussektori statistiline eelarvepositsioon 335 miljoni euroga puudujäägis (0,9 protsenti SKP-st). Samas paranes 2022. aasta eelarvepositsioon majanduse kiire taastumise tulemusel võrreldes 2021. aastaga oluliselt. Üks parema eelarveseisu põhjustest oli hea maksulaekumine, mis oli osaliselt tingitud kiirest hinnatõusust. Tavapärasest suuremad olid ka mittemaksulised tulud. Samuti jäid 2022. aasta lisaeelarve kulutused oodatust väiksemateks. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve” eelnõu (310 OE).

Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 110 kaitseväelasega USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve.

Pärast ISIS-e füüsilist lüüasaamist ning kalifaadi kokku kukkumist keskendub operatsioon julgeolekuolukorra stabiliseerimisele Iraagis ja Süürias. Ameerika Ühendriikide lahinguüksused lahkusid Iraagist 2021. aasta lõpuks ning Ameerika Ühendriikide ja Iraagi kaitsealane koostöö muutus CJTF-OIR raames seejärel peamiselt väljaõppe, nõustamise, kaitsealase abi ja luureinfo jagamise keskseks. Eesmärgiks on aidata oma peamistel partneritel, Iraagi relvajõududel ja Süüria Demokraatlikel Jõududel (Syrian Democratic Forces, SDF) ISIS-e vastases võitluses iseseisvalt hakkama saada. Samas jätkatakse ka ISIS-e juhtfiguuride tabamist. Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamisel tehakse tihedat koostööd NATOga ja Iraagi valitsusega.

Seletuskirjas märgitakse, et osalemine rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides demonstreerib Eesti pühendumust panustada rahu ja stabiilsuse saavutamisse maailmas ning toetab Eesti julgeolekupoliitilisi eesmärke. Terrorismivastane võitlus on Ameerika Ühendriikide üks julgeolekupoliitika prioriteetidest. Jätkates osalust Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil nende jaoks olulises piirkonnas Lähis-Idas panustab Eesti väga heasse Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelisse liitlassuhtesse ning kaitse- ja julgeolekualasesse koostöösse. Samuti annab panustamine Kaitseväele olulise operatsioonialase väljundi, mis aitab kaasa Kaitseväe terviklikule arengule. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (311 OE).

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile Lähis-Idas.

UNTSO on ÜRO esimene rahuvalvemissioon, mis on puhtalt vaatlusmissioon. UNTSO tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Missiooni peakorter asub Jeruusalemmas. UNTSO sõjalised vaatlejad on tegutsenud piirkonnas läbi aastakümnete, olles vaenulike poolte vahel ning hoides sellega ära lokaalsete kokkupõrgete eskaleerumise suureks konfliktikoldeks Lähis-Idas.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Järjepidev osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning tõstnud Eesti nähtavust, seda ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad UNTSO missiooni koosseisus alates 1997. aastast. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis” eelnõu (312 OE).

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis.

NATO mittelahinguline väljaõppe- ja nõustamismissioon (NATO Mission Iraq – NMI) loodi oktoobris 2018. Missiooni tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad, kaasavad ja tõhusad julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIL-i tagasipöördumise takistamises ning riigi stabiliseerimisel. Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure. NMI annab Iraagi julgeolekujõududele väljaõpet tihedas koostöös Iraagi valitsusega. NMI nõustab ja teostab väljaõpet, kuid ei osale koos Iraagi jõududega lahinguoperatsioonides.

Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse aidata aktiivselt kaasa alliansi lõunatiivalt lähtuvate ohtude maandamisel, panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada liitlasi ja partnerriike terrorismivastases võitluses. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis” eelnõu (313 OE).

Eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonile UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon).

ÜRO rahuvalvemissioonil on oluline stabiliseeriv roll Liibanonis ja kogu piirkonnas, mõjudes heidutavalt vägivalla levikule. Missiooni peamine ülesanne on jälgida olukorda piirkonnas, aidates kaasa vaenutegevuste tekkimise ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele, ning toetada Liibanoni valitsust riigivõimu kindlustamisel riigi lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone (ÜRO poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Iisraeli ja Liibanoni vahel) vahelisel alal.

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on Eesti jaoks olnud oluline ning aidanud tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus” eelnõu (314 OE).

