Õnnitleme Teid hõimupäeva puhul, mis on Eesti, Soome ja Ungari koostöö üks vanemaid sümboleid. Helsingis 1931.a. IV Soome-Ugri Kultuurikongressi otsusega kutsuti hõimuriikide avalikkust tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel hõimupäeva. Seda kinnitas 2000. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress. Tänaseks on hõimupäevade tähistamine muutunud traditsiooniks. Alates 1991 aastast tähistavad hõimupäeva ka Venemaal elavad soome-ugri rahvad. 2011.a. 16. veebruari otsusega kuulutas Eesti parlament hõimupäeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks.

Eesti parlament peab soome-ugri rahvaste tulevikku väga tähtsaks, mida näitab juba seegi, et Soome-Ugri toetusrühma kuulub kolmandik kogu parlamendi koosseisust, mis teeb sellest parlamendi suurima toetusrühma.

Eesti parlament leidis, et hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab rõhutada soome-ugri rahvaste keelelise ja kultuurilise järjepidevuse ning koostöö tähtsust riiklikul tasandil.

Eesti parlament usub, et hõimupäev aitab kõigil soome-ugri rahvastel väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Hõimupäev on seega soome-ugri rahvaste ühtehoidmise ja toetamise päev.

Eesti parlament leidis, et hõimupäev avaldab riikliku tähtpäevana tähelepanu kogu soome-ugri maailmas, edendab soome-ugri rahvaste koostööd. Usume, et hõimupäeva peaks riiklikult tähistama nii Soomes ja Ungaris, kui ka Venemaa soome-ugri vabariikides ja rahvaste seas.

Sellest lähtudes teeme üleskutse kaaluda hõimupäeva kuulutamist Soomes ja Ungaris riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks, et sel päeval riiklikult ja sügavamalt mõelda soome-ugri rahvaste peale, nii heas kui halvas. Hõimupäev võiks olla meie keelelise ja kultuurilise identiteedi, iseolemise päev.

Riigikogu, Soome-ugri toetusrühma nimel

Juku-Kalle Raid
Soome-ugri toetusrühma esimees