Riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimehe Liisa Pakosta kokku kutsutud töörühm leidis neljapäeval lahendused metsaseaduse muudatustest tekkinud murekohtadele kultuuripärandi kaitses.

2013. aastal Riigikogus vastuvõetud metsaseaduse muudatustega kaotati raielubade menetlusest ära kultuuripärandiobjektist teatamine. Eestis on inventeeritud üle 35 000 looduses asuvat kultuuripärandi objekti ning metsamaadel asub sellest suurim osa, ligi 11 900.

„Otsustasime kultuuripärandi kaitseks metsaomanike teavitamist parandada ja üle vaadata ka muinsuskaitseseaduse muutmise võimalused selles osas,“ ütles Pakosta.

Töörühm leppis kokku rida praktilisi samme. Esiteks lisatakse kultuuripärandi kaardikiht keskkonnaministeeriumi poolt uuendatavasse metsaregistrisse, mis valmib 2015. aasta lõpuks. Teiseks koostatakse soovitused metsaomanikele kultuuripärandi kaitsmiseks, need avalikustatakse keskkonnaministeeriumi kodulehel ning tagatakse info jõudmine metsamajandamistööde korraldajateni.

„Võtsime eeskuju Riigi Metsamajandamise Keskuse loodud tööpraktikast, kus riigilt antud raieõigusele lisatakse eritingimused selliselt, et kultuuripärand säiliks,“ ütles Pakosta.

Kolmandaks vaadatakse üle seni seadustes ja määrustes kasutusel olnud terminoloogia, et omanikel oleks õigusruumi hõlpsam jälgida. Neljandaks vaadatakse üle senised praktikad omanike teavitamisel, näiteks notariaalsete lepingute kaudu, SA Erametsakeskuse tegevuse kaudu jne. Samuti püütakse selles osas leida lihtsaid omanikuteavituse võimalusi.

Pakosta lisas, et Riigikokku peaks jõudma tänavu ka uus muinsuskaitseseaduse eelnõu, mille arutelude käigus võetakse eraldi tähelepanu alla metsades asuv rikkalik kultuuripärand. „Isegi kui tegemist on millegi käegakatsumatuga, näiteks iidse ja metsakasvanud talukoha või vana põneva kohanimega, annab sellest teadmine rikkust juurde. Pühad puud või mälestuspuud jäeti ka nõukogudeaegsetel lageraietel kasvama ning sajandeid vanad piiri- või ohvrikivid puutumata. Seda enam on meil kohustus täna see edasi anda järgmistele põlvedele,“ ütles Pakosta.

Pakosta rõhutas, et metsamajandamine on kaasajal mitmekülgsem kui pelgalt palgi väljavedu. „Turismimajandus, kohaidentiteedi loomine ja loomemajandus on vaid mõned näited, kuidas kultuuripärandi teadvustamine aitab majandust elavdada. Seda eriti olukorras, kus osa meie kultuuripärandist on ka maailmamastaabis ainulaadselt säilinud,“ ütles Pakosta. Ta täiendas, et eesmärk on vältida suuremat halduskoormust ja omanikule seotud keerulisi bürokraatlikke tõkkeid. Hästi korraldatud omanikukaitse annab kõige paremaid tulemusi.

Ümarlaual osalesid kultuuriministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, muinsuskaitseameti, Riigi Metsamajandamise Keskuse ja Riigikogu komisjonide esindajad.

Riigikogu muinsuskaitse ühendus
Lisainfo: Liisa Pakosta, 50 26 191

Riigikogu pressiteenistus