Eelnõu võimaldab 2024. aastal Eestil NRF-i raames anda valmidusse kuni 76 kaitseväelast. Pärast NRF lõppemist soovib Eesti panustada NATO valmidusüksustesse, kuhu kuuluvad nii SNF kui ARF, kuni 76 kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhuosaväe juhatustes ning erioperatsioonide sihtüksus). Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF koosseisus, kuid seda saaks vajadusel kasutada ka ARF-is, siis on vaja Riigikogult saada SNF ja ARF jaoks ühine mandaat.

Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model, NFM) kinnitamisega NATO kaitseministrite kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaovad 2024. aasta teises pooles senisel kujul NRF ja NATO valmidusinitsiatiiv (NATO Readiness Initiative, NRI). Neid asendab uuendatud kontseptsiooniga NATO kiirreageerimisvägi ARF (Allied Reaction Force), mis on valmiduses läbi viima sõjalisi operatsioone nii SACEURi vastutusala sees kui väljas. Senises NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised mereväeüksused (NATO Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste nõusolekul ka ARF-is kasutada.

Alates 2024. aastast lõpetatakse osalemine NRI-s, sest senine Scoutspataljonil põhinev panus soomusjalaväekompanii ning toetuselemendiga ei ole enam võimalik ega põhjendatud. Scoutspataljoni inimressurss kulub suuresti vähendatud jalaväekompanii mehitamiseks operatsioonil Inherent Resolve. Lisaks peatavad Suurbritannia ja Taani vastavalt oma brigaadi ja pataljoni osaluse NRI-is, mille koosseisu kuulus ka Eesti kompanii. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus” eelnõu (315 OE).

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu.

JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. JEF koondab sarnaselt mõtlevaid ja ühise ohutunnetusega riike, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja paindlikult panustama operatsioonidesse kogu sõjapidamise ja kriisihaldamise spektris alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni. JEF-i koosseisu määravad riigid alalises valmiduses olevad sõjalised võimed, mis moodustavad ühtselt juhitava erinevaid väeliike hõlmava ühendväe. JEF suudab tegutseda iseseisvalt või mõne muu suurema sõjalise üksuse koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – võimalikke operatsioone saavad algatada ja sellel osaleda kas kõik või vaid asjast huvitatud liikmesriigid. Liikmesriikide ühise otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas ja Atlandi ookeani põhjaosas, tugevdades seeläbi kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk väga heale ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele koostööle Eesti strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi üha tugevnev sõjaline kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik on otsustanud määrata kriisi ning sõja ohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava lahinguvalmiduses brigaadi, mis kuulub Eesti diviisi koosseisu. JEF võimaldab ka jätkata ja süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile olulise liitlase ja partneriga. Samuti on JEF välja arendamas sõjalisi tegevusvariante, mis Eesti eesmärkide kohaselt toetaksid koherentselt nii NATO regionaalsete kui rahvusliku kaitseplaani elluviimist. Kaitseväele tähendab JEF potentsiaalselt olulist operatsiooni- ja väljaõppealast väljundit. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis” eelnõu (316 OE).

Eelnõu võimaldab panustada 2024. aastal kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonile EUTM Mozambique.

Euroopa Liidu Nõukogu moodustas 12. juuli 2021 otsusega 2021/1143/ÜVJP väljaõppemissiooni EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mosambique) Mosambiigis.

EUTM Mozambique’is osalemine on Eestile oluline nii välis- kui kaitsepoliitiliselt. Eesti üks prioriteetidest on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel. Missioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste liikmesriikidega Euroopa Liidu sõjalisse operatsiooni. Lisaks on Eestile oluline arendada koostööd strateegiliste ELi lõunatiiva liitlastega. Missiooni juhtriik on Portugal.

Eesti oli üks esimestest riikidest, kes teatas Portugalile oma soovist panustada. Alates 16.12.2021 panustame ühe õigusnõunikuga, kelle ülesanneteks on EUTM Mozambique ülema nõustamine õigusküsimustes ning kohalike relvajõudude liikmete väljaõpetamine inimõiguste küsimustes. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (317 OE).

Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võimaldada kasutada kuni 100 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, välja arvatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil, sellesse esmakordsel panustamisel. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning selle otsustab Vabariigi Valitsus Riigikogu otsuse piires.

Eelnõu eesmärk on tagada Eesti võimekus kiiresti ja paindlikult lähetada Kaitseväe üksusi kriisi- või konfliktipiirkonda, sest konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti. Sarnaselt teistele riikidele on Eesti valmis panustama rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta niiviisi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab 2024. aastal Eestil võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 9.oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini” eelnõu (318 OE).

Eelnõu võimaldab 2024. aastal panustada kuni kolme kaitseväelasega operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on Liibüale kehtestatud ÜRO relvaembargo rakendamise toetamine. See hõlmab ka rahvusvahelistes vetes Liibüa ranniku lähedal inspektsioonide tegemist laevadele, mida kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimisel Liibüasse või Liibüast, lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). Lisaks sellele toetab missioon ka ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist.

Arvestades EUNAVFOR Med/Irini olulisust julgeolekualastele väljakutsetele vastamisel Euroopa Liidu lõunapiiride lähistel, võimaldab eelnõus sätestatud kaitseväelaste piiraarv vajadusel operatsiooni täiendavalt panustada. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu (319 SE).

Eelnõuga alandatakse lapsevanemate maksimaalse osaluse määra lasteaia kohamaksus, ühtlustatakse ja parendatakse olukorda Eesti erinevate piirkondade vahel. Seoses mitmekordsete vahedega lasteaia kohamaksudes ja alampalga määra tõusuga on vajalik piirata kohatasude ülempiiri. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (320 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada kindlad kohtueelse menetluse tähtajad kriminaalmenetluses, et vältida inimõiguste rikkumist, mis seisneb kohtueelse menetluse ülemäärases kestuses, mille jooksul on inimese isikuvabadused pikema aja jooksul piiratud. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE).

Eelnõuga muudetakse kinnisasja omandamise kitsendamise seadust eesmärgiga sätestada kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses põllumajandus- ja metsamaa omandamise piirangud välismaalasele, kes maareformi seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes ei ole Eesti kodanik. Lisaks eemaldatakse tehingu subjektidest kolmanda riigi kodanikud ja juriidilised isikud, mis välistab nende poolt maa omandamise. Eelnõuga ei keelata maad rentida ja selliselt tulu teenida ning põllumajanduse, metsanduse või ettevõtlusega tegeleda ning selliselt ka Eesti elu edendada ning maid ja metsa majandada.

Eelnõuga seatakse tingimused välismaalasele, kes soovib omandada Eesti riigi territooriumil põllumajandus- või metsamaad. Eelnõu kohaselt saavad välismaalased ka edaspidi omandada põllumajandus- ja metsamaad, kuid üksnes seaduses toodud tingimustel. Piirangud aitavad kaasa maa üksnes elamisloa saamise eesmärgil soetamise tõkestamisele. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034″ eelnõu (322 OE).

Eelnõuga tehakse Valitsusele ettepaneku koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034. Riigikaitse arengud peavad olema vastavuses ja ka ennetavad kaasaegse sõja vajadustega ja arvestama agressiivsest naaberriigist lähtuva seni muutumatuna püsiva ohuga. Eesti riigikaitse võimekuste areng saab toetuda ennekõike kvaliteedile ja teaduspõhisele riigi sõjalise võimekuste arengutele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele MTÜ SIava Ukraini tulumaksu vabastuse kehtetuks tunnistamiseks” eelnõu (323 OE).

MTÜ Slava Ukraini ei ole kasutanud annetustena kogutud summasid sihtotstarbeliselt ega kasutanud annetusena kogutud summasid tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksu vabastuse alustel, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada MTÜ-le Slava Ukraini tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 määratud maksuvabastust.

Eelnõu eesmärgiks on kohustada valitsust muutma seadusandlust ja lõpetada põhjendamatu maksuerisuse andmine juriidilisele isikule, kelle tegevus ei ole olnud läbipaistev ega vastavuses seaduses sätestatuga.  Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine” eelnõu (324 OE).

Eelnõu näeb ette moodustada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon, mille koosseisu kuulub igast fraktsioonist üks liige. Komisjoni ülesanne on kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele viia Eesti Vabariigi suursaatkond lisraelis Tel Avivist Jeruusalemma” eelnõu (325 OE).

Eelnõu põhjendus on, et kuna Iisrael on langenud pretsedenditu terrorirünnaku ohvriks ja Eesti on juba deklareerinud, et toetab Iisraeli igati tema võitluses terroristide vastu, siis on Eesti Vabariigi suursaatkonna viimine Jeruusalemma kõige nähtavam ja mõjusam toetusavaldus Iisraelile tema võitluses moslemi terroristide vastu. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga” eelnõu (326 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek võtta kasutusele tõhusad meetmed, et kaitsta reaalselt alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga, nagu kehtiv seadus seda nõuab. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Isamaa fraktsiooni 9. oktoobril algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (327 SE).

Eelnõuga reguleeritakse riigi poolt riigikaitsemaa võõrandamise erisusi. Selleks nähakse ette, et kui riik võõrandab avalikul enampakkumisel kinnisasja, mille koosseisu kuulub katastriüksus sihtotstarbega riigikaitsemaa, siis muutub võõrandamisele järgnevast päevast kehtetuks selle katastriüksuse kohta kehtestatud detailplaneering ning katastriüksus muutub sihtotstarbeta maaks, et uus omanik saaks taotleda katastriüksusele asjakohase sihtotstarbe määramist. Lisaks nähakse ette, et juhul kui riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel asub ehitis, mille kasutamise otstarbeks on sisekaitse- või kaitseväerajatis, siis muutub see kasutamise otstarve kehtetuks kinnisasja võõrandamisele järgnevast päevast. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 9. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse ,,Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele tühistada välisministeeriumi otsus Eesti Vabariigi peakonsulaadi sulgemisest New Yorkis” eelnõu (328 OE).

Eelnõu esitamise põhjendus on, et Eesti Vabariigi peakonsulaadi näol ei ole tegemist ainult diplomaatilise esindusega, vaid asutusega, mis kogu külma sõja vältel säilitas Eesti Vabariigi järjepidevuse eksiilis. Seega on tegemist diplomaatilise esindusega, millel on Eesti Vabariigi seisukohast väga suur sümbolväärtus. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

The post Menetlusse võeti eelnõu ehitusseadustiku muutmiseks appeared first on Riigikogu.

Riigikogu kuulas ära ministrite vastused 10 arupärimisele

Riigikogu liikmete arupärimisele koolilõuna toetuse alammäära tõstmata jätmise põhjuste (nr 23) kohta koalitsioonilepingus vastas peaminister Kaja Kallas, et seaduse järgi on koolilõuna tagamine kohalike omavalitsuste ülesanne. „Koolitoidu rahastamine riigi poolt on hea tahe, mitte riigi kohustus. Kui koolilõuna vajab täiendavat rahastust, siis tuleb vahendeid leida kas kohalikul omavalitsusel või kokkuleppel kogukonnaga,“ märkis peaminister.

Kallas lisas, et Global School Feeding Survey 2021. aasta raporti kohaselt on Eesti riik üks enam koolitoitu rahastavaid riike Euroopas ja maailmas, seda nii riigieelarvest sihtotstarbelise toetusena kui ka kohaliku omavalitsuse panusena koolilõunaks, lisaks mahetoidumeede, puu- ja juurvilja, koolipiima meetmed. „Oleme kokku leppinud, et suurendame mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega. Seetõttu jätkame laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades,“ lisas ta ja täpsustas, et nelja aasta jooksul eraldatakse selleks täiendavaid vahendeid kokku 3,5 miljoni euro ulatuses. 2024. ja 2025. aastal aastas 0,5 miljonit eurot, 2026. aastal 1 miljon, 2027. aastal 1,5 miljonit lisaeurot. „Baasis on meil sellele tegevusele toetust 1 250 000 eurot. Samuti jätkub toetus, et pakkuda lastele puu- ja köögivilja, piima ja piimatooteid, millega aidatakse kaasa laste tervislike toitumisharjumuste kujundamisele.“

Samuti vastas Kallas arupärimistele laiapõhjalise riigikaitse rahastamise (nr 25), rohepöörde elluviimise (nr 27), sõjalise riigikaitse uute võimearenduste (nr 30) ning puuduste kohta kriisiaja ettevalmistuses ja riigisekretäri rolli kohta (nr 26).

Riigikogu liikmete arupärimisele Ida-Virumaa (nr 12), Eesti postiteenuse jätkusuutlikkuse (nr 22) ja Ida-Virumaa olukorra kohta (nr 56) vastas regionaalminister Madis Kallas ning arupärimisele eesti õppekeelele ülemineku (nr 31) ja maakoolide saatuse kohta (nr 24) haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Istung lõppes kell 19.56.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)

The post Riigikogus päriti aru koolilõunate riikliku toetamise kohta appeared first on Riigikogu.

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu teise lugemise: 

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (146 SE) nähakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale.           

Valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (151 SE) nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest.  

Riigikogu katkestas õiguskomisjoni ettepanekul valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (140 SE) teise lugemise. 

Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise:  

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (170 SE) täiendatakse regulatsioone sõltuvusprobleemidega isikute raviks. Eelnõu pearõhk on suunatud alla 18-aastastele isikute abistamisele ja neile haiglavälise, tahtest olenematu, vältimatu psühhiaatrilise abi kohaldamisele. Eelnõu kehtestab ka sõltuvusvastase abi andmise üldpõhimõtted kõigi inimeste suhtes olenemata vanusest. Samuti kehtestatakse ühtne terminoloogia. 

Valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) harmoneerib Eesti õigusaktid EL vastava direktiiviga hoonete energiatõhususe kohta. Selle eesmärk on aidata kaasa energiakasutuse tõhususe parandamisele hoonetes, võimaldades olemasolevate hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu informatsioonile hoone energiatarbimisest ja võimalikest energiasäästumeetmetest. Samuti näeb ette Eesti oludes uute hoonete kavandamisel sobivate põhimõtete rakendamise hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel. 

Istungi stenogramm on internetis siin: 

Riigikogu pressitalitus

The post Riigikogu võttis vastu seaduse tööandja pensionifondide loomiseks appeared first on Riigikogu.

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele keskkonnaminister Keit Pentus (peaministri ülesannetes), justiitsminister Kristen Michal ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 8 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad hariduspoliitikat, elektri hinda, Kreeka teist abipaketti, Eesti Raudtee kaubavedusid, piiranguid ja võimalusi uues korruptsioonivastases seaduses, Euroopa Liidu fiskaallepet, ettevõtluse toetamist ja valimisea piiri.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 6 eelnõu, millest 1 on kolmandal, 3 teisel ja 2 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE), mis võimaldab ka tööandjal luua oma pensionifonde. Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja. Lisaks võimaldab eelnõu valitseda Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavaid investeerimisfonde (eurofonde) piiriüleselt ( s.t olukorras, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis); loob õiguslikud alused eurofondi ühinemiseks teise fondivalitseja eurofondiga ja eurofondide ühinemiseks piiriüleselt, ning võimaldada luua uusi fondistruktuure ehk nn master-feeder struktuure, mille kohaselt saab ühe eurofondi (feeder-fund) vara investeerida tervikuna või suures osas teise eurofondi (master-fund).

2. Jätkub valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) teine lugemine. Eelnõuga nähakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul, mida puudutav regulatsioon jõustus 2011. aastal. Rahandusministeeriumi kinnitusel on kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus alates 2010. aasta II poolaastast hüppeliselt kasvanud. Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, mistõttu on petturid liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamisel väheneb rahandusministeeriumi hinnangul kullaga tehtavate pettuste maht ligikaudu 6,8 miljoni euro võrra aastas.

3. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seaduse eelnõu (151 SE), millega nähakse ette riigikontrolöri, Riigikontrolli peakontrolöri, õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipensioni kaotamine üleminekuperioodi jooksul. Õigused eripensionile säilivad neil, kellel on seaduse jõustumise ajaks täidetud selle saamiseks vajalik staažinõue, ning pensioniõigust andvatel ametikohtadel töötavatel isikutel, kellel on selleks ajaks täidetud vähemalt 50% selle pensioni saamiseks vajalikust staažinõudest. Eelnõuga nähakse ette ka nimetatud eripensionide indekseerimine pensioniindeksiga senise ametipalgast ümberarvutamise asemel.

4. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (140 SE), millega muudetakse karistusseadustiku orjastamist käsitleva koosseisu sõnastust ning täiendatakse karistusseadust uute koosseisudega, mis puudutavad inimkaubanduse, prostitutsiooni ja ebaseaduslikku doonorlusega seotud kuritegevust. Ka täpsustatakse ja karmistatakse nimetatud kuritegudega seotud karistusmäärasid.

5. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (170 SE), millega täiendatakse regulatsioone sõltuvusprobleemidega isikute raviks. Eelnõu pearõhk on suunatud alla 18-aastastele isikute abistamisele ja neile haiglavälise, tahtest olenematu, vältimatu psühhiaatrilise abi kohaldamisele. Selleks ühtlustab ja seob eelnõu kehtivas õiguses mitmetes eriseadustes sätestatud sõltuvuse puhul isikutele antava abi komponente, koondades abi andmise aluseks oleva keskse regulatsiooni ja mõistesüsteemi psühhiaatrilise abi seadusesse. Eelnõuga kehtestatakse ka sõltuvusvastase abi andmise üldpõhimõtted ja ühtne terminoloogia kõigi inimeste suhtes, olenemata vanusest .

