Enn Põldroosi isikunäitus „Vahemõtted“
Enn Põldroos on üks Eesti kunstnikest, keda hinnatakse kui elavat klassikut. Ta on alates 1950. aastatest osalenud aktiivselt siinses kultuurielus, seda nii maalikunstniku, teoreetiku, kirjutaja kui ka kunstielu korraldajana. Põldroos on loonud sadu maale ja monumentaalteoseid ja alates 2000. aastatest tegeleb aktiivselt lisaks maalikunstile ka digigraafikaga. Temaatiliselt on Põldroos puudutanud nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi, kuid kõige südamelähedasem on talle alati olnud viimane.
Kunstikriitikud on toonud esile, et Enn Põldroos on hoidnud ennast kunstniku ,ja ka kirjanikuna, väga heas vormis: peaaegu igal aastal on tal olnud isikunäitus, nüüd on Viljandis avatud kunstniku oma muuseum. Kuid erinevalt nii mõnestki teisest heas vormis klassikust, ei ole Põldroos jäänud nii-öelda oma stiili ja kujutamisvaldkonna juurde, vaid on väga tundlikult reageerinud elule endale, vanusest ja elutarkusest tulenevatele mõtisklustele, kultuurilistele sisekaemustele.
Enn Põldroos õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti ja oli seejärel õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja hiljem ka ERKI-s ning ka EKA-s. Aastatel 1985–1989 ja 1995–1998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast on Põldroos vabakutseline kunstnik. Kirjanikuna sai Põldroos avalikkuses tuntuks 2000. aastatel, 2002. aastal võitis ta romaaniga „Joonik kivi” Eesti romaanivõistlustel III koha preemia.
Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 1988–1991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. Samuti on Põldroos üks Rahvarinde asutajaliikmetest.
Näitust Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga. Näitus jääb avatuks kuni 5. aprillini ja selle vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16 tuleb hoonesse sisenemisel esitada isikut tõendav dokument.