Eesti Vabariigi põhiseaduse IV peatüki „Riigikogu“ kommentaaride esitlus konverentsisaalis (toimub ka veebiülekanne)
| Riigikogu põhiseaduskomisjon ja Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapital kutsuvad osalema 17. mail kl 10.00–11.30 Riigikogu konverentsisaalis (Lossi plats 1a, Tallinn) ja veebis toimuval Eesti Vabariigi põhiseaduse IV peatüki „Riigikogu“ kommentaaride esitlusel.Esitluse avavad põhiseaduskomisjoni esimees Igor Taro ja riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Heiki Loot. Põhiseaduse kommentaare tutvustab peatoimetaja Uno Lõhmus. Esinevad kommentaaride autor, Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay ja Tartu Ülikooli üliõpilane, Soraineni jurist Maarika Maripuu. Järgneva aruteluga liitub endine Riigikogu liige, Riigikogu esimees aastatel 2014–2019 Eiki Nestor ja arutelu juhib IV peatüki kommentaaride toimetaja, Tartu Ülikooli riigiõiguse külalislektor Aaro Mõttus. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid ilmuvad alates 2022. aasta novembrist. Lugejale on kättesaadavad preambuli, I peatüki „Üldsätted“, III peatüki „Rahvas“, IV peatüki „Riigikogu“, V peatüki „Vabariigi President“, IX peatüki „Välissuhted ja välislepingud“, XIII peatüki „Kohus“, XV peatüki „Põhiseaduse muutmine“ ja põhiseaduse täiendamise seaduse kommentaarid. Siiani ilmunud kommentaarid leiate veebilehelt pohiseadus.riigioigus.ee. Kommentaarid on mõeldud eelkõige seadusandjatele, riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikele, kohtunikele ja juristidele. Avalikkuse ette jõuavad kommentaarid üksikute peatükkide ja osade kaupa. Kommentaaride koostamisel osaleb suur hulk tunnustatud juriste, samuti uusi nimesid riigiõigusteaduses. Põhiseaduse kommentaarid on Eesti teaduste akadeemia riigiõiguse sihtkapitali väljaanne, mis ilmub justiitsministeeriumi rahalisel toetusel. |
Seminar „Covid-19 kriisi tulem – vaimne tervis vajab riiklikku tähelepanu“ (ülekanne)
Riigikogu vaimse tervise toetusrühm korraldab 29. septembril Riigikogu konverentsisaalis seminari „Covid-19 kriisi tulem – vaimne tervis vajab riiklikku tähelepanu“.
Aeg: 29.09 kl. 10:00 – 13:30
Modereerib: Vilja Toomast.
10:00 – 10.10 Vilja Toomast, Riigikogu liige – Sissejuhatus
10.10 – 10.20 Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister – „Eesti inimeste vaimse tervise toetamine on prioriteet“
10.20 – 10.30 Agris Koppel, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja – „Tervisesüsteemi arengusuunad lähtudes vaimse tervise rohelisest raamatust“
10.30 – 11.00 Anne Randväli, vaimse tervise staabi koordinaator – „Elanikkonna vaimse tervise olukord Covid-19 kriisis ning vaimse tervise staabi tegevus“
11.00 – 11.10 Ott Oja, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK) juhataja – „Vaimse tervise alane huvikaitse“
11.10 – 11.20 Anne Kleinberg, Eesti Psühhiaatrite Selts – „Kuidas läheb psühhiaatrial vaimse tervise kriisi kontekstis?“
11.20 – 11.30 Anna-Kaisa Oidermaa, Peaasi tegevjuht – „Peaasjade kogemus noorte vaimse tervise toetamisel“
11.30-11.45 Sten Anspal, Centar vanemanalüütik ja partner, Ülle Võhma, PERH-i psühhiaater-ülemarst-osakonna juhataja – uuringu “Raviresistentse ja suitsiidse depressiooni levimus ning majanduslik mõju”tulemuste tutvustus
11.45 – 12.00 Küsimused esinejatele
12.00-12.15 Paus
12.15-13.30 Arutelu: Kuidas Riigikogu saab kaasa aidata vaimse tervise süsteemsele kujundamisele? Milliseid muutusi riik vajab vaimse tervise valdkonnas?