6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud ehitusseaduse, korteriühistuseaduse, korteriomandiseaduse ja hooneühistuseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE), mille eesmärk on harmoneerida Eesti õigusaktid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2010/31/EÜ hoonete energiatõhususe kohta ja  aidata kaasa energiakasutuse tõhususe paranemisele hoonetes, võimaldades olemasolevate hoonete kasutajatele lihtsamat ligipääsu informatsioonile hoone energiatarbimisest ja võimalikest energiasäästumeetmetest ning rakendades uute hoonete kavandamisel Eesti oludes sobivaid põhimõtteid hoonete energiatarbimist määravate osade kujundamisel.

Üritused, kohtumised

Kell 12 – Riigikogu naisteühenduse koosolek (ruum L 240).

Kell 12.30 – Riigikogu esimees Ene Ergma avab Toompea lossi kunstisaalis Lilli-Krõõt Repnau Tallinna ainelise graafikanäituse.

* Riigikogu Eesti-USA parlamendirühma esimees Kadri Simson (27.02-9.02), aseesimees Imre Sooäär (26.02-11.03) ja liikmed Jüri Ratas, Annely Akkermann, Remo Holsmer, Kalvi Kõva, Indrek Saar ja Sven Sester (27.02-9.02) on Ameerika Ühendriikides Washingtonis, Seattle’is, kus tutvutakse USA presidendi valimiste süsteemi praktilise poolega.

* Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb (2.03-9.03) Indias New Delhis ja Mumbais Eesti Arengufondi India visiidil. Toimuvad kohtumised India parlamendis, ministeeriumites, äriringkondades. Osaletakse ka hindikeelse „Kalevipoja“ esitlusel New Delhi raamatumessil.

* NATO Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni liige Mati Raidma osaleb (4.03-8.03) Pariisis NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee väljasõiduistungil. Külastatakse I’lle Longue’i tuumaallveelaevabaasi ning Landivisiau’ mereväe-aeronautika baasi.

Riigikogu pressitalitus
 

The post Eelinformatsioon kolmapäevaks, 7. märtsiks appeared first on Riigikogu.

61 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seadus (150 SE). Seadusmuudatused on seotud saatelehe elektroonilise (eSL) süsteemi arenduse kolmanda etapi rakendamisega alates 2012. aastast. eSL süsteemi täiustamise tulemusena sätestatakse aktsiisiseaduses ettevõtja kohustus teavitada maksuhaldurit eSL süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga selle liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest. Ka tõstetakse mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär samale tasemele pliibensiini aktsiisimääraga alates 1. juulist 2012 ning kaotatakse kodumajapidamises kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus. Lennujaama tollikontrolli tsoonis võimaldatakse müüa rühmapakendile (blokk) kinnitatud maksumärgiga sigarette nii, nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. Üldreeglina peab maksumärgi kinnitama sigarettide müügipakendile (20 tk pakis). Seaduse vastu hääletas 18 Riigikogu liiget. Seadus jõustub 1. aprillil 2012.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt kehtestatakse seadusmuudatustega kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul, mida puudutav regulatsioon jõustus 2011. aastal. Kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus on alates 2010. aasta II poolaastast hüppeliselt kasvanud. Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, mistõttu on petturid liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamisel väheneb rahandusministeeriumi hinnangul kullaga tehtavate pettuste maht ligikaudu 6,8 miljoni euro võrra aastas. Kuna maksupettuste arv on suurenenud ka kütuse valdkonnas, muudetakse käibemaksuseadust ka selles osas, mis puudutab kütuse väljatoimetamist aktsiisilaost, samuti viiakse vastavad muudatused sisse vedelkütuse seadusesse. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE) teine lugemine. Seadusmuudatused võimaldaksid ka tööandjal luua oma pensionifonde. Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja. Lisaks võimaldatakse valitseda Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavaid investeerimisfonde (eurofonde) piiriüleselt ( s.t olukorras, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis); luuakse õiguslikud alused eurofondi ühinemiseks teise fondivalitseja eurofondiga ja eurofondide ühinemiseks piiriüleselt ning tingimused, et luua uusi fondistruktuure ehk nn master-feeder struktuure, mille kohaselt saab ühe eurofondi (feeder-fund) vara investeerida tervikuna või suures osas teise eurofondi (master-fund). Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati komisjoni enda algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada. Kehtiv kollektiivlepingu seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita. Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Algataja leiab, et kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavese edasi kehtimise ja et selline olukord on vastuolus põhiseadusega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku nimetatud eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku vastu hääletas 47 ja poolt 38 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks seni rakendussättega reguleeritud taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus raamatupidamiskohustuslastele ning lihtsustada kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõudeid. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE). Seadusmuudatuste esmane eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, samuti osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Muu hulgas tehakse täpsustusi, mis on osutunud vajalikuks seoses elektrituru osalise avamisega ja vabal turul kauplevate turuosaliste hulga suurenemisega. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) esimene lugemine. Eelnõuga soovitakse tagada rahvusvahelistel raudteevedudel rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisade E, F ja G kohaldamine. Lisa E sätestab üldise korra lepingute sõlmimiseks, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri kasutamisega rahvusvaheliste raudteevedude läbiviimiseks, tuginedes reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetele eeskirjadele. F puudutab tehniliste standardite ettevalmistamist, mille puhul leppisid Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ja Euroopa Liit kokku, et standardeid hakatakse kehtestama Euroopa Liidus välja töötatud ja kasutatavaid tehnilisi eeskirju aluseks võttes. Lisa G puudutab hooldamise tehnilise eeskirja väljatöötamist, mille osas soovib OTIF samuti võtta aluseks juba välja töötatud nõuded, milleks on Euroopa Liidus kasutuses olevad tehnilised eeskirjad. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (163 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida agentuuri põhikiri, millele Eesti on alla kirjutanud 11. juunil 2009. IRENA põhikiri jõustus ja organisatsioon loeti ametlikult looduks 8. juulil 2010, üks kuu pärast 25. ratifitseerimiskirja esitamist. Agentuuri eesmärk on ergutada taastuvenergia rakendamist ning erinevate taastuv-energia vormide (bioenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne) säästvat kasutamist. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Riigikogu pressitalitus

The post Riigikogu täiendas rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust appeared first on Riigikogu.

Infotunnis vastavad Riigikogu liikmete küsimustele peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Küsimuste esitamiseks on registreerunud 9 Riigikogu liiget. Küsimused puudutavad Eesti aktsiisipoliitikat, erivajadustega inimeste hambaravi korraldust ja võimalusi, Eesti Rahvusringhäälingu tulevikku, investeeringutoetusi, kohalike omavalitsuste tulevikku, sotsiaalset turvalisust, laste vaesust, vanemliku hoolitsuseta laste hooldamist perekonnas, selle teenuse levikut ja tugivõrgustikku; ning koolivõrku.

Kell 14 – täiskogu istung

Päevakorras on 9 eelnõu, millest 2 on kolmandal, 3 teisel ja 4 esimesel lugemisel.

1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse § 8 muutmise seaduse eelnõu (141 SE), mille väljatöötamise tingis vajadus tagada Eesti kaitseväe staabiohvitseride ja vajadusel ka staabiallohvitseride osalemine NATO või EL poolt algatatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonil koheselt, kui sellekohane otsus langetatakse. Eelnõuga täiendatakse seadust uue lõikega, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks aastaks piirarvu kaitseväelastele, kes võivad osaleda uue Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või Euroopa Liidu juhitava operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.

2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (150 SE), mille eesmärk on seaduse   täiendamine seoses saatelehe elektroonilise (eSL) süsteemi arenduse kolmanda etapi rakendamisega alates 2012. aastast. eSL süsteemi täiustamise tulemusena sätestatakse aktsiisiseaduses ettevõtja kohustus teavitada maksuhaldurit eSL süsteemi kaudu aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest ja aktsiisikaubaga selle liikmesriikide vahelisel veol toimunud juhtumitest. Ka tõstetakse mitteärilisel otstarbel kasutatava lennukibensiini aktsiisimäär samale tasemele pliibensiini aktsiisimääraga alates 1. juulist 2012 ning kaotatakse kodumajapidamises kütteainena kasutatava põlevkivikütteõli aktsiisivabastus. Samuti võimaldatakse lennujaama tollikontrolli tsoonis müüa rühmapakendile (blokk) kinnitatud maksumärgiga sigarette nii nagu see on lubatud liikmesriikide vahelist reisi tegeva laeva ja õhusõiduki pardal. Üldreeglina peab maksumärgi kinnitama sigarettide müügipakendile (20 tk pakis). Seadus jõustub 1. aprillil 2012.

3. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (146 SE), millega nähakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul, mida puudutav regulatsioon jõustus 2011. aastal. Rahandusministeeriumi kinnitusel on kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus alates 2010. aasta II poolaastast hüppeliselt kasvanud. Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, mistõttu on petturid liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamisel väheneb rahandusministeeriumi hinnangul kullaga tehtavate pettuste maht ligikaudu 6,8 miljoni euro võrra aastas.