Seminar „Miks kultuur ei ole Google?“ (ülekanne)
Riigikogu konverentsisaalis toimub 22. septembril kell 9-11.30 suuremate muusika-, muuseumi- ja teatriorganisatsioonide ning -asutuste juhtide algatatud kultuuriseminar „Miks kultuur ei ole Google? – Eesti kultuuri(tööstuse) hetkeseisust, strateegilistest arengusuundadest ning koostöövajadustest“.
Kava:
09:00 – 09:30 Eesti kultuuri hetkeolukord
– Kultuur kui Eesti riigi põhiseaduslik kohustus ning märkimisväärne majandusmootor on ainuke
stabiilselt väheneva rahastusega valdkond
– Kriisist väljumise ajaraam on ebaselge
– Võimetus jõuda uute ja seni kasutamata vanade ressurssideni (sh Euroopa uued rahastusallikad,
erasektori investeeringud) riigijuhtimisest tekkinud takistuste tõttu
– Kultuur on alatähtsustatud rollis taasterahastu valdkondades, sh innovatsioon, digi- ja rohepööre
– Generatsioon Z kui aktiivne kultuuritarbija, kuid kultuuripoliitika poolt ignoreeritud ühiskonnagrupp
09:30 – 10:00 Kultuur kui ühiskondlik ning majandusmootor
– Kultuur kui majanduse mootor: turism (era- ja äriturism), loome-, teenus- ja digimajandus,
mitmekesine elukeskkond, eksport ja kuvand
– Kultuuri roll elanikkonna tööhõive, rahulolu ja vaimse tervise tagamisel
– Kultuur kui hoiakute kujundaja: demokraatia, vaktsineerimine, rohe- ja digipööre
– Kultuur kui regionaalse elu ja sidususe edendaja
10:00 – 10:30 Uued suunad
– Euroopa rahastusvõimaluste kaasamine Eesti (kultuurisektori) arengusse
– Uued digitaalsel kultuuril põhinevad majandus- ja teenusvaldkonnad ning nende õiguslik
kaasamine riigi tasemel
– Kultuur kui Eesti majandusliku, ekspordi ning kultuuridiplomaatia töövahend
10:30 – 11:00 Ettepanekud
– Regulaarne koostöö parlamendi, teiste riigijuhtimise valdkondade ning kultuurisektori vahel
– Poliitiline tahe ja võimekus Euroopa kultuuripoliitika ja selle rahastamise kujundamisel, mitte
lihtsalt Euroopa normatiivide ja regulatsioonide passiivsel järgmisel
– Kultuuri käsitlemine majandusvaldkonnana, sh valdkonnast spetsialistide väljavoolu peatamine ja
tööturul uute võimaluste loomine
– Kultuurisektori rahastusprintsiipide korrigeerimine vastavaks tänaste oludega, sh SKT kasvuga
korrelatsioonis olev rahastus, erakapitali kaasamise mehhanismid kohalikul ja rahvusvahelisel
tasemel
– Mehhanismide loomine üle-euroopaliste rahastute, programmide ja fondide aktiivsemaks
kasutuseks
11:00 – 11:30 arutelu
Arutelu juhib Margus Allikmaa, ettekande ettevalmistusse panustasid ning vestluses osalevad sektori
esindajatena:
Aivar Sirelpuu, Tallinna Kontserdimaja AS (Alexela Kontserdimaja)
Andri Maimets, Eesti Kontsert
Anton Pärn, Muuseuminõukogu
Ave Tölpt, Music Estonia
Eva Saar, festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz
Helen Sildna, festivalid Tallinn Music Week ja Station Narva
Ingrid Stroom, Live Music Estonia
Juta Saarevet, Eesti Etendusasutuste Liit
Kaupo Liiv, VLG Filmid OÜ
Kadi-Ell Tähiste, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kai kunstikeskus
Kertu Orro, SA Eesti Kontsert
Kristjan Hallik, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Kristjan Kongo, Forum Cinemas
Margus Allikmaa, Vene Teater, Eesti Etendusasutuste Liit
Peeter Jalakas, Von Krahl
Sirje Helme, SA Eesti Kunstimuuseum
Sten-Kristian Saluveer, Storytek innovatsioonstuudio
Tiina Lokk-Tramberg, Tallinna Pimedate Ööde Filmi Festival
Ludmilla Siimu maalinäitus Toompea lossi kunstisaalis
Näitus „Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu“
Toompea lossi III korruse kunstisaalis on 4. oktoobrini avatud näitus „Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu“.