4. Teisele lugemisele tuleb valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE), mis võimaldab ka tööandjal luua oma pensionifonde. Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja. Lisaks võimaldab eelnõu valitseda Euroopa Liidus ühtsetele standarditele vastavaid investeerimisfonde (eurofonde) piiriüleselt ( s.t olukorras, kus fondivalitseja asub ühes ja investeerimisfond teises liikmesriigis); loob õiguslikud alused eurofondi ühinemiseks teise fondivalitseja eurofondiga ja eurofondide ühinemiseks piiriüleselt, ning võimaldada luua uusi fondistruktuure ehk nn master-feeder struktuure, mille kohaselt saab ühe eurofondi (feeder-fund) vara investeerida tervikuna või suures osas teise eurofondi (master-fund).

5. Teisele lugemisele tuleb õiguskomisjoni algatatud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (153 SE), mille eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada. Kehtiv kollektiivlepingu seadus lähtub põhimõttest, mille kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita. Lõppenud kollektiivlepingu edasitäitmise kohustus kestab kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Algataja leiab, et kui uut lepingut sõlmida ei õnnestu, toob selline lahendus kaasa vana lepingu igavese edasi kehtimise ja et selline olukord on vastuolus põhiseadusega.

6. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu (147 SE), mille eesmärk on määrata kindlaks seni rakendussättega reguleeritud taksonoomia ja taksonoomia vormide kasutus raamatupidamiskohustuslastele ning lihtsustada kasumit taotleva raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande vormistamise nõudeid.

7. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (139 SE), mille esmane eesmärk on harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, ning osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Muu hulgas tehakse täpsustusi, mis on osutunud vajalikuks seoses elektrituru osalise avamisega ja vabal turul kauplevate turuosaliste hulga suurenemisega.

8. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE),  millega kohaldatakse rahvusvahelistel raudteevedudel rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni lisasid E, F ja G. Lisa E sätestab üldise korra lepingute sõlmimiseks, mis on seotud raudteeinfrastruktuuri kasutamisega rahvusvaheliste raudteevedude läbiviimiseks, tuginedes reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsetele eeskirjadele. F puudutab tehniliste standardite ettevalmistamist, mille puhul leppisid Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (OTIF) ja Euroopa Liit kokku, et standardeid hakatakse kehtestama Euroopa Liidus välja töötatud ja kasutatavaid tehnilisi eeskirju aluseks võttes. Lisa G puudutab hooldamise tehnilise eeskirja väljatöötamist, mille osas soovib OTIF samuti võtta aluseks juba välja töötatud nõuded, milleks on Euroopa Liidus kasutuses olevad tehnilised eeskirjad.

9. Esimesele lugemisele tuleb valitsuse algatatud Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) põhikirja ratifitseerimise seaduse eelnõu (163 SE), mille eesmärk on ratifitseerida agentuuri põhikiri, millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud 11. juunil 2009 Berliinis. IRENA põhikiri jõustus ja organisatsioon loeti ametlikult looduks 8. juulil 2010, üks kuu pärast 25. ratifitseerimiskirja esitamist. Agentuuri eesmärk on ergutada taastuvenergia rakendamist ning erinevate taastuv-energia vormide (bioenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jne) säästvat kasutamist.

Üritused, kohtumised

Kell 16 – Riigikogu esimees Ene Ergma esineb tervituskõnega kodakondsustunnistuste pidulikul üleandmisel Riigikogu konverentsisaalis.

Kell 18 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas esineb Eesti Vabariigi 94. aastapäeva puhul kõnega Mustamäe kultuurikeskuses Kaja.

* Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas osaleb (22.02-25.02) Saksamaal Berliinis rahvusvahelisel konverentsil „Ühine majandusvalitsus Euroopa Liidule?“, kus ta esineb ka ettekandega. Visiidi käigus kohtutakse Nordrhein-Westfahleni liidumaa Euroopa asjade ja meediaministri ning Bundestagi Balti parlamendirühmaga.

* OSCE Parlamentaarse Assamblee (PA) Eesti delegatsiooni juht Väino Linde ja delegatsiooni liige Jaak Allik osalevad (22.02-25.02) Austrias Viinis OSCE PA 11. talveistungil.

Riigikogu pressitalitus
 

The post Eelinformatsioon kolmapäevaks, 22. veebruariks appeared first on Riigikogu.