Käesoleva aasta 23. augustil möödus 30 aastat Balti ketist. Molotovi-Ribbentropi pakti vastu suunatud meeleavaldusest võtsid osa kokku ligi 2 miljonit eestlast, lätlast ja leedukat. Tegemist on ühe suurima rahumeelse massimeeleavaldusega maailmas, mis demonstreeris Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdlusi ning sillutasid tee Ida-Euroopa vabanemisele.
Okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu poolt loodud „Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu“ on liigutav plakatnäitus 600 kilomeetrisest katkematust inimketist Tallinnast Riiani ja kuni Vilniuseni välja 23. augustil 1989. Keti korraldajate ja tavaliste inimeste lugudel ning piltidel põhinev näitus viib külastajad mõtlemapanevale vabadustahtest rääkivale ajaloolisele rännakule.
Eesti taasiseseisvumispäeval on Pika Hermanni torn külalistele avatud
20. augustil tähistab Riigikogu Eesti taasiseseisvumispäeva ja kutsub sel puhul kõiki huvilisi Pika Hermanni torni külastama. Torn on huvilistele avatud kella 11–18ni.
Ladusama sissepääsu korraldamiseks jagatakse külastajatele tasuta pääsmeid, kuhu on märgitud torni pääsu kellaaeg.
Euroopa passimäng Kuberneri aias
Riigikogu ootab Euroopa passimängu osalejaid Kuberneri aias – see asub Riigikogu hoonest vasakul, Pika Hermanni torni all. Osavõtjaid tervitavad Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmed, kes löövad passi templeid. Kohtuda on võimalik kõigi viie Riigikogu fraktsiooni esindajaga. Toimub viktoriin, mille peaauhind on ekskursioon sõpradega Pika Hermanni torni. Pakutakse ka kommi.
Riigi tasemel valimisi korraldav riigi valimisteenistus ootab passimängus osalejaid Toompea tn 1. Sealt saab osaleja passi templi, aga samuti pakutakse kommi, jagatakse valimisi tutvustavaid infomaterjale ning vastatakse hea meelega valimisteemalistele küsimustele.
Loe lähemalt Riigikogu Facebooki konto sündmuse alt https://bit.ly/2VnO8gY ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse veebilehelt http://bit.ly/2PJ6gvw.
Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni kongress (Riigikogu konverentsisaal)
Mall Nukke näitus „KolmeVärviMängud“
Kunstnik on inspiratsiooni saanud Eesti trikoloori värvide tähenduste kirjeldustest. Maalidel saab näha mänge kolmevärvilisi klaaskuulidega, puntrasse sõlmitud kangaid, musti latekskostüüme.
Mall Nukke on Eesti ja eestlusega seostuvaid maale teinud kogu oma kunstnikupõlve, mille hulka kuulub ka 2003. aastal toimunud näitus „Eesti Kuld“. Kunstikriitikud toovad esile talle omase peenekoelise muige popkultuuri sümbolnägude aadressil, mis oli üle kantud religioossetele ikoonidele. Neile omakorda lisatud sini-must-valgeid lippe ei kasutanud kunstnik aga mitte niivõrd rahvustunnet märkivate trikolooridena, vaid ühiskonnas toimuvate tendentside ja nihete sümbolina. Saavutades kergelt mängleva ja lõbusa, kuid alati glamuurse tulemuse ei muutu tema tööd irooniliseks mitte religioossete või rahvuslike ikoonide, vaid kaasaja „hulluste“ ja väärtuste suhtes.
Mall Nukke iseloomustamiseks on öeldud, et ta tuli Eesti kunsti 1990-ndatel pliiatsi ja pastelliga tehtud popkunstiga. Tema varasemad joonistused on luksuslikult värviküllased ja jõuliselt konstrueeritud. Järk-järgult jõudis ta kollaažini, millest on saanudki tema peamine töötamisviis ja sellest tulenevalt ka mõtlemisviis.
Näitus Toompea lossi kunstisaalis on avatud kuni 14. juunini. Väljapanekut saab vaadata tööpäevadel kell 10-16. Toompea lossis sisenemiseks on vaja esitada isikut tõendav dokument